Eesti heitlikud talved pakuvad autojuhtidele igal aastal uusi väljakutseid, kus ühe päeva krõbe pakane võib järgmisel hommikul asenduda lörtsise ja vesise teekattega. Paljud autojuhid on viimastel aastatel eelistanud lamellrehve nende mugavuse ja aastaringsuse lubaduse tõttu, kuid eksperdid hoiatavad, et just sulalumi ja lörts on need tingimused, kus lamellrehvide piirid tulevad kiiremini esile, kui keskmine juht arvata oskab. Liikluskultuuris on juurdunud eksiarvamus, et kui rehvil on peal tähis M+S või 3PMSF, siis on see igas olukorras sama kindel kui naastrehv, kuid tegelikkus on füüsikaseaduste ja kummisegu eripärade tõttu märksa keerulisem.
Miks sulalumi on rehvide jaoks kõige keerulisem pinnas
Paljud juhid kardavad enim puhast jääd, kuid tegelikult on just sulalumi ehk vesine lörts see, mis tekitab rehvidele kõige keerulisemaid pidamisprobleeme. Kui lumi on kuiv ja külmunud, suudavad lamellide väikesed sisselõiked ehk lamellid lume sisse haakuda ja tekitada piisava hõõrdejõu. Kui aga temperatuur tõuseb nulli lähedale ja lumi muutub vesiseks, tekib rehvi ja teekatte vahele õhuke veekiht, mis toimib nagu libestusaine.
Erinevalt naastrehvidest, mille terasest naelad suudavad vesise kihi läbi lõigata ja ulatuda kõvema pinnaseni, peavad lamellrehvid lootma vaid oma mustri geomeetriale ja kummisegu pehmusele. Kui lörtsikiht muutub teel paksuks, ei suuda lamellrehv seda massi piisavalt kiiresti rehvi alt välja juhtida. See viib nähtuseni, mida nimetatakse lörtsiliuglemiseks (inglise keeles slushplaning). See on sarnane vesiliule, kuid ohtlikum, kuna lörts on tihedam ja raskem kui vesi, avaldades rehvile märksa suuremat takistust ja lükates sõiduki kontrollimatult soovitud trajektoorilt kõrvale.
Kummisegu ja temperatuuri tundlikkus
Lamellrehvide koostis on disainitud püsima elastsena ka väga madalatel temperatuuridel, kuid see sama omadus võib sulailmaga muutuda negatiivseks. Pehme kummisegu, mis tagab hea haarduvuse jää peal, muutub sooja ja niiske ilmaga liiga vedelaks. See tähendab, et rehvi klotsid hakkavad kurvides ja pidurdamisel “ujuma” – nad deformeeruvad liiga palju, mis vähendab rehvi jäikust ja stabiilsust.
Pidev kokkupuude lörtsiga tähendab ka seda, et rehvi pind jahtub kiiresti, kuid rehvi sisemine struktuur võib jääda soojaks, tekitades ebaühtlase kulumise ja pidamisvõime kõikumise. Eksperdid rõhutavad, et just temperatuuride vaheldumine nulli ümber on see periood, kus autojuht peaks oma sõidustiili kõige rohkem kohandama, sest rehvi reageerimisaeg muutub prognoosimatuks.
Lamellrehvide ehituse eripärad ja nende piirangud
Kvaliteetne lamellrehv on tehnoloogiline meistriteos, mis on optimeeritud toime tulema mitmete vastandlike olukordadega. Siiski on igal disainil oma kompromissid. Lamellrehvid jagunevad laias laastus kaheks: Põhjamaade tüüpi pehmed lamellrehvid ja Kesk-Euroopa tüüpi lamellrehvid. Eestis on valdav enamus lamellrehvide kasutajatest valinud just pehmemad “põhjamaa” rehvid, mis on mõeldud lumerohketeks tingimusteks.
- Lamellide tihedus: Mida tihedam on lamellide võrgustik, seda paremini haakub rehv lumega. Samas vähendab liiga suur lamellide arv rehvi plokkide jäikust, mis halvendab juhitavust paljal asfaldil või paksus lörtsis.
- Mustri sügavus ja suund: Suunatud V-kujuline muster on lörtsi väljajuhtimiseks tõhusam kui asümmeetriline muster. Kui rehvi muster on kulunud, kaob ka see vähenegi võime vett ja lörtsi alt ära juhtida, muutes pidurdusmaa märgatavalt pikemaks.
- Rehvirõhu tähtsus: Paljud autojuhid unustavad kontrollida rehvirõhku, kuid sulailmaga on õige rõhk kriitilise tähtsusega. Kui rehv on liiga pehme, muutub selle kontaktpind ebaühtlaseks, mis omakorda soodustab lörtsiliuglemist.
Kuidas ära tunda ohtlikke olukordi teel
Kogenud autojuht oskab märgata ohumärke juba enne, kui auto kaotab juhitavuse. Kui sõidate sulalumes või lörtsis, tasub jälgida järgmisi signaale:
- Roolitunnetuse kadumine: Kui rool tundub “kerge” või ebatavaliselt vedel, on see märk sellest, et rehvid on kaotanud otsese kontakti teega ja lörts on tunginud rehvi alla.
- Sõiduki külglibisemine: Isegi väikesed rooli keeramised võivad põhjustada auto nihkumist, kui rehvid ei suuda lörtsist läbi hammustada.
- Pidurdamise viivitus: Kui vajutate pidurit ja tunnete, et ABS-süsteem hakkab kohe tööle ebatavaliselt suure vibratsiooniga, on teekate muutunud väga libedaks.
Kuidas vähendada riske sulailmaga sõites
Olenemata rehvide tüübist, on peamine vastutus alati juhil. Lamellrehvidega sõites sulalumes on esmatähtis suurendada pikivahet. Kuna lörtsis on pidurdusteekond tunduvalt pikem kui kuival asfaldil, vajate te reageerimiseks ja auto peatamiseks palju rohkem ruumi. Eksperdid soovitavad hoida vähemalt kolm korda suuremat pikivahet kui tavaliselt.
Teine oluline reegel on kiiruse vähendamine enne teekatte muutumist. Kui näete ees lörtsist lõiku, võtke jalg gaasipedaalilt ja laske autol aeglustuda mootoriga pidurdamise teel. Järsk pidurdamine või järsud rooliliigutused lörtsis on kindlaim viis kaotada auto üle kontroll. Kui tunnete, et auto hakkab ujuma, hoidke rooli kindlalt otse ja vältige paanikas pidurdamist – laske autol kiirust vähendada loomulikul teel.
Korduma kippuvad küsimused ja vastused
Kas lamellrehvid on sulalumes ohtlikumad kui naastrehvid?
Jah, üldjuhul on naastrehvid lörtsis ja vesisel jääl stabiilsemad, kuna nende naelad tagavad mehaanilise haardumise. Lamellrehvid sõltuvad vaid rehvi mustrist ja kummisegu pehmusest, mis võib lörtsis olla vähem tõhus.
Kas rehvirõhu tõstmine aitab lörtsis paremini sõita?
Rehvirõhku tuleb hoida tootja poolt ettenähtud normide piires. Liiga kõrge rõhk vähendab kontaktpinda, mis võib haarduvust halvendada, kuid liiga madal rõhk suurendab lörtsiliuglemise riski. Järgige alati auto uksepiidale või kasutusjuhendisse märgitud rõhkusid.
Millal on lamellrehvid oma eluaja lõpus?
Seadus nõuab talverehvidelt vähemalt 3 mm mustri sügavust, kuid ohutuse huvides soovitavad eksperdid vahetada rehvid juba siis, kui mustri sügavus langeb alla 4 mm. Eriti lamellrehvide puhul on sügav muster kriitiline just lörtsi ja vee eemale juhtimiseks.
Kas nelikvedu aitab lörtsis paremini toime tulla?
Nelikvedu aitab autol kohalt liikuda ja kiirendada, kuid see ei paranda pidurdusvõimet ega aita kurvides, kui rehvid on kaotanud kontakti teepinnaga. Lörtsis on oht alati olemas, olenemata veoskeemist.
Rehvide seisukorra ja sõidustiili sünergia
Teie rehvide seisukord on teie turvalisuse vundament, kuid ilma õige mõtteviisita ei päästa ka kõige kallimad rehvid teid libedates oludes. Lamellrehvid on suurepärane valik linnatingimustes, kus teed on enamasti puhtaks lükatud ja soolatud, kuid maanteedel ja eriti perioodidel, mil sulalumi katab teekatte, tuleb oma sõiduki võimeid realistlikult hinnata.
Sõidukogemuse täiendamiseks ja ohtude vältimiseks on soovitatav aeg-ajalt harjutada auto kontrollimist turvalises kohas, näiteks tühjas parklas, et tunda, kuidas auto erinevates oludes käitub. See aitab teil mõista, millal rehvid oma piirini jõuavad ja kuidas rool, gaas ja pidur lörtsis koostööd teevad. Pidage meeles, et tehnoloogia areng rehvitööstuses on viinud kummisegud väga kaugele, kuid füüsikaseadused – mass, hõõrdumine ja inerts – jäävad endiselt kehtima ning just need määravad teie ohutuse sulalumes.
Lõppkokkuvõttes on võtmesõnaks ettevaatlikkus. Iga talv on erinev ja kuigi lamellrehvid pakuvad mugavust ja vaiksemat sõidukogemust, nõuavad need juhilt suuremat tähelepanu ja analüüsivõimet. Ärge usaldage pimesi rehvimärgistusi või reklaamlausetes lubatut, vaid usaldage oma tundeid teel ja kohandage kiirust vastavalt reaalsetele teeoludele. Teie ja teie kaasliiklejate turvalisus algab otsusest võtta jalg gaasipedaalilt siis, kui teeolud muutuvad keeruliseks.
