Auto aku on sõiduki hääletu kangelane, mille tähtsust märkame sageli alles siis, kui mootor keeldub hommikul käivitumast. See väike must kast peidab endas keerulist keemilist protsessi, mis paneb liikuma nii starteri, tuled kui ka auto moodsaimad elektroonilised süsteemid. Vale aku valimine ei tähenda mitte ainult tülikat tühjenemist, vaid võib kaasa tuua ka auto elektrisüsteemi tõrkeid või aku enneaegse riknemise. Selles põhjalikus juhendis vaatleme lähemalt, kuidas teha õige valik, millised tehnoloogiad tänapäeva autodes valitsevad ja millised on need kriitilised parameetrid, mida iga autoomanik peab teadma, et oma sõidukile pikem eluiga tagada.
Aku tehnilised parameetrid – mida numbrid tegelikult tähendavad?
Kui seisate autovaruosade poes riiuli ees, võib tähiste meri – Ah, A, V – tunduda segadust tekitavana. Siiski on need kolm põhinäitajat vundamendiks, millele peab vastama iga auto. Kõige olulisem on nende näitajate täpne klappimine tootja ettekirjutustega.
Mahtuvus (Ah – Ampertundi): See näitab, kui palju energiat aku suudab salvestada. See on võrreldav kütusepaagi suurusega: mida suurem mahtuvus, seda kauem suudab aku voolu anda. Siiski ei ole alati mõistlik osta “kõige suuremat” akut. Kui paigaldate liiga suure mahtuvusega aku, ei pruugi auto generaator suuta seda täielikult täis laadida, mis viib aku pideva tühjenemiseni ja sulfatatsioonini.
Käivitusvool (A – Amper): See on aku võime anda lühikese aja jooksul maksimaalset voolutugevust, et mootor käivitada. Eriti oluline on see külmade Eesti talvede puhul, kui mootoriõli on paks ja mootor nõuab starterilt suurt jõudu. Kui elate piirkonnas, kus on sageli külmakraade üle 20 kraadi, vaadake kindlasti kõrgema käivitusvooluga akusid.
Pinge (V – Volt): See on kõige lihtsam parameeter – tavaautodel on see alati 12 volti. Siin eksimine ei ole võimalik, kuna süsteemid on standardiseeritud.
Aku tehnoloogia – miks see on määrava tähtsusega?
Minevikus olid kõik akud ühesugused, kuid tänapäeval on auto tehnoloogia muutunud nii spetsiifiliseks, et vale tüüpi aku valimine võib selle hävitada mõne kuuga. Peamised tehnoloogiad, millega kokku puutute, on järgmised:
- Standardne märgaku (SLI): Sobivad vanematele autodele, millel puuduvad moodsad Start-Stop süsteemid ja kõrge elektritarbimine. Need on soodsad ja vastupidavad lihtsates tingimustes.
- EFB (Enhanced Flooded Battery): Need on täiustatud märgakud, mis on mõeldud lihtsamatele Start-Stop süsteemidele. EFB akud suudavad taluda suuremat tsüklilist koormust kui tavalised akud.
- AGM (Absorbent Glass Mat): Tipptehnoloogia moodsatele, rohkete lisaseadmetega autodele ja täiustatud Start-Stop süsteemidele. Nendes akudes on elektrolüüt imendunud klaasmatist separaatoritesse, mis teeb aku lekkekindlaks ja vibratsioonikindlaks. AGM akud on võimelised vastu võtma laengut palju kiiremini kui tavalised akud.
Kui teie auto on varustatud Start-Stop süsteemiga, on äärmiselt oluline paigaldada just EFB või AGM aku. Tavaline aku ei suuda taastuda pidevatest käivitustest foori taga ja sureb väga kiiresti.
Füüsilised mõõtmed ja pooluste paigutus
Tehnilistest andmetest ei piisa, kui aku füüsiliselt auto akualusele ei mahu. Enne ostu kontrollige kindlasti järgmisi punkte:
- Mõõtmed: Aku pikkus, laius ja kõrgus peavad vastama originaalaku mõõtudele. Kui aku on liiga kõrge, ei pruugi kapott sulguda; kui liiga lai, ei mahu see kinnitusklambritesse.
- Pooluste asetus (polaarsus): See on kriitiline. Akudel on positiivne (+) ja negatiivne (-) klemm erinevates asendites. Kui ostate vale polaarsusega aku, ei pruugi auto kaablid klemmideni ulatuda, mis teeb aku kasutamise võimatuks.
- Kinnitusviis: Kontrollige, kuidas aku on kinnitatud. Levinud on põhjast kinnitus (B13) või ülevalt klambriga surumine. Veenduge, et uus aku toetab teie autol kasutusel olevat kinnitusviisi.
Kuidas mõjutab kliima ja sõidustiil aku eluiga?
Eesti kliima on akudele halastamatu. Suvised kõrged temperatuurid kiirendavad keemilist korrosiooni aku sees, samas kui talvised miinuskraadid vähendavad aku võimsust drastiliselt. Kui sõidate peamiselt lühikesi otsi linnas, kus aku ei jõua sõidu ajal täis laadida, on aku pidevas alalaetud olekus. See soodustab sulfatsiooni – keemilist protsessi, kus aku plaatidele tekivad plii-sulfaadi kristallid, mis vähendavad aku mahtuvust pöördumatult.
Kui teie sõidud on lühikesed ja harvad, on tungivalt soovitatav kasutada akulaadijat vähemalt kord kuus. Moodsad “targad” akulaadijad suudavad akusid desulfatiseerida ja hoida neid optimaalses laetuse seisukorras, mis võib pikendada aku eluiga mitme aasta võrra.
Aku paigaldamine ja programmeerimine
Paljud tänapäeva sõidukid, eriti Saksa premium-klassi autod, nõuavad aku vahetusel “uue aku registreerimist” auto elektrisüsteemis (BMS – Battery Management System). Auto arvuti peab teadma, et vana aku on asendatud uuega, et reguleerida laadimispinget vastavalt uue aku seisukorrale ja mahtuvusele. Kui jätate selle tegemata, võib uus aku saada lühema eluea, kuna auto “arvab”, et peal on endiselt vana ja väsinud aku.
Paigaldamisel järgige alati ohutusnõudeid: eemaldage alati esimesena miinusklemm ja paigaldage viimasena miinusklemm. See väldib lühise tekkimist, kui tööriist peaks vastu auto kere puutuma. Samuti puhastage klemmid oksiidist ja veenduge, et kaabliühendused on tugevad ja korrosioonivabad.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua peaks auto aku vastu pidama?
Keskmiselt kestab korralik auto aku 4 kuni 6 aastat. See sõltub suuresti sõidutingimustest, aku kvaliteedist ja hooldusest. Linnasõidud, kus on palju käivitusi ja lühikesi vahemaid, lühendavad aku eluiga, samas kui pikad maanteesõidud aitavad akut paremini laetuna hoida.
Kas ma saan ise akut vahetada?
Enamasti jah, see on lihtne protsess, mis nõuab vaid võtmeid klemmide lahti keeramiseks. Siiski peate arvestama, et mõnedel uutel autodel võib aku vahetus nõuda spetsiaalset diagnostikaseadet, et auto elektrisüsteemile uus aku “teatavaks teha”. Kui te pole kindel, kas teie auto seda vajab, on parem pöörduda professionaalse töökoja poole.
Mida teha, kui aku tühjeneb ja auto ei käivitu?
Esmalt proovige akut laadida korraliku akulaadijaga. Kui aku on tühjaks saanud vaid ühe korra unustatud tulede tõttu, võib see taastuda. Kui aga aku on juba vana ja tühjeneb korduvalt, on see märk sellest, et aku on oma eluea lõpus ja vajab väljavahetamist. Kiireks käivituseks saab kasutada teise auto abi ja käivituskaableid, kuid see on vaid ajutine lahendus.
Kas suurema mahtuvusega aku on alati parem?
Ei pruugi. Aku peab vastama auto generaatori võimekusele. Kui paigaldate liiga suure aku, ei suuda generaator seda täis laadida, mis viib aku enneaegse riknemiseni. Valige aku vastavalt auto kasutusjuhendile – tootja on teinud insenertehnilised arvutused, mis on optimaalsed just teie konkreetse mudeli jaoks.
Kuidas ära tunda, et aku hakkab väsima?
Tüüpilised märgid on raskendatud käivitus külma ilmaga, nõrgemini põlevad esituled või armatuurlaua tuled enne käivitust, või auto “Start-Stop” süsteemi mittetöötamine. Samuti võib armatuurlauas süttida vastav hoiatustuli, mis viitab aku või laadimissüsteemi probleemidele.
Keskkonnasäästlikkus ja aku nõuetekohane utiliseerimine
Autoaku sisaldab pliid, väävelhapet ja muid keskkonnale ohtlikke aineid. Seetõttu on äärmiselt oluline, et vana akut ei visataks kunagi tavalise olmeprügi hulka ega loodusesse. Aku on väärtuslik tooraine, mida saab ringlusse võtta peaaegu sajaprotsendiliselt.
Eestis on see süsteem hästi korraldatud: uue aku ostmisel lisatakse hinnale sageli panditasu või võtab müüja vana aku tasuta vastu. Viige vana aku alati selleks ettenähtud kogumispunkti või varuosade poodi. Selliselt käitudes aitate kaasa ringmajandusele ja väldite keskkonnasaastet. Pidage meeles, et ka kõige kallim ja kvaliteetsem aku vajab oma eluaja lõpus õiget käitlemist, et see ei muutuks keskkonnapommiks.
Valides uut akut, ärge lähtuge ainult madalaimast hinnast. Odav aku võib esmapilgul tunduda mõistlik valik, kuid kui see vajab vahetamist juba kahe aasta pärast, muutub see pikas perspektiivis kallimaks kui kvaliteetne ja vastupidav toode. Tehke alati eeltööd, kontrollige auto tehnilisi nõudeid ja ärge unustage aku õiget hooldust – see tagab teile murevabad kilomeetrid igal aastaajal.
