Ootamatu tehniline rike maanteel või tühjenenud aku talvisel hommikul on olukorrad, millega paljud sõidukijuhid on vähemalt korra elus kokku puutunud. Kuigi esimese reaktsioonina võidakse helistada sõbrale või pereliikmele palvega auto nööri otsas lähimasse töökotta vedada, on tegelikkuses pukseerimine keerukas ja vastutusrikas tegevus. See nõuab mitte ainult liiklusreeglite täpset tundmist, vaid ka auto tehniliste eripäradega arvestamist. Valed võtted võivad lõppeda mitte ainult liiklusõnnetuse ja ohtlike vigastustega, vaid ka sõiduki pöördumatute kahjustustega, mille parandamine läheb maksma tuhandeid eurosid. Seetõttu on ülioluline teha endale selgeks peamised nõuded, meetodid ja ohutusreeglid, mis tagavad nii vedaja, veetava kui ka kõigi teiste liiklejate turvalisuse.
Liiklusseadusest tulenevad peamised nõuded pukseerimisel
Eesti liiklusseadus paneb pukseerimisele paika väga selged ja ranged reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse ja tõsise ohu. Esiteks tuleb tähele panna, et pukseerida tohib vaid sellist sõidukit, mille roolisüsteem on täielikult töökorras. Juhul kui tegemist on painduva ühenduslüliga ehk tavalise puksiirköiega, peab ka veetava sõiduki pidurisüsteem olema laitmatus korras. Jäiga ühenduslüli kasutamisel võib pidurisüsteem olla rikkis, kuid sellisel juhul peab vedava sõiduki tegelik mass olema märkimisväärselt suurem veetava sõiduki omast.
Lisaks seab seadus piirangud kiirusele. Pukseerimisel ei tohi sõidukiirus ületada 50 kilomeetrit tunnis. See piirang kehtib igal pool, ka maanteel ja asulavälistel teedel, kus muidu on lubatud oluliselt suuremad kiirused. Oluline on jälgida ka seda, kus pukseeritakse. Näiteks kiirteel on teise sõiduki köie otsas vedamine üldjuhul keelatud, välja arvatud juhul, kui tegemist on erakorralise sõiduki eemaldamisega lähima mahasõiduni, et ohtlik olukord teelt kõrvaldada.
Painduv ühenduslüli ja jäik ühenduslüli: millal kumba eelistada
Sõiduki pukseerimiseks on laias laastus kolm meetodit: painduv ühenduslüli, jäik ühenduslüli ja osaline toetumine. Tavajuhtide seas on ülekaalukalt kõige populaarsem painduv ühenduslüli ehk puksiirköis või spetsiaalne -rihm.
Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahele 5 kuni 8 meetrit pikkust vahemaad. Piisavalt pikk köis on oluline, et vältida tagant otsasõitu juhul, kui eesolev sõiduk peab ootamatult pidurdama. Samas ei tohi vahemaa olla liiga pikk, sest siis võib köis tehes pöördeid takerduda teistesse sõidukitesse, jalakäijatesse või teepiiretesse. Seadus nõuab, et puksiirköis peab olema varustatud punaste hoiatustähistega või olema ise silmatorkavalt erksavärviline, et teised juhid märkaksid sõidukite vahelist sidet juba kaugelt.
Jäik ühenduslüli on metallist toru või kolmnurkne konstruktsioon, mis ühendab kaht autot kindlalt ja liigendita. Selle pikkus ei tohi ületada 8 meetrit, enamasti on need kasutusel olevad torud 1 kuni 3 meetrit pikad. Jäiga ühenduslüli suurim eelis on see, et tagumine auto ei saa mitte mingil juhul eesmisele otsa sõita, mis teeb selle kasutamise oluliselt ohutumaks, eriti libedates talveoludes. Kahjuks ei leidu jäika puksiiri enamiku sõiduautode pagasiruumis, seega on selle kasutamine piiratud peamiselt raskeveokite ja professionaalsete päästeteenistustega.
Ohutu pukseerimise ettevalmistus ja õiged märguanded
Enne kui köis või toru autode külge kinnitatakse, peavad mõlemad juhid oma tegevuse detailselt läbi rääkima. Planeerimatus on üks suurimaid õnnetuste põhjustajaid. Ettevalmistus peaks toimuma kindla plaani järgi:
- Leppige kokku täpne marsruut ja sihtkoht. Vältida tuleks keerulisi ristmikke, tiheda liiklusega tänavaid ja järske tõuse.
- Määrake maksimaalne sõidukiirus, mis ei ületaks seadusega lubatud 50 km/h, kuid mis oleks vastavuses ka ilmastiku- ja teeoludega.
- Kinnitage pukseerimisköis ainult selleks ette nähtud tehasepoolsete aasade külge, veendudes, et aasad on puhtad ega ole roostest kahjustatud.
- Leppige kokku signaalides. Kuna autod liiguvad üksteise järel ja salongis olevat raadiot ei pruugi kuulda, tuleb kokku leppida tuledesignaalid. Näiteks üks kaugtulede vilgutus tähendab tempo aeglustamist ja pikk helisignaal kohest peatumist.
Tulede kasutamine on samuti tihti valesti mõistetud teema. Reegel on siinkohal ühene: pukseeritaval ehk tagumisel sõidukil peavad põlema ohutuled. Kui ohutuled mingil põhjusel ei tööta, tuleb sõiduki tagaküljele nähtavale kohale kinnitada ohukolmnurk. Vedaval ehk eesmisel sõidukil peavad põlema tavalised lähituled, kuid ohutuled ei tohi eesmisel autol töötada. Kui mõlemal autol vilguvad ohutuled, ei saa tagant lähenevad juhid enam aru, kummale poole kavatsevad sõidukid ristmikul pöörata, mis on tekitanud lugematul hulgal ohtlikke segadusi.
Levinumad vead ja ohud, millest tuleks hoiduda
Isegi kogenud juhid teevad aeg-ajalt vigu, kui nad satuvad stressirohkesse olukorda maantee serval. Pukseerimine on tegevus, mis nõuab sajaprotsendilist keskendumist ja teadlikkust oma sõiduki gabariitidest. Järgnevalt on välja toodud kõige kriitilisemad vead, mida pukseerimisel tehakse.
Vale köie kinnitamine ja varustuse kasutamine
Puksiirköis tuleb alati kinnitada sõiduki spetsiaalse pukseerimisaasa külge. Paljudel kaasaegsetel autodel on see aas eemaldatav ja peidetud pagasiruumi põranda alla, ning auto esi- või tagapamperil on väike plastikust kate, mille eemaldamisel saab aasa paika keerata. Viga, mida tihti tehakse, on köie sidumine vedrustuse detailide, roolivarraste või kaitseraua külge. See lõppeb garanteeritult kalli remondiga, sest need detailid ei ole mõeldud teise auto raskuse vedamiseks ega talu horisontaalset tõmbejõudu.
Pidurite ja roolivõimendi puudumisega mittearvestamine
Kui veetava auto mootor ei tööta, puudub juhil enamasti ka roolivõimendi ja pidurivõimendi. See tähendab, et rooli keeramine nõuab tunduvalt rohkem füüsilist jõudu ning piduripedaal tundub jalale kivikõva. Tagumise auto juht peab seetõttu reageerima kordades kiiremini ja vajutama pidurit tunduvalt tugevamini kui tavapäraselt. Paljud juhid, eriti need, kes on harjunud ainult kaasaegsete kergete autodega sõitma, ehmuvad, kui auto ei reageeri ootuspäraselt, mis viib eesmisele sõidukile tagant otsasõiduni.
Lõtvunud köis ja äkilised tõmbed
Painduva ühenduslüli kasutamisel on kriitilise tähtsusega hoida köis pidevalt pingul. Pöördeid tehes ja ristmikel peatudes kipub köis asfaldile lõdvenema. Kui eesmine auto seejärel hoogsalt kiirendab, tekib tugev löök, mis võib purustada nii pukseerimisköie kui ka rebestada autode keredetaile. Eesmine juht peab alustama liikumist teosammul, oodates, kuni köis rahulikult pinguldub, ja alles seejärel sujuvalt kiirust lisama. Tagumine juht saab aidata, kasutades kergelt pidurit, et hoida köit pinge all ning vältida selle lohisemist mööda maad, mis võib päädida köie jäämisega rataste alla.
Automaatkäigukasti ja nelikveo spetsiifika
Tänapäeval liigub teedel üha rohkem automaatkäigukastiga ja nelikveolisi (AWD või 4WD) sõidukeid. Nende tehnika on kordades keerulisem ja õrnem. Selliste autode pukseerimine tavalise painduva ühenduslüliga on äärmiselt riskantne ja mitmel juhul tootja poolt täielikult keelatud.
Automaatkäigukastiga autod nõuavad erilist kohtlemist, sest nende sees olev õlipump töötab üldjuhul vaid siis, kui mootor käib. Kui mootor on välja lülitatud ja autot veetakse, ei saa käigukasti liikuvad osad piisavalt määrdeainet ja jahutust. See toob kaasa lühikese ajaga ülekuumenemise ja käigukasti sisemuse füüsilise hävinemise juba mõnekümne kilomeetri läbimisel. Kui sõiduki kasutusjuhend lubab automaatkastiga autot erandkorras pukseerida, tuleb käigukang seada asendisse N (Neutral) ning hoida kiirus väga madal (enamasti lubatud vaid 30 km/h) ja läbitav vahemaa lühike (mitte üle 30 kuni 50 kilomeetri).
Nelikveolised autod on pukseerimise vaates veelgi keerulisemad. Erinevad sidurid ja diferentsiaalid, mis mootori jõudu esi- ja tagarataste vahel jagavad, saavad kergesti kahjustada, kui kõik neli ratast ei pöörle täpselt sünkroonselt. Paljude kaasaegsete nelikveoliste mudelite puhul on ainus turvaline viis sõiduki transportimiseks täisplatvormiga puksiirauto, mis tõstab kõik neli ratast teelt üles. Enne igasugust pukseerimist tuleb tingimata lugeda sõiduki kasutusjuhendit, kus on täpselt kirjas, millised meetodid on antud mudeli puhul ohutud.
Korduma kippuvad küsimused
Pukseerimine on teema, mis tekitab liiklejates alati palju kõhklusi. Siin on mõned kõige levinumad probleemid ja küsimused ning nende õiged lahendused, mis aitavad ootamatutes olukordades seadusekuulekalt ja ohutult käituda.
Kas ma tohin pukseerida autot kiirteel?
Liiklusreeglite kohaselt on kiirteel auto pukseerimine üldjuhul rangelt keelatud. Kiirteel liiguvad autod suurtel kiirustel ning 50 km/h liikuv autorong on teistele liiklejatele äärmiselt ohtlik ja ootamatu takistus. Kui auto puruneb kiirteel, tohib seda erandkorras pukseerida ainult lähima võimaliku mahasõiduni. Seetõttu tuleb rikke korral liikuda võimalikult ruttu teepeenrale, lülitada sisse ohutuled, paigaldada ohukolmnurk vähemalt 50 meetri kaugusele ja kutsuda professionaalne puksiirabi.
Kas pukseeritavas autos tohib viibida reisijaid?
Eesti liiklusseadus keelab pukseeritavas ehk katkises autos sõitjate viibimise, välja arvatud juhul, kui tegemist on rooli keerava juhiga. See tähendab, et kõik kaassõitjad peavad minema vedavasse autosse või leidma endale mõne muu transpordiviisi. See reegel on kehtestatud puhtalt turvalisuse kaalutlustel, kuna veetava auto turvasüsteemid, sealhulgas turvapadjad, ei pruugi väljalülitatud mootoriga korralikult toimida.
Mida teha, kui puksiirköis puruneb keset teed?
Köie purunemine on eluohtlik olukord, mis eeldab kiiret reageerimist. Kui see juhtub, peab tagumine juht püüdma auto sujuvalt teepervele peatada, andes koheselt käemärkide või helisignaaliga eesmisele juhile märku tekkinud probleemist. Kunagi ei tohi katkist puksiirköit lihtsalt uuesti sõlme siduda, sest sõlm nõrgendab köie struktuuri oluliselt ja see katkeb peagi uuesti, mis võib köieotsaga lüüa mõlki auto detailid või vigastada lähedal viibijaid. Alati tuleks kasutada spetsiaalset ja tervet pukseerimisköit, mille tõmbetugevus on varuga piisav autode kaalule.
Kas ma saan elektriautot pukseerida köiega?
Enamikku tänapäevaseid elektriautosid ei tohi tavalise painduva ühenduslüliga pukseerida. Elektriautode elektrimootorid on tihti ühendatud otse veoratastega ning pukseerimine võib tekitada mootoris soovimatut pinget, mis kahjustab auto keerukat elektroonikat, invertereid ja kalleid akusüsteeme. Mõned mudelid võimaldavad “puksiirirežiimi”, kuid see on erandlik. Elektriautode turvaliseks transpordiks tuleb alati kasutada platvormiga puksiirautot, kuhu auto tõstetakse täies ulatuses peale.
Ohutu varustuse valimine ja kriisisituatsiooniks valmistumine
Mitte ükski autojuht ei alusta oma sõitu plaaniga teele jääda, kuid tehnika on ettearvamatu ja puruneb tihti kõige ebasobivamal hetkel. Seetõttu tasub oma auto pagasiruumi varuda korralik hädaabikomplekt, mis aitab ootamatus olukorras turvaliselt tegutseda. Puksiirköie valimisel ärge otsustage kõige odavama kilepakendis toote kasuks. Eelistada tuleks korralikku venivast materjalist pukseerimisrihma, millel on tugevad metallist karabiinid või korralikult õmmeldud aasad.
Tavalise terastrossiga tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna tross ei veni üldse ja annab kohaltvõtul väga tugevaid metallilisi lööke, mis lõhuvad autode pukseerimisaasu. Kvaliteetne ja veniv kineetiline köis on igapäevaseks kasutamiseks parim valik, kuna see leevendab tõmbeid ja teeb pukseeritava teekonna oluliselt sujuvamaks. Igaks juhuks peaks autos olema ka järgmine lisavarustus:
- Helkurvestid kõikidele autos viibijatele, et olla pimedas teepervel liikudes nähtav.
- Töökindel taskulamp koos tagavara patareidega, mis aitab pimedas pukseerimisaasa leida ja köit kinnitada.
- Tugevad ja soojad töökindad, mis kaitsevad käsi külma ja mustuse eest, kui köit paigaldatakse.
- Korralik ja kehtivust omav esmaabikarp ning nõuetele vastav ohukolmnurk.
Lõpetuseks pidage alati meeles – kui te ei ole kindel oma oskustes, teeolud on liiga halvad, näiteks on maas kiilasjää või on tegemist tiheda lumesajuga, on ainus õige otsus paluda appi professionaalne teenusepakkuja. Säästetud kümned eurod sõpra köiega appi kutsudes võivad teadmatusest hiljem muutuda tuhandetesse eurodesse ulatuvaks kahjuks, kui masinad peaksid kokku põrkama, teelt välja libisema või kallid käigukastid hävima. Ohutus peab alati olema esikohal, sest terved autod ja inimesed on hindamatu väärtusega.
