Kasutatud asjade turg on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Üha enam inimesi eelistab osta nii sõidukeid, elektroonikat, mööblit kui ka kinnisvara otse teiselt eraisikult, lootes leida soodsamaid pakkumisi ja vältida jaemüüjate ning vahendajate suuri juurdehindlusi. Kuigi selline lähenemine võib esmapilgul tunduda rahakotile äärmiselt kasulik ja ahvatlev, peidab see endas mitmeid tõsiseid õiguslikke ning praktilisi riske. Ilma põhjalike teadmisteta sõlmitud ostu-müügileping võib oodatud säästu asemel kaasa tuua hoopis tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjusid, unetuid öid ning aastaid kestvaid kurnavaid kohtuvaidlusi. Eraisikute vahelised tehingud on Eesti Vabariigis reguleeritud võlaõigusseadusega, kuid paljud heausksed ostjad ei mõista või ei teadvusta endale fakti, et nende seaduslikud õigused ja tagatised on võrreldes juriidiliselt isikult ehk ametlikult ettevõttelt ostmisega märkimisväärselt piiratumad. Iga tehing, mis tehakse kahe eraisiku vahel, põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel, kuid usaldusest üksi paraku vaidluste lahendamiseks ei piisa.
Paljud probleemid saavad alguse just teadmatusest. Inimesed on harjunud e-poodidest ja tavakauplustest ostes nautima laialdast tarbijakaitset ning eeldavad ekslikult, et samasugused reeglid ja turvavõrgud laienevad automaatselt ka Facebooki turuplatsil, autoostuportaalides või muudes kuulutuste keskkondades tehtud ostudele. Tegelikkuses on aga mängureeglid kardinaalselt erinevad. Eksperdid puutuvad igapäevaselt kokku murelike inimestega, kes on ostnud pealtnäha ideaalses korras kasutatud auto, mille mootor jookseb kokku juba teisel päeval, või soetanud kalli nutitelefoni, mis lakkab töötamast esimesel laadimisel. Selliste olukordade lahendamine eraisikust müüjaga on sageli keeruline, aeganõudev ja nõuab spetsiifilisi juriidilisi teadmisi.
Tarbijakaitse seaduse turvavõrk eraisikute vahel ei toimi
Kõige suurem ja levinum eksiarvamus, mis eraisikutelt ostmisega kaasneb, on seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) rolliga. Paljud ostjad on veendunud, et kui müüdud kaup osutub praagiks, saavad nad lihtsalt pöörduda tarbijakaitse poole, kes siis müüjat korrale kutsub ja raha tagastamist nõuab. See on aga väga ohtlik illusioon. Tarbijakaitseseadus ja selles sätestatud laialdased õigused kohalduvad ainult siis, kui tehingu üheks pooleks on kaupleja (ettevõte) ja teiseks pooleks tarbija (eraisik). Kahe eraisiku vahelise tehingu puhul TTJA teid aidata ei saa, sest neil puudub selleks seaduslik pädevus.
Samuti ei kehti eraisikute vahelistes ostu-müügitehingutes paljudele tuntud 14-päevane tingimusteta tagastusõigus, mis on muidu kohustuslik kõikidele e-poodidele. Kui te ostate internetifoorumist või sotsiaalmeediast teiselt inimeselt eseme ja see teile hiljem mingil põhjusel ei sobi või ei meeldi, ei ole teil mingit seaduslikku õigust nõuda tehingu tühistamist pelgalt sel põhjusel, et te mõtlesite ümber. Tehingu tühistamine ja raha tagasi saamine on võimalik ainult siis, kui müüja on sellega vabatahtlikult nõus, mida juhtub praktikas äärmiselt harva, või kui suudetakse tõestada oluline lepingurikkumine, mis omakorda nõuab enamasti ametlikku menetlust.
Varjatud puudused ja keeruline tõendamiskoormis
Kui rääkida ootamatutest probleemidest ostu-müügilepingute puhul, on vaieldamatult esikohal varjatud puudused. Varjatud puudus on defekt, mis oli esemel olemas juba ostuhetkel, kuid mida polnud tavapärase ja mõistliku ülevaatuse käigus võimalik koheselt märgata. Eraisikute vaheliste tehingute puhul kerkivad kõige sagedamini ja kõige valusamalt esile vaidlused järgmistes kategooriates:
- Kasutatud sõidukid: Need on klassikalised vaidluste allikad. Peidetud avariilisus, ajutiselt varjatud mootoririkked, vigased käigukastid või tagasikeritud läbisõidumõõdikud on vaid mõned näited. Sageli valatakse enne müüki mootorisse paksendavaid lisandeid, mis peidavad mootori kulumist esimese õlivahetuseni.
- Kinnisvara ja korterid: Eraisikult maja või korterit ostes võivad hiljem ilmneda varjatud hallituskolletest põhjustatud tervisekahjustused, loata tehtud ümberehitused, probleemid ventilatsiooniga või talvisel ajal läbikülmuvad seinad.
- Kallis elektroonika: Nutitelefonid, sülearvutid ja kaamerad. Sageli varjatakse veekahjustusi, mille tagajärjel hakkavad seadme sisemised komponendid tasapisi korrodeeruma ja lakkavad nädalaid hiljem täielikult töötamast.
Probleem seisneb selles, et varjatud puuduse ilmnemisel ei piisa pelgalt asjaolust, et ese läks katki. Ostja peab suutma tõestada, et viga oli olemas juba asja üleandmise hetkel ning, mis veelgi olulisem, et müüja pidi sellest veast teadma, kuid jättis ostja tahtlikult teavitamata. See tõendamiskoormis langeb täielikult ostja õlule. Tagantjärele tõestada, et endine omanik teadis auto lekkivast plokikaanetihendist, on ilma ekspertiisita peaaegu võimatu. Lisaks lisavad paljud eraisikud kuulutustesse või lepingutesse klausli “ostetud sellises seisukorras nagu on” (inglise keeles “as is”). Kuigi selline klausel ei vabasta müüjat pahatahtlikust pettusest, muudab see vaidluse korral ostja positsiooni oluliselt nõrgemaks, kuna ostja on allkirjaga kinnitanud, et lepib eseme olemasoleva seisukorraga.
Suulised lubadused ei maksa kohtuvaidluse korral midagi
Väga tihti tehakse eraisikute vahelisi tehinguid liigselt kiirustades, toetudes vaid sõbralikule vestlusele ja müüja suulistele kinnitustele. Inimlikust vaatepunktist on see mõistetav, kuid juriidiliselt on tegemist äärmiselt riskantse käitumisega. Müüja võib suuliselt lubada, et seadmel on veel kehtiv garantii, et auto on alati margiesinduses hooldatud või et jalgrattal on äsja vahetatud kõik kuluosad. Kui aga need väited osutuvad hiljem valeks ja probleem jõuab tsiviilkohtusse, kehtib karm reegel: mida ei suudeta kirjalikult tõestada, seda pole juriidilises mõttes kunagi öeldud.
Suulise lepingu või suuliste lisatingimuste tõendamine on tihtipeale sõna-sõna vastu olukord, kus kohtul on väga raske langetada otsust ostja kasuks. Seetõttu rõhutavad kõik õiguseksperdid, et absoluutselt iga oluline detail, lubadus ja eseme seisukorda puudutav fakt tuleb kirja panna. Kui müüja väidab, et auto mootoririhm on vahetatud 10 000 kilomeetrit tagasi, tuleb see konkreetne väide lisada ka allkirjastatavasse ostu-müügilepingusse.
Kohustuslikud punktid kirjalikus ostu-müügilepingus
Selleks, et kaitsta end ootamatute probleemide ja rahaliste kaotuste eest, on hädavajalik koostada detailne ja läbimõeldud kirjalik ostu-müügileping. Isegi kui tegemist on vaid mõnesaja euro suuruse tehinguga, annab korralik dokument teile vajaliku meelerahu. Korrektselt vormistatud leping peaks kindlasti sisaldama järgmisi elemente:
- Lepingupoolte täpsed ja kontrollitud andmed: Nimi, isikukood, elukoha aadress ning kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress). Ärge kunagi leppige vaid sotsiaalmeedia kontoga. Isikut tõendavat dokumenti tuleks tehingu tegemisel kindlasti näha ja andmeid võrrelda.
- Eseme võimalikult detailne kirjeldus: Margi ja mudeli kõrval tuleb kirja panna ka seerianumbrid, VIN-kood, värv, tootmisaasta ja kõik muud eseme identifitseerimist võimaldavad tunnused.
- Fikseeritud seisukord ja kõik teadaolevad vead: See punkt kaitseb muide ka müüjat. Kui lepingusse on kirja pandud, et ekraanil on kriimustus või et auto sidur vajab lähiajal vahetust, ei saa ostja sellele hiljem pretensiooni esitada. Ostjana nõudke, et kõik müüja poolt esile toodud positiivsed omadused oleksid samuti lepingus kajastatud.
- Ostuhind ja tasumise kord: Summa peab olema selgelt välja toodud nii numbrites kui ka sõnades. Samuti tuleb fikseerida, kas maksmine toimub sularahas kohapeal või pangaülekandega. Pangaülekande puhul jääb tehingust alati ka digitaalne ja vaieldamatu jälg, mis on tugevalt soovituslik.
- Eseme üleandmise hetk: Täpne kuupäev ja kellaaeg, millal eseme valdus ja sellega seotud juhusliku hävimise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale. See on oluline näiteks juhul, kui esemega juhtub midagi transpordi käigus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas mul on seaduslik õigus eraisikult ostetud kaup 14 päeva jooksul tagastada?
Ei, see on üks levinumaid müüte. 14-päevane tagastusõigus kehtib eranditult vaid siis, kui ostate kauba juriidiliselt isikult ehk ettevõttelt sidevahendi (e-pood, telefonimüük) abil. Eraisikute vahel sõlmitud lepingutele see reegel ei laiene. Tehingust saab taganeda vaid siis, kui avastate olulise varjatud puuduse ja suudate tõestada, et müüja rikkus lepingut, või kui müüja on tagastamisega vabatahtlikult nõus.
Mida ma pean tegema, kui avastan vahetult pärast ostu olulise varjatud vea?
Kõigepealt peate esimesel võimalusel ja eelistatavalt kirjalikus vormis (e-kiri või tähistatud kiri) müüjat tekkinud probleemist teavitama. Ärge hakake viga ise parandama ega laske seda teha kolmandatel isikutel enne, kui olete müüjaga ühendust võtnud, vastasel juhul kaotate õiguse nõuda paranduskulude hüvitamist. Nõudke müüjalt puuduse kõrvaldamist, hinna alandamist või tõsisema vea korral lepingu tühistamist ja raha tagastamist.
Kuidas ma saan eraisikust müüja tausta enne raha maksmist kontrollida?
Tänapäeval on taustakontrolli tegemine lihtsam kui kunagi varem. Otsige müüja nime ja telefoninumbrit otsingumootoritest ja sotsiaalmeedia foorumitest. Eesti kontekstis on väga kasulik vaadata üle Ametlikud Teadaanded, et näha, kas isiku suhtes on käimas täitemenetlusi. Sõidukite puhul kontrollige kindlasti Maanteeameti (Transpordiameti) e-teenindusest sõiduki tausta VIN-koodi ja registreerimismärgi abil, et veenduda piirangute puudumises ja läbisõidu õigsuses.
Kas ja millisel juhul saab politsei mind aidata, kui tunnen end petetuna?
Politsei sekkub ostu-müügitehingutesse ainult siis, kui on tegemist ilmselge kuriteoga, näiteks tahtliku kelmusega (raha võetakse vastu, kuid asja ei olnudki plaanis üle anda, või müüakse varastatud eset). Kui tegemist on vaidlusega eseme seisukorra või varjatud puuduste üle (näiteks auto mootor läks katki), loetakse seda tsiviilvaidluseks. Politsei selliseid kaasusi ei lahenda ning teil tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse, mis eeldab enamasti ka advokaadi palkamist ja riigilõivude tasumist.
Teadlik eeltöö aitab ennetada kulukaid vaidlusi ja stressi
Ostu-müügitehingud eraisikutega ei pea muidugi alati lõppema õnnetuse või probleemidega. Suur osa järelturu tehingutest sujub ladusalt ning mõlemad osapooled jäävad tulemusega rahule. Eduka ja stressivaba tehingu võtmeks on aga emotsioonide kõrvalejätmine ja ratsionaalne eeltöö. Kallimate esemete, eriti autode ja tehnika puhul, tasub alati investeerida väike summa sõltumatusse ostueelsesse kontrolli. Spetsialisti pilk võib paljastada defekte, mis tavainimesele märkamatuks jäävad, säästes teid seeläbi hilisematest tuhandetesse eurodesse ulatuvatest remondiarvetest.
Lisaks on ülioluline mitte karta küsida ebamugavaid küsimusi. Ausal müüjal ei ole midagi varjata ning ta on nõus vastama teie pärimistele asja ajaloo, hoolduste ja varasemate remonditööde kohta. Kui müüja põikleb kõrvale kirjaliku lepingu sõlmimisest, keeldub näitamast oma isikut tõendavat dokumenti või survestab teid kiirustades sularahas arveldama, peaksid teie peas süttima tugevad ohutuled. Mida põhjalikum on teie ettevalmistus ja mida täpsemalt on kõik detailid paberile pandud, seda turvalisemalt võite end tunda. Riske ei ole võimalik sajaprotsendiliselt välistada, kuid teadliku ja ettevaatliku käitumisega saab neid viia miinimumini, tagades, et soodsalt leitud asi toob rõõmu, mitte aga aastaid kestvat peavalu ja kohtuteede tallamist.
