Iga autojuht, kes on liikluses osalenud, on tõenäoliselt vähemalt korra kogenud seda hetke, kui spidomeetri osuti hiilib lubatud piirnormist veidi kõrgemale. Olgu põhjuseks kiireloomuline kohtumine, tähelepanematus või lihtsalt harjumus sõita vooluga kaasa, on kiiruse ületamine üks sagedasemaid liiklusrikkumisi Eestis. Linnakeskkonnas, kus liiklusvoog on tihe, jalakäijaid palju ning ootamatuid takistusi esineb sagedasti, on igal kilomeetril oluline tähendus. Kiirusepiirangud ei ole kehtestatud selleks, et autojuhte kiusata, vaid tagamaks kõigi liiklejate ohutus ja vähendamaks raskete liiklusõnnetuste tõenäosust. Käesolevas artiklis süveneme sellesse, millised on kiiruse ületamise tagajärjed linnas, kuidas arvutatakse trahve ning mida tähendab kiirusepiirangute eiramine juhi jaoks pikemas perspektiivis.
Kuidas kujuneb trahvisumma kiiruse ületamisel?
Eestis kehtib kiiruse ületamise puhul süsteem, mis on seotud nii-öelda trahviühikuga. Trahviühiku väärtus on seadusega fikseeritud ning see moodustab aluse kõikidele rahatrahvidele, mida liiklusseaduse rikkumiste eest määratakse. Üks trahviühik on võrdne nelja euroga. See tähendab, et kui seadus näeb ette näiteks kolm trahviühikut, on trahvi rahaline väärtus kaksteist eurot.
Linnas kiiruse ületamise puhul sõltub trahvisumma otseselt sellest, kui palju lubatud kiirust ületati. Seadusandlus on siinkohal üsna konkreetne: mida suurem on ületus, seda rohkem trahviühikuid rakendatakse. Oluline on mõista, et tegemist on nii-öelda astmelise karistussüsteemiga. Väiksemad rikkumised, mis jäävad 20 km/h piiridesse, toovad kaasa kergema karistuse, kuid juba 21 km/h või enama ületamise puhul muutub karistus märgatavalt karmimaks.
Lisaks trahviühikutele on oluline teada ka seda, et politseil on õigus määrata karistusi kahel viisil: väärteomenetluse korras või hoiatustrahvina. Hoiatustrahv on lihtsustatud menetlusviis, mida kasutatakse automaatsete kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste puhul. Hoiatustrahvi puhul on trahvisumma fikseeritud vastavalt ületatud kilomeetritele ning see ei sõltu juhi varasematest rikkumistest. Väärteomenetluses aga võetakse arvesse lisaks rikkumise asjaoludele ka juhi varasemat käitumist ja võimalikku pahatahtlikkust.
Millised on konkreetsed trahvimäärad linnatingimustes?
Linnas on lubatud kiiruseks enamasti 50 km/h, kui märgid ei näita teisiti. Sellest piirangust kinni pidamine on eluliselt tähtis, sest kokkupõrge jalakäijaga 50 km/h juures on juba väga ohtlik ning üle selle muutuvad ellujäämisšansid drastiliselt väiksemaks. Trahvide arvestus toimub järgmiselt:
- Kuni 20 km/h ületamine: See on kõige sagedasem rikkumine. Siinkohal määratakse trahviühikute arv vastavalt sellele, mitu km/h kiirust ületati. Üldreeglina on trahvi suurus kuni 3 eurot iga ületatud kilomeetri kohta, kuid maksimaalselt kuni 120 eurot.
- 21–40 km/h ületamine: Selles vahemikus tõuseb trahvisumma märgatavalt. Tavaliselt ulatub trahv siin kuni 400 euroni. Lisaks rahalisele karistusele võib kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks, kui tegemist on korduva või eriti ohtliku rikkumisega.
- 41–60 km/h ületamine: Siin liigume juba väga ohtlikku tsooni. Trahvisumma võib ulatuda kuni 800 euroni või karistuseks võib olla arest kuni 15 päeva. Samuti kaasneb siin peaaegu alati juhtimisõiguse peatamine, mis võib kesta kuni kuue kuuni.
- Üle 60 km/h ületamine: Tegemist on üliraske rikkumisega, mille eest karistatakse kas kuni 1200-eurose trahviga, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheks aastaks.
Tähtis on rõhutada, et need numbrid on indikatiivsed ja politseiametnikul on õigus otsustada karistuse suurus lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Kui kiiruse ületamisega kaasnesid ohtlikud manöövrid, liiklusõnnetuse põhjustamine või muu huligaansus, on karistused alati maksimaalsete piiride lähedal.
Kuidas toimib hoiatustrahv ja millised on selle eelised?
Hoiatustrahv on süsteem, mis on loodud selleks, et kiirendada menetlusprotsessi ja vähendada bürokraatiat vähem ohtlike rikkumiste puhul. Kui teid tabab kiiruskaamera, saadab politsei auto omanikule (või vastutavale kasutajale) teate. See ei ole veel karistusregister, kui trahv õigeaegselt tasutakse.
Hoiatustrahvi peamine eelis on see, et kui trahvisumma tasutakse määratud tähtaja jooksul, ei teki inimesel karistusregistrisse kannet. See on oluline neile, kelle töö võib sõltuda puhtast taustast või kes soovivad vältida “rikkuja” mainet. Siiski tuleb meeles pidada, et hoiatustrahv on mõeldud ainult nendele rikkumistele, mida fikseerivad automaatsed vahendid. Kui politseinik peab teid kinni ja vormistab kohapeal protokolli, on tegemist väärteomenetlusega, mis kajastub alati karistusregistris.
Juhtimisõiguse peatamine ja muud lisakaristused
Raha ei ole ainus valuuta, millega kiiruse ületamise eest makstakse. Liiklusseadus annab politseile õiguse võtta ajutiselt ära juhtimisõigus. See on meede, mis on mõeldud karistama juhte, kes ei suuda või ei taha liiklusreeglitest kinni pidada. Juhtimisõiguse äravõtmine toimub sageli juhtudel, kui kiiruse ületamine on olnud märkimisväärne või kui tegemist on korduva rikkumisega.
Lisaks trahvile ja juhtimisõiguse peatamisele võib kohus või politsei määrata ka suunamise liiklusohutusalasele koolitusele. See on mõeldud muutma juhi hoiakuid ja andma uusi teadmisi liikluskäitumise kohta. Koolitusel osalemine võib olla kohustuslik, et saada juhtimisõigus tagasi pärast selle peatamist. Samuti on oluline meeles pidada, et suuremad trahvid ja karistused mõjutavad otseselt teie mainet kindlustusfirmade silmis, mis võib kaasa tuua kõrgemad liikluskindlustuse hinnad.
Liiklusohutuse psühholoogiline aspekt ja kiiruse ületamise põhjused
Miks inimesed ikkagi kiirust ületavad, teades hästi, millised võivad olla rahalised ja juriidilised tagajärjed? Psühholoogid väidavad, et suur osa sellest on seotud nii-öelda aja illusiooniga. Inimene arvab, et sõites linnas 10 km/h kiiremini, jõuab ta sihtkohta märgatavalt varem. Reaalsuses on aga linnaliikluses, kus on foorid, ristmikud ja ummikud, ajaline võit minimaalne – sageli räägime vaid mõnest sekundist või heal juhul mõnest minutist.
Teine tegur on harjumus. Kui juht sõidab igapäevaselt samal teelõigul, tekib “kiiruse pimedus”, kus juht ei taju enam õiget kiirust ja hakkab alateadlikult tempot tõstma. Siinkohal on tehnilised abivahendid, nagu püsikiirushoidja või kiiruspiiraja, suurepärased abimehed. Nende kasutamine linnas aitab hoida spidomeetri näidu õiges vahemikus ja vabastab juhi pidevast vajadusest jälgida spidomeetrit, lastes keskenduda ümbritsevale liiklusele.
Korduma kippuvad küsimused kiiruse ületamise kohta
Kas ma pean maksma trahvi, kui ma ei olnud ise roolis, vaid laenasin auto sõbrale?
Eestis kehtib põhimõte, et hoiatustrahv saadetakse auto omanikule või vastutavale kasutajale. Kui auto oli sel hetkel kellegi teise käes, peab omanik esitama politseile vastava teate ja tõestusmaterjali, et tegelik rikkuja tuvastataks. Vastasel juhul jääb trahv omaniku vastutusele.
Kuidas vaidlustada määratud trahvi?
Kui te ei nõustu määratud karistusega, on teil õigus esitada vaie. Seda saab teha politsei poole pöördudes või kohtu kaudu, kui tegemist on juba väärteomenetlusega. Oluline on koguda tõendeid, mis toetavad teie väidet, ja esitada need seaduses ette nähtud aja jooksul.
Kas kiiruskaamera viga on võimalik?
Kaasaegsed kiiruskaamerad on väga täpsed ja läbivad perioodilisi taatlemisi. Kuigi tehniline rike on teoreetiliselt võimalik, on see äärmiselt haruldane. Kui kahtlustate viga, on õigus nõuda kaamera kontrollakti, kuid enamasti on kaamerate tuvastatud rikkumised veatud.
Kuidas mõjutab kiiruse ületamine minu kindlustusmakseid?
Kuigi liikluskindlustus on Eestis kohustuslik, võivad korduvad liiklusrikkumised ja eriti rasked rikkumised viia selleni, et kindlustusandja hindab teie riskiprofiili kõrgemaks. See võib muuta teie edasised kindlustuslepingud kallimaks, kuna olete riskirohke juht.
Kas kiiruse ületamine 1 km/h võrra toob kaasa trahvi?
Teoreetiliselt on tegemist rikkumisega, kuid praktikas arvestatakse kaamerate ja radarite puhul alati väikese mõõteveaga (tavaliselt 3 km/h). Seetõttu ei hakata tavaliselt trahvima kedagi, kes ületab kiirust vaid 1-2 km/h võrra, kuna see võib mahtuda seadmete lubatud hälbe sisse.
Vastutustundlik käitumine linnatänavatel
Liiklusreeglite järgimine ei peaks olema hirmust tingitud sundkäitumine, vaid teadlik otsus panustada ühisesse turvalisusesse. Iga kord, kui me vajutame gaasipedaali, võtame me endale vastutuse mitte ainult enda, vaid ka kõigi teiste liiklejate eest. Linn on elukeskkond, kus teed kuuluvad kõigile – lastele, kes jooksevad koolist koju, eakatele, kes ületavad teed aeglasemalt, ja ratturitele, kes jagavad meiega sama ruumi.
Oma sõidustiili korrigeerimine ja lubatud piirkiirustest kinni pidamine on lihtsaim viis vältida tarbetuid trahve, stressi ja mis kõige olulisem – tragöödiaid. Olge liikluses tähelepanelikud, jälgige liiklusmärke ning mõistke, et saabumine sihtkohta paar minutit varem ei ole väärt riski, mida kiiruse ületamine endaga kaasa toob. Turvaline ja rahulik liiklemine on märk professionaalsest ja küpsest autojuhist, kes väärtustab nii oma aega kui ka teiste inimeste elu ja tervist.
