Talve saabumine Eestimaa teedele tähendab autoomanikele märksa enamat kui lihtsalt rehvivahetust. Kui temperatuur langeb alla nulli, muutuvad kõik sõiduki süsteemid proovikiviks, mis eraldab hästi hooldatud ja ettevalmistatud masinad nendest, mis jätavad oma omaniku esimese suurema pakasega tee äärde. Et vältida ebameeldivaid üllatusi hommikul, kui kiirustate tööle või lasteaeda, on hädavajalik läbi viia süstemaatiline ülevaatus ja varuda autosse kõik vajalikud tarvikud. See artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, mida peaksite kontrollima ja milline varustus peaks igal autojuhil talveperioodil kaasas olema, et tagada ohutus ja sõidumugavus ka kõige karmimates oludes.
Aku seisukord: talve kõige nõrgem lüli
Külm ilm on autoaku suurim vaenlane. Madalad temperatuurid vähendavad keemiliste reaktsioonide kiirust aku sees, mis tähendab, et käivitusvoolu maht langeb märgatavalt. Samal ajal nõuab mootori käivitamine külmaga palju rohkem energiat, kuna õli on paksenenud ja mootori liikuvad osad liiguvad raskemalt. Kui teie aku on juba paar aastat vana, on üsna tõenäoline, et esimene miinuskraadidega öö toob kaasa mittetöötava sõiduki.
Mida peaksite tegema?
- Mõõtke aku pinget multimeetriga. Kui pinge langeb seisva mootoriga alla 12,4 volti, vajab aku laadimist või asendamist.
- Kontrollige akuklemme – need peavad olema puhtad korrosioonist ja korralikult kinni keeratud. Oksiidikiht klemmidel takistab voolu vaba liikumist.
- Kui teie sõidukil on hooldatav aku, kontrollige elektrolüüdi taset.
- Kaaluge akulaadija soetamist. See on väike investeering, mis võib säästa teid kalli puksiiriteenuse tellimisest.
Vedelike kontroll ja vahetus
Talvistes tingimustes on auto vedelike viskoossus ja külmakindlus kriitilise tähtsusega. Paljud juhid unustavad, et vedelikud, mis suvel töötasid suurepäraselt, võivad talvel muutuda tarretiseks või kaotada oma kaitseomadused.
Jahutusvedelik ehk tosool
Jahutusvedelik ei ole mõeldud vaid mootori jahutamiseks, vaid ka selle kaitsmiseks külmumise ja korrosiooni eest. Kindlasti kontrollige jahutusvedeliku külmakindlust spetsiaalse areomeetriga, mida saab osta igast autopoest. Kui vedelik on vana või selle külmakindlus on alla -30 kraadi, vahetage see kindlasti välja. Külmunud jahutusvedelik võib purustada mootori plokikaane või radiaatori, põhjustades remondikulusid, mis ulatuvad sadadesse või tuhandetesse eurodesse.
Klaasipesuvedelik
Eesti talv on tuntud soola ja lörtsi poolest, mis määrivad esiklaasi sekunditega. Veenduge, et paagis oleks talvine klaasipesuvedelik, mis talub vähemalt -20 kraadi. Ärge kunagi jätke suvist pesuvedelikku paaki, sest see võib külmuda, lõhkuda pesupumba või voolikud ja tekitada klaasile ohtliku jääkihi, mida on võimatu eemaldada.
Rehvide roll ohutuses
Rehvid on ainus kontaktpunkt sõiduki ja teekatte vahel. Talverehvide puhul ei ole oluline ainult mustri sügavus, vaid ka kummiühendi elastsus. Rehvid, mis on vanemad kui 6-7 aastat, muutuvad ajapikku kõvaks ja kaotavad oma haarduvuse, isegi kui muster tundub piisav.
- Kontrollige mustri jääksügavust. Seaduse järgi on minimaalne nõue 3 mm, kuid ohutuse huvides soovitatakse vähemalt 4-5 mm.
- Kontrollige rehvirõhku. Madalamate temperatuuridega langeb rehvirõhk automaatselt. Kontrollige seda soovitavalt jahedas garaažis või hommikul enne sõitma hakkamist.
- Veenduge, et naastud (kui kasutate naastrehve) on alles ja ei ole liiga sügavale kummisegusse vajunud.
Hädavajalikud tarvikud, mida autos hoida
Isegi kõige paremini hooldatud auto võib hätta jääda. Seetõttu peaks teie pakiruumis olema kindel komplekt esemeid, mis aitavad teid kriisiolukorras. See nimekiri ei ole luksus, vaid elementaarne turvameede.
- Jääkaabits ja lumehari: Need peavad olema käepärased. Ärge kunagi alustage sõitu auto katusele jäetud lumehunnikuga, sest see võib pidurdamisel esiklaasile kukkuda ja nähtavuse täielikult blokeerida.
- Käivituskaablid või akupank: Kvaliteetsed käivituskaablid on must-have, kuid tänapäevased kaasaskantavad akupangad (boosterid) on veelgi mugavamad, kuna te ei vaja teist autot.
- Lukkude sulataja: Hoidke seda kindlasti jope taskus või kotis, mitte autos sees. Kui uksed on kinni külmunud, pole auto sees olevast vahendist mingit kasu.
- Lühikese varrega lumelabidas: Kui parkla on tuisanud või olete jäänud lumehange kinni, on see teie parim sõber.
- Töökindad ja soe tekk: Kui peate lumehanges ratast vahetama või autot ootama, tagavad need ellujäämise ja mugavuse.
- Taskulamp: Talvel läheb pimedaks vara. Valgusallikas, millel on varupatareid või laadimisvõimalus, on hädavajalik.
- Pukseerimisköis: Veenduge, et see oleks piisavalt tugev ja heas seisukorras.
- Liiv või kassiliiv: Väike topsitäis liiva võib anda just piisavalt veojõudu, et libedalt kohalt minema pääseda.
Klaaside puhtus ja nähtavus
Talvine nähtavus on tihti piiratud. Lisaks klaasipesuvedelikule kontrollige kojameeste seisukorda. Kui kojamehed jätavad klaasile triipe või teevad häält, on need oma aja ära elanud. Talvel soovitatakse kasutada spetsiaalseid talvekojamehi, mille raam on kummikattega, et vältida jää kogunemist liigenditesse. Samuti veenduge, et auto salongi ventilatsioonisüsteem töötab korralikult, eriti esiklaasi soojendus, et hoida aknad uduvabadena.
Uksetihendite hooldus
Tüüpiline probleem, kui temperatuur kõigub nulli ümber, on uste külmumine. Kui tihendid on kuivad, imbub niiskus nende vahele ja külmub, liimides ukse kinni. Selle vältimiseks töödelge uksetihendeid silikoonõliga või spetsiaalse silikoonpulgaga. See hülgab niiskust ja hoiab tihendid pehmetena ka käreda pakasega. Ärge unustage ka pagasiruumi luuki ja kapoti tihendeid.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peaks talvel akut laadima?
Linnasõidul, kus on palju lühikesi otsi, ei jõua generaator akut piisavalt laadida. Soovitatav on akut laadida laadijaga vähemalt kord kuus, eriti kui auto seisab öösiti väljas. See pikendab aku eluiga märgatavalt.
Kas rehvirõhk peaks talvel olema kõrgem või madalam?
Rehvirõhk peaks vastama autotootja ettekirjutustele. Talvel temperatuuri langedes rõhk rehvides alaneb, seega kontrollige seda sagedamini kui suvel. Ärge tõstke rõhku “igaks juhuks” üle lubatud piiri, kuna see vähendab rehvi kokkupuutepinda teega ja halvendab haarduvust.
Mida teha, kui auto uksed on kinni külmunud?
Ärge kasutage jõudu ega kangutage ust toore jõuga, sest see võib lõhkuda ukse käepideme või tihendi. Kasutage kvaliteetset lukkude sulatajat. Kui uks ei avane, proovige avada teine uks või pagasiruum ja käivitada mootor, et salong soojeneks.
Kas naastrehvid on alati paremad kui lamellrehvid?
See sõltub sõidutingimustest. Naastrehvid on üldiselt paremad jääl ja kinnisõidetud lumel, mis on Eestis talvel sagedased nähtused. Lamellrehvid on vaiksemad ja mugavamad ning sobivad paremini linnasõiduks, kus teed on enamasti puhtaks lükatud või soolatatud.
Miks auto aknad seestpoolt härmatavad?
Kõige sagedasem põhjus on niiskus salongis. Kontrollige, kas jalamattide all on vett või lund. Võimalusel kasutage kummimatte, mida saab kergesti tühjendada. Samuti võib salongifiltri ummistumine põhjustada halba ventilatsiooni ja uduseid aknaid.
Valmistumine pikemateks sõitudeks
Kui plaanite talvel ette võtta pikemaid sõite, näiteks suusareisi või külaskäiku sugulaste juurde teise Eesti otsa, on ettevalmistus veelgi kriitilisem. Kontrollige enne väljasõitu põhjalikult kõiki vedelikutasemeid (õli, jahutusvedelik, pidurivedelik). Veenduge, et teie telefon on täis laetud ja kaasas on akupank. Hea mõte on hoida autos ka termost sooja joogiga ja veidi energiarikast suupistet, juhuks kui peaksite teel ootamatult kauem viibima või ummikusse sattuma.
Lisaks tehnikale pöörake tähelepanu oma sõidustiilile. Talvistes oludes on kõige olulisem reegel “sujuvus”. Vältige järske pidurdusi, kiirendusi ja pöördeid. Hoidke eessõitjaga pikemat pikivahet – pidurdusteekond jäisel teel võib olla mitu korda pikem kui suvel. Kui auto hakkab libisema, ärge paanitsege: vabastage gaasipedaal, vajutage sidur alla (kui see on manuaalkäigukast) ja suunake auto sinna, kuhu soovite liikuda, mitte sinna, kuhu auto libiseb.
Lõpetuseks – auto ettevalmistamine ei ole ühekordne tegevus. See on protsess, mis kestab läbi kogu talve. Pöörake tähelepanu oma auto “tervisele” igal nädalal. Kuulake mootori häält, jälgige armatuurlaua märgutulesid ja tundke huvi, kuidas auto käitub. Mida paremini te oma sõidukit tunnete, seda kiiremini märkate võimalikke probleeme ja suudate need kõrvaldada enne, kui need muutuvad ohtlikuks. Turvaline talv algab teadlikust ja ettevalmistatud autojuhist.
