Iga autojuht on vähemalt korra sattunud olukorda, kus maanteel sõites lendab esiklaasile pori, putukaid või lund, mis takistab märgatavalt nähtavust. Sellisel hetkel on klaasipesupump see pisike, kuid elutähtis komponent, mis surub pesuvedeliku reservuaarist düüside kaudu klaasile, et klaasipuhastid saaksid oma töö teha. Paljud autojuhid peavad seda süsteemi iseenesestmõistetavaks, kuni ühel päeval vajutad hooba ja kuuled vaid vaikust või näed, et vesi ei jõua klaasini. Klaasipesupumba rike ei pruugi tähendada kohest ohtu, kuid see muudab autoga sõitmise halbades ilmastikuoludes äärmiselt ohtlikuks. Selles artiklis vaatleme lähemalt, millised on peamised märgid pumba väsimisest, kuidas diagnoosida probleemi algpõhjuseid ja millal on tõepoolest aeg see väike, kuid oluline osa välja vahetada.
Kuidas klaasipesupump töötab ja miks see puruneb
Klaasipesupump on lihtne elektriline komponent, mis koosneb elektrimootorist ja tiivikust. Kui aktiveerite klaasipesu funktsiooni, saadab auto elektrisüsteem pumbale voolu, mootor hakkab pöörlema ja tekitab vaakumi, mis tõmbab pesuvedeliku reservuaarist ja surub selle torustikku. Vaatamata oma lihtsusele töötavad need pumbad karmides tingimustes. Nad asuvad tihti ratta koopa taga või kaitseraua all, kus nad puutuvad kokku niiskuse, soola, pori ja suurte temperatuurikõikumistega.
Pumba rikked on tavaliselt seotud kas elektrilise või mehaanilise kulumisega. Kõige sagedasemad põhjused, miks pump üles ütleb, on:
- Vee või pesuvedeliku külmumine: Kui talvel kasutada vale kontsentratsiooniga klaasipesuvedelikku, võib pumba korpusesse jäänud vedelik jäätuda, mis lõhub pumba sisemised tihendid või tiiviku.
- Korrosioon: Kuna pump asub väliste tegurite suhtes avatud kohas, võib niiskus tungida pumba elektrilistesse kontaktidesse, põhjustades oksüdeerumist.
- Sette kogunemine: Kui klaasipesuvedeliku paaki on sattunud sodi või kui vedelik on vana ja mineraalaineterikas, võib see tekitada sademeid, mis ummistavad pumba ja takistavad tiiviku tööd.
- Elektrimootori loomulik kulumine: Nagu iga elektriline seade, on ka pumba mootoril oma eluiga. Pikaajaline kasutamine kulutab harju ja mähiseid, mis viib lõpuks mootori täieliku rikkeni.
Peamised märgid, et klaasipesupump on rikkis
Diagnoosimise lihtsustamiseks on oluline õppida tundma sümptomeid. Mõnikord ei ole viga üldse pumbas, vaid kuskil mujal, kuid sümptomid võivad olla sarnased. Siin on loetelu peamistest ohumärkidest:
Täielik vaikus klaasipesu hoova vajutamisel
Kui vajutate klaasipesu nuppu ja te ei kuule pumba õrna surinat, on see esimene märk elektrilisest probleemist. Tavaliselt on pumpa kuulda isegi salongi, kui raadio on välja lülitatud. Kui heli puudub täielikult, võib viga olla läbipõlenud kaitsmes, vigases juhtmes, kehvas ühenduses või pumbas endas, mis on elektriliselt surnud. Alustage alati kaitsme kontrollimisest, enne kui tormate uut pumpa ostma.
Nõrk surve või ebaühtlane juga
Kui pump teeb häält, aga vedelik jõuab klaasini vaid nõrga nirena või on see katkendlik, on probleem kas ummistuses või pumba vähenenud jõudluses. Pump võib olla osaliselt kulunud ega suuda enam piisavat survet tekitada. Teine võimalus on, et pesuvedeliku reservuaari filter on ummistunud orgaanilise saastaga, mistõttu pump ei saa piisavalt vedelikku kätte.
Vedeliku leke auto all
Kui märkate auto esiosas, tavaliselt ratta taga, vedeliku loiku, võib see viidata pumba tihendi purunemisele. Pump on ühendatud vedeliku reservuaariga tihendi (kummist tihendusrõnga) kaudu. Kui see tihend muutub aja jooksul rabedaks, hakkab vedelik välja lekkima. Kui leke on piisavalt suur, saabub hetk, mil pump töötab tühjalt, mis omakorda kiirendab pumba sisemiste osade kulumist.
Klaasipesuvedeliku lõhn salongis
Mõnikord võib lekkinud vedelik tilkuda elektrilistele komponentidele või kuumadele mootoriosadele, tekitades iseloomuliku keemilise lõhna. See on märk sellest, et leke on jõudnud kriitilise piirini ja nõuab kohest sekkumist, et vältida lühiseid elektrisüsteemis.
Diagnoosimine samm-sammult
Enne pumba väljavahetamist on soovitatav veenduda, et tegemist on tõesti pumba rikkega. Järgige seda kontrollnimekirja:
- Kontrollige klaasipesuvedeliku taset: See kõlab banaalselt, kuid sageli unustatakse lihtsad asjad. Veenduge, et paak pole tühi.
- Kontrollige kaitsmeid: Otsige auto kaitsmeplokist (tavaliselt juhendi abil) klaasipesupumba kaitse. Kui see on läbi põlenud, asendage see. Kui uus kaitse põleb kohe uuesti läbi, on pumba mootor tõenäoliselt lühises.
- Kuulake pumba häält: Paluge kellelgi vajutada klaasipesu nuppu, samal ajal kui teie olete kapoti all või auto esiosas. Kas kostub surinat? Kui ei, kontrollige multimeetriga, kas pumba pistikusse jõuab vool.
- Kontrollige voolikuid ja düüse: Kui pump töötab (suriseb), aga vett ei tule, võib probleem olla kinni jäänud düüsides (kasutage nõela nende puhastamiseks) või murdunud/ummistunud voolikus.
Millal on aeg pump välja vahetada?
Pumpa kui sellist ei ole võimalik remondida. Need on hermeetiliselt suletud plastkorpused, mille sisse pole ette nähtud pääseda. Seega, kui diagnoos kinnitab, et pump on elektriliselt surnud (mootor ei tööta, vool on pistikus olemas) või pumba korpus on mehaaniliselt pragunenud ja lekib, on ainus lahendus selle väljavahetamine.
Uue pumba ostmisel veenduge, et see vastab täpselt teie auto margile ja mudelile. Kuigi välimuselt võivad paljud pumbad sarnaneda, erinevad need sageli elektrilise pistiku tüübi, surve tugevuse ja kinnituse poolest. Samuti tasub pumba vahetusel alati vahetada välja ka kummist tihendusrõngas, mis ühendab pumpa reservuaariga. See väike osa maksab väga vähe, kuid hoiab ära uue pumba lekkimise paigaldamisel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan klaasipesupumpa ise vahetada?
Jah, enamikul autodel on see suhteliselt lihtne töö, mis ei nõua keerulisi tööriistu. Tihti tuleb siiski eemaldada rattakoopa plastikust sisekate või mõnel juhul esikaitseraud, et pumbale ligi pääseda. Kui olete oma auto remondiga vähegi kursis, saate sellega hakkama umbes 30-60 minutiga.
Miks minu klaasipesupump teeb häält, aga vett ei tule?
Kõige tõenäolisemad põhjused on ummistunud düüsid, purunenud voolik, ummistunud paagi filter või pumba tiiviku kulumine, mis ei suuda enam vajalikku survet tekitada. Kontrollige voolikute ühendusi pumba väljundil ja düüside läbivust.
Kas ma võin kasutada tavalist vett klaasipesuvedeliku asemel?
Seda ei soovitata teha. Vesi sisaldab mineraale, mis võivad tekitada katlakivi ja ummistusi nii pumpa kui ka düüsidesse. Samuti soodustab vesi vetikate kasvu paagis. Lisaks puudub veel külmumiskindlus, mis tähendab, et esimese öökülmaga võib pump puruneda. Kasutage alati spetsiaalset klaasipesuvedelikku.
Kui kaua klaasipesupump tavaliselt vastu peab?
Keskmise kasutusega autol võib pump kesta 100 000 kuni 200 000 kilomeetrit või 10+ aastat. Kulumine sõltub otseselt sellest, kui palju klaasipesu funktsiooni kasutatakse ja kas süsteemis hoitakse kvaliteetset vedelikku.
Kas pumba rike võib mõjutada klaasipuhastite tööd?
Otseselt mitte. Klaasipuhastid ja klaasipesupump on kaks eraldiseisvat süsteemi. Siiski, paljudel kaasaegsetel autodel on süsteemid omavahel seotud loogika abil – kui vajutate pesuhooba, käivituvad ka klaasipuhastid automaatselt. Kui pump on rikkis, puhastid töötavad ikkagi, kuid “kuivalt”, mis võib kriimustada esiklaasi ja kiirendada harjade kulumist.
Pikaealisuse tagamine ja hooldusnõuanded
Selleks, et klaasipesusüsteem töötaks tõrgeteta pikki aastaid, on mõned lihtsad reeglid, mida järgida. Esiteks, kasutage alati kvaliteetset klaasipesuvedelikku, mis ei jäta setet. Odavad, tundmatu päritoluga pesuvedelikud võivad sisaldada agressiivseid kemikaale või liigselt värvaineid, mis aja jooksul ummistavad peenikesed kanalid. Talve saabudes veenduge, et süsteem oleks täidetud piisava külmumiskindlusega vedelikuga. Parim praktika on sügisel reservuaar tühjaks pumbata (kui seal on suvine vedelik) ja täita see talvise versiooniga.
Teiseks, vältige pumba tühjalt käitamist. Kui märkate, et vedelik on otsakorral, ärge vajutage pikalt ja korduvalt hooba, lootes, et äkki tuleb veel tilk. See koormab pumba mootorit, mis vajab jahutuseks vedelikku, ja võib viia ülekuumenemiseni. Kui vedelik saab otsa, täitke paak esimesel võimalusel.
Kolmandaks, kui märkate, et pihustite joa suund on muutunud või surve vähenenud, puhastage düüsid kohe. Väikeste ummistuste korral võib düüsi sisse koguneda rohkem mustust, mis muudab puhastamise keerulisemaks. Düüside puhastamiseks sobib hästi peenike nõel või spetsiaalne düüsipuhastusvahend. Jälgige ka voolikute seisukorda kapoti all – kui need tunduvad muutunud jäigaks või murenevaks, on mõistlik need vahetada, enne kui need lekkeid põhjustama hakkavad.
Lõpetuseks, klaasipesupump on auto “nähtavuse valvekoer”. Kuigi selle rike ei peata autot, võib see tekitada ohtlikke olukordi maanteel. Kuulates oma autot ja reageerides esimestele märkidele – olgu selleks ebatavaline heli, aeglustunud vool või väike vedelikuleke – saate vältida suuremaid probleeme. Hoolitsedes klaasipesusüsteemi eest, tagate endale ja oma kaasreisijatele selge vaatevälja iga ilmaga, mis on otseselt seotud sõiduohutusega. Ärge jätke klaasipesupumba hooldust viimasele minutile, vaid vaadake sellele kui normaalsele osale auto tehnilisest korrashoiust.
