Viimastel aastatel on transpordisektoris hakatud üha enam rääkima keskkonnasäästlikumatest kütuselahendustest. Üks enim tähelepanu pälvinud alternatiive tavapärasele fossiilsele diislikütusele on HVO ehk hüdrogeenitud taimeõli (Hydrotreated Vegetable Oil). See sünteetiline diislikütus on paljudele autoomanikele atraktiivne valik, kuna see lubab märkimisväärselt vähendada heitkoguseid, ilma et peaks auto tehnilises osas drastilisi muudatusi tegema. Siiski tekib paljudel autoomanikel küsimus: kas minu sõiduki mootor on selleks kütuseks valmis? Selles artiklis vaatleme lähemalt, mida HVO endast kujutab, kuidas see erineb tavalisest biodiislist ning mida peaks teadma selle kasutamisest oma autoga.
Mis on HVO-biodiisel ja miks see erineb tavalisest biodiislist?
HVO-diisel on teise põlvkonna biodiisel, mis valmistatakse taastuvatest toorainetest, nagu taimeõlidest ja loomsetest rasvadest. Erinevalt esimese põlvkonna biodiislist, mida tuntakse FAME (Fatty Acid Methyl Ester) nime all, toodetakse HVO-d hüdrogeenimisprotsessi käigus. See protsess tähendab, et rasvhapped töödeldakse vesinikuga kõrgel temperatuuril ja rõhul, tulemuseks on keemiliselt puhas süsivesinik, mis oma omadustelt sarnaneb väga palju tavalisele naftast toodetud diislikütusele.
Peamine erinevus FAME-biodiisli ja HVO vahel seisneb just keemilises stabiilsuses. FAME-tüüpi biodiisel võib aja jooksul laguneda, imada niiskust ja soodustada bakterite kasvu kütusepaagis, mis on eriti ohtlik moodsate kõrgsurve-sissepritsega diiselmootorite puhul. HVO on aga keemiliselt väga stabiilne, ei sisalda hapnikku ega vett ning säilib oluliselt paremini ka pikaajalisel seismisel.
HVO üks suurimaid eeliseid ongi selle “drop-in” olemus. See tähendab, et paljudel juhtudel saab seda kasutada ilma, et auto mootoris või kütusesüsteemis peaks tegema mingeid muudatusi. Siiski on oluline mõista, et “drop-in” ei tähenda automaatselt, et iga vana või uus diiselmootor on selleks sobilik – siinkohal tuleb jälgida tootja ettekirjutusi.
Kuidas mõjutab HVO mootori tööd ja hooldust?
HVO kasutamine mõjutab mootori tööd üldjoontes positiivselt. Tänu väga kõrgele tsetaanarvule (tavaliselt üle 70-80, võrreldes tavalise diisli 50-ga) põleb HVO mootoris puhtamalt ja vaiksemalt. Kõrge tsetaanarv tähendab paremat süttimisvalmidust, mis omakorda vähendab mootori müra külmkäivitusel ja võib parandada kiirendust.
Teine märkimisväärne eelis on puhtam põlemisprotsess. HVO sisaldab vähem aromaatseid ühendeid ja väävlit, mis tähendab, et mootori põlemiskambrisse ja väljalaskesüsteemi tekib vähem tahma ja setet. See on eriti kasulik tänapäeva diiselmootoritele, mis on varustatud keeruliste heitgaaside järeltöötlussüsteemidega nagu DPF (diisli tahmafilter) ja EGR (heitgaaside tagasisuunamise süsteem). Puhtam põlemine tähendab, et tahmafilter ummistub aeglasemalt ning EGR-klapp püsib kauem puhas.
Siiski tuleb silmas pidada ühte tehnilist aspekti: kuna HVO tihedus on veidi väiksem kui fossiilsel diislil, võib teatud mootorite puhul esineda väga marginaalset kütusekulu muutust. Enamik autoomanikke seda aga tavaolukorras ei märka. Mõned autotootjad võivad nõuda ka sagedasemat kütusefiltri vahetust esimesel kasutusperioodil, sest HVO võib kütusesüsteemist “lahti pesta” vanad fossiilse diisli setted, mis võivad filtri ummistada.
Millised autod sobivad HVO kasutamiseks?
Küsimus sobivusest on kõige kriitilisem. Rusikareegel on see, et HVO kasutamine on lubatud ainult juhul, kui autotootja on selleks ametliku heakskiidu andnud. See info on tavaliselt kirjas auto kasutusjuhendis või kütusepaagi luugi siseküljel. Kui seal on märge standardi EN 15940 kohta, on HVO kasutamine lubatud.
Peamised tegurid, mida jälgida:
- Tootja heakskiit: Kontrollige alati tootja ametlikku kinnitust. Mõned margid, nagu Volvo, Scania, Mercedes-Benz ja PSA grupp, on oma uuematele diiselmootoritele laialdaselt HVO kasutamise heaks kiitnud.
- Tihendid ja voolikud: Kuigi HVO on keemiliselt väga puhas, võivad vanemate autode kütusesüsteemi tihendid, mis on mõeldud spetsiaalselt fossiilse diisli jaoks, reageerida sünteetilisele kütusele erinevalt. Kui auto on valmistatud enne 2000ndate keskpaika, on risk suurem.
- Kütusepump ja pihustid: Kaasaegsed Common Rail süsteemid on HVO-ga ühilduvad, kuid väga vanade, mehaaniliste kõrgsurvepumpadega varustatud mootorite puhul võib HVO madalam viskoossus (määrdevõime) olla potentsiaalseks probleemiks.
Kui auto kasutusjuhendis ei ole EN 15940 standardit mainitud, ei tähenda see automaatselt, et auto ei sõidaks HVO-ga, vaid see tähendab, et tootja ei ole selle kütusega pikaajalisi teste läbi viinud ning vastutus lasub omanikul. Uuemate autode puhul (alates 2015-2018) on ühilduvus väga kõrge.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas HVO-t võib segada tavalise diisliga?
Jah, HVO ja tavalise fossiilse diisli segamine on täiesti ohutu. Kuna need on keemiliselt sarnased süsivesinikud, segunevad nad paagis suurepäraselt. Võite tankida HVO-d ka siis, kui paagis on veel veidi tavalist diislit.
Kas HVO kasutamine tühistab minu auto garantii?
Kui tootja on andnud ametliku heakskiidu HVO kasutamiseks, siis garantii ei katke. Kui tootja pole seda heaks kiitnud, võib garantiiga tekkida vaidlusi juhul, kui mootoris peaks tekkima rike, mida saab seostada kütusega. Alati tasub kontrollida margiesindusest konkreetse mudeli kohta.
Kas HVO vajab spetsiaalseid mootoriõlisid?
Üldjuhul mitte. Kasutage alati seda mootoriõli, mida autotootja konkreetsele mootorile ette näeb. HVO kasutamine ei muuda vajadust õlivahetusvälpade järele.
Kas HVO sobib kasutamiseks ka väga külma ilmaga?
HVO on suurepärane valik Põhjamaade kliimasse. Selle külmataluvus on sageli parem kui tavalisel diislil, võimaldades autol käivituda probleemideta ka -30 või isegi -40 kraadi juures. See ei parafineeru nii kergesti kui tavaline diiselkütus.
Kuidas ma tean, kas tanklas on puhas HVO või segu?
Tanklates on HVO sageli tähistatud eraldi püstoliga või märgistusega “HVO100”. Kui püstolil on kirjas “B7” või “B10”, on tegemist tavalise diisliga, millesse on lisatud teatud protsent biodiislit (FAME). HVO100 tähendab 100% puhast hüdrogeenitud taimeõli.
Mida arvestada pikaajalisel kasutamisel
HVO kasutamine on suurepärane viis anda oma panus keskkonnasäästu, vähendades süsiniku jalajälge kuni 90% võrreldes fossiilse diisliga. Pikaajalisel kasutamisel tasub siiski meeles pidada mõningaid praktilisi nõuandeid, et säilitada mootori optimaalne seisukord. Esiteks on oluline säilitada korrapärane hooldusgraafik. Kuigi HVO on “puhas” kütus, ei tähenda see, et mootoriõli või õhufiltrid vajaksid vähem tähelepanu.
Teiseks, kui otsustate pärast pikka HVO-ga sõitmist minna tagasi tavalise diisli peale, ei tohiks sellega probleeme tekkida. Kütusesüsteem on selleks piisavalt elastne. Küll aga on vastupidine protsess – üleminek vanalt fossiilselt diislilt HVO-le – see, kus peaks olema tähelepanelik. Vanemates autodes võib HVO võime lahustada aastatega tekkinud setted kütusepaagis ja torustikus põhjustada filtri kiire ummistumise. Seetõttu on soovitatav pärast esimest paagitäit HVO-ga kütusefilter üle vaadata või vajadusel vahetada.
Samuti on oluline jälgida mootori töötemperatuuri ja kütusekulu muutusi. Kui märkate, et auto hakkab HVO-ga töötades märgatavalt teistmoodi käituma või kui süttib mõni hoiatustuli, pöörduge koheselt teenindusse. Need on siiski erandid, sest valdav enamus tänapäevaseid sõidukeid suudab HVO-ga sõita märkamatult, pakkudes samasugust või kohati isegi sujuvamat sõidukogemust. HVO-diisel on tehnoloogiliselt küps ja usaldusväärne alternatiiv, mis võimaldab paljudel diiselmootorite omanikel jätkata sõitmist viisil, mis on vastutustundlikum ja tulevikku vaatavam.
Lõpetuseks on hea mõelda ka kütuse kättesaadavusele ja hinnalisusele. HVO hind on maailmaturul sageli kallim kui fossiilsel diislil, mis tuleneb tootmisprotsessi keerukusest ja tooraine nõudlusest. Siiski on paljudes riikides valitsused hakanud HVO kasutamist soosima maksusoodustuste või segamiskohustuste kaudu, mis muudab selle lõpptarbijale kättesaadavamaks. Enne lõpliku otsuse langetamist ja tankimist on alati mõistlik konsulteerida oma sõiduki hooldusraamatuga või pöörduda otse tootja esindusse, et saada kindlustunne oma konkreetse mootori sobivuse kohta. Teadlik autoomanik teeb alati parima valiku nii oma sõiduki kui ka keskkonna heaks.
