Liikluses osalemine nõuab autojuhilt pidevat tähelepanu ja otsuste langetamist, kuid üks valdkond, kus eksitakse üllatavalt sageli, on autotulede õige kasutamine. Eriti suurt segadust tekitavad udutuled – nende sisselülitamine valel ajal on muutunud niivõrd tavaliseks, et paljud juhid ei pruugi isegi teada, et nad rikuvad seadust või häirivad kaassõitjaid. Sageli näeme linnapildis autosid, millel säravad udutuled selge ilmaga, justkui oleks tegemist disainielemendiga, või vastupidi – tihedas udus sõidab auto, millel põlevad vaid päevasõidutuled, muutes sõiduki taganttulijale peaaegu nähtamatuks. Õige valgustuse kasutamine ei ole pelgalt viisakusreegel, vaid kriitiline ohutusfaktor, mis võib päästa elusid. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas eristada udutulede sümboleid, millal on nende kasutamine seadusega lubatud ja miks nende väärkasutamine on ohtlik.
Kuidas tunda ära udutulede sümbolid armatuurlaual?
Paljudes kaasaegsetes autodes on tulede lülitid koondatud ühele kangile või pöördnupule, mis võib kogenematule juhile tunduda keeruline. Segadust suurendab asjaolu, et eesmiste ja tagumiste udutulede sümbolid on visuaalselt üsna sarnased, kuid nende tähendus ja kasutusotstarve on kardinaalselt erinevad. Armatuurlaual süttiv märgutuli on peamine indikaator, mis annab juhile teada, millised tuled on aktiveeritud.
Eesmiste udutulede märk on tavaliselt roheline. Ikoonil on kujutatud laternat, millest väljuvad valguskiired on suunatud diagonaalselt alla ja neid läbib laineline vertikaalne joon. See laineline joon sümboliseerib udu. Kiirte suund alla viitab sellele, et eesmised udutuled on mõeldud valgustama teed madalalt, et vältida valguse peegeldumist uduosakestelt tagasi juhi silmadele.
Tagumiste udutulede märk on seevastu alati merevaigukollane või oranž. Ikoonil on kujutatud laternat, millest väljuvad horisontaalsed valguskiired (tavaliselt paremale poole) ja ka neid läbib laineline vertikaalne joon. Kollane või oranž värv on hoiatusvärv, mis tuletab juhile meelde, et see tuli on väga ere ja seda ei tohi unustada põlema, kui nähtavus paraneb.
Eesmised udutuled: millal need tegelikult appi tulevad?
Eesmiste udutulede peamine eesmärk on parandada tee valgustamist halbades ilmastikuoludes. Erinevalt lähituledest on udutuled paigutatud auto esiosas madalamale ja nende valgusvihk on lai ja lühike. See on füüsikaliselt põhjendatud: udu hõljub sageli maapinnast veidi kõrgemal ning madalalt suunatud valgusvihk suudab pugeda “udu alla”, valgustades teekatet ja teeääri ilma pimestavat “valget seina” tekitamata, mida teevad kaugtuled.
Eesti liiklusseadus on eesmiste udutulede kasutamise osas üsna konkreetne. Neid tohib kasutada sõidu ajal halva nähtavuse korral, mis on tingitud udust, vihmast või lumesajust. Oluline on rõhutada just sõnapaari “halb nähtavus”. Kerge uduvine või tibutav vihm ei ole veel piisav põhjus udutulede sisselülitamiseks, kui lähituled tagavad piisava nähtavuse.
Lisaks halvale ilmale on Eestis lubatud eesmisi udutulesid kasutada ka päevasel ajal lähitulede asemel. See on mugavusvõimalus, kuid siin kehtivad omad reeglid:
- Päevasel ajal võib lähitulede asemel kasutada eesmisi udutulesid.
- Udutulede kasutamisel päevatulede asemel peavad põlema ka ääretuled ja numbrituled (erinevalt LED-päevasõidutuledest, mille puhul tagatuled ei pea alati põlema).
- Pimedal ajal (valgustamata teel) on udutulede kasutamine lubatud vaid koos lähituledega ja ainult halva nähtavuse korral.
Tagumine udutuli – päästja või pimestaja?
Kui eesmiste udutulede väärkasutus on sageli lihtsalt “laheduse” tagaajamine või teadmatus, siis tagumise udutule vale kasutamine on liikluses üks suurimaid ärritajaid ja ohuallikaid. Tagumine udutuli on äärmiselt intensiivne punane tuli, mille eesmärk on teha auto nähtavaks tihedas udus või lumesajus, kui tavalised tagatuled “kaovad ära”.
Tagumist udutuld tohib kasutada ainult asulavälisel teel ja ainult siis, kui nähtavus on tõepoolest halb (tavaliselt alla 50–100 meetri). Miks on reeglid nii karmid? Sest selge ilmaga või linnaliikluses on tagumine udutuli võrreldav pidevalt põleva piduritulega, kuid on sellest veelgi eredam. See pimestab taga sõitvat juhti, väsitab silmi ja vähendab reaktsioonikiirust. Veelgi ohtlikum on olukord, kus taganttulija ei erista enam piduritulede süttimist, kuna udutuli särab neist üle.
Kuldrueegel tagumise udutule kasutamisel on: lülita see sisse, kui sa vaevu näed eessõitjat, ja lülita see kohe välja, kui nähtavus paraneb või kui sinu taha ilmub teine sõiduk, kes on sind juba märganud. Ummikus seistes on tagumise udutule kasutamine rangelt mittesoovitatav.
Levinud eksiarvamused ja ohud
Hoolimata selgetest reeglitest ringleb autojuhtide seas mitmeid müüte, mis soodustavad tulede väärkasutust. Vaatame neist levinumaid.
Müüt 1: “Udutuled valgustavad teed paremini ka selge ilmaga.”
See on osaliselt tõsi, kuid petlik. Udutuled valgustavad väga eredalt auto esiset ala (umbes 10–15 meetrit). See tekitab juhile illusiooni paremast nähtavusest. Tegelikkuses tõmbab ere laik auto nina ees juhi pilgu kaugusest (kuhu ta tegelikult vaatama peaks) lähedale. See tähendab, et maanteekiirusel märkab juht takistust hiljem, sest silm on kohanenud lühikese distantsi eredama valgusega.
Müüt 2: “Rohkem tulesid teeb mind nähtavamaks.”
Pimedas ja vihmasel linnatänaval tekitavad asjatult põlevad udutuled märjal asfaldil tugeva peegelduse ehk “valgusmüra”. See pimestab vastutulijaid rohkem kui tavalised lähituled. Liigne heledus väsitab kõigi liiklejate silmi.
Müüt 3: “Automaatsed tuled teevad kõik minu eest.”
Kaasaegsed autod on targad, kuid mitte alati piisavalt targad. Automaatne tulede lülitus (AUTO-asend) lülitab tavaliselt sisse lähituled, kui läheb pimedaks, kuid sensorid ei suuda alati tuvastada udu ega lumesadu päevasel ajal. Udutuled tuleb juhil reeglina ise füüsiliselt sisse lülitada. Samuti unustatakse need sageli tööle, kui ilm selgineb.
Liiklusseadus ja võimalikud trahvid
Eestis reguleerib tulede kasutamist Liiklusseadus. Politsei pöörab rutiinsete kontrollide käigus või “Kõik puhuvad” reidide ajal tähelepanu ka tulede kasutamisele. Udutulede väärkasutamise eest on ette nähtud rahalised karistused.
Kui kasutate udutulesid olukorras, kus see pole lubatud (näiteks selgel ööl koos lähituledega või linnas “iluliistuna”), võib politsei teid peatada. Karistuseks võib olla hoiatus või rahatrahv, mis määratakse vastavalt liiklusseaduse rikkumise sätetele. Veelgi olulisem kui trahv on aga teadmine, et vale tuledekasutus võib põhjustada liiklusõnnetuse, mille tagajärjed on rahalisest kaotusest palju rängemad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin kasutada eesmisi udutulesid parktuledena?
Ei. Udutulesid ei tohi kasutada parktuledena. Seisev auto tohib kasutada vaid ääretulesid (parktulesid). Udutuled on mõeldud sõitmiseks ja tarbivad ka rohkem energiat ning võivad teisi pimestada.
Kas LED-päevasõidutuled asendavad udutulesid?
Ei asenda. Päevasõidutuled on mõeldud selleks, et auto oleks päeval nähtav, kuid need ei valgusta teed. Udus on päevasõidutuledest vähe kasu, sest need ei tekita vajalikku valgusvihku ega lülita sisse tagatulesid (paljudel autodel), jättes teid taganttulijale märkamatuks.
Miks mu auto udutuled süttivad kurvi keerates?
Paljudel uutel autodel on funktsioon nimega “kurvituled” (cornering lights). See kasutab udutuld, et valgustada pöörde ajal kurvi sisekülge. See on lubatud ja automaatne funktsioon, mis töötab väikestel kiirustel ning kustub, kui rool on taas otse.
Kas udutulede pirne tohib asendada LED-pirnidega?
See on lubatud ainult juhul, kui LED-pirn on sertifitseeritud ja vastab konkreetse laterna tüübile. Kui panete halogeenpirni mõeldud pesasse ebakvaliteetse LEDi, hajub valgus valesti, pimestab teisi ja ei valgusta udu, muutes udutule kasutuks.
Kuidas kontrollida, kas mu tagumine udutuli pimestab?
Lihtne test: parkige auto pimedas turvalises kohas, lülitage sisse tagumine udutuli ja kõndige autost 50 meetrit tahapoole. Kui tunnete, et valgus on silmale valus või ebamugav vaadata, on see täpselt see, mida tunneb taga sõitev juht. Kasutage seda ainult siis, kui ilma selleta autot näha ei oleks.
Tulede hooldus ja viisakas liiklemine
Sõiduki valgustusseadmete korrasolek on sama tähtis kui nende õige kasutamine. Udutuled asuvad auto esiosas madalal, mistõttu on need eriti vastuvõtlikud kivitäketele, porile ja teede soolale. Määrdunud klaasiga udutuli ei valgusta teed korrektselt, vaid hajutab valgust igas suunas, pimestades vastutulijaid veelgi enam kui puhas tuli. Seetõttu tuleks regulaarselt, eriti sügis-talvisel perioodil, puhastada nii esi- kui ka tagatulesid.
Samuti tasub kontrollida udutulede reguleeringut. Kui auto on läbinud avarii või vahetatud on stange, võivad tuled näidata liiga kõrgele. Ülevaatuspunktides saab lasta tulede kaldenurka kontrollida ja paika panna.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik liikluskultuurile ja teistega arvestamisele. Udutuli ei ole mänguasi ega auto kaunistus. See on tööriist spetsiifiliseks olukorraks. Hea juht on see, kes teab täpselt, millal on õige hetk vajutada seda väikest nuppu armatuurlaual, ja mis veelgi tähtsam – millal see uuesti välja lülitada, et tagada ohutu ja stressivaba teekond kõigile liiklejatele.
