Talve saabudes muutub auto salongi soojus üheks olulisimaks teguriks, mis mõjutab sõidumugavust ja ka turvalisust. Külmunud klaasid, jahe õhk ja hambaist hakkav külm võivad muuta ka kõige lühema sõidu ebameeldivaks katsumuseks. Kui märkad, et mootor on juba töötemperatuurini jõudnud, kuid salongist tuleb ikka vaid leiget või täiesti külma õhku, viitab see selgelt tehnilisele probleemile. Auto küttesüsteem on küllaltki kompleksne tervik, mis sõltub mitmest omavahel ühendatud komponendist, mistõttu võib vea otsimine olla tüütu, kuid sageli lahendatav ka iseseisvalt. Selles põhjalikus juhendis vaatleme levinumaid põhjuseid, miks auto salongisoojendus alt veab ja kuidas süsteem uuesti tööle saada.
Jahutusvedeliku taseme kontrollimine
Kõige sagedasem ja õnneks ka kõige kergemini lahendatav põhjus auto külmaks jäämisel on ebapiisav jahutusvedeliku tase. Salongisoojendi ehk radiaator (rahvakeeli “ahi”) vajab töötamiseks kuuma mootori jahutusvedelikku, mis voolab läbi väikese radiaatori armatuuri all. Kui vedelikutase on langenud alla lubatud piiri, ei pruugi vedelik enam soojendusradiaatorini jõuda, eriti kui mootori pöörded on madalad.
Mida teha:
- Oota, kuni mootor on täielikult jahtunud, enne kui avad paisupaagi korgi, et vältida põletusohtu.
- Kontrolli jahutusvedeliku taset paisupaagil olevate märgiste järgi.
- Kui tase on madal, lisa sobivat jahutusvedelikku. Ole ettevaatlik, et mitte segada omavahel erinevat tüüpi vedelikke, kui sa ei ole kindel nende sobivuses.
- Pärast vedeliku lisamist jälgige, kas tase langeb uuesti, sest see võib viidata lekkele süsteemis, mis nõuab juba tõsisemat remonti.
Õhk süsteemis kui varjatud vaenlane
Kui jahutusvedelikku on piisavalt, kuid sooja ikka ei tule, võib süsteemi olla sattunud õhumull. Õhk on jahutussüsteemis halb soojusjuht ja see blokeerib kuuma vedeliku voolamise soojendusradiaatorisse. See probleem tekib sageli pärast jahutussüsteemi remonti, termostaadi vahetust või juhul, kui kuskilt lekib süsteemi õhku.
Kuidas õhku välja saada:
- Pargi auto kaldpinnale nii, et auto nina oleks kõrgemal kui tagaosa. See aitab õhumullidel liikuda paisupaagi suunas.
- Ava ettevaatlikult paisupaagi kork.
- Käivita mootor ja lase sellel soojeneda, samal ajal hoides salongi soojendus maksimumi peal.
- Õhk peaks hakkama paisupaagi kaudu välja tulema. Vajadusel pumpa kergelt jahutussüsteemi voolikuid, et õhku “liikuma” saada.
- Kontrolli ja vajadusel lisa jahutusvedelikku, kuni süsteem on täis ja õhumullid väljas.
Termostaadi rike ja selle mõju salongile
Termostaat on ventiil, mis reguleerib jahutusvedeliku ringlust mootori ja radiaatori vahel. Kui termostaat on kinni jäänud avatud asendisse, ei saavuta mootor piisavalt kiiresti töötemperatuuri või ei saavuta seda üldse, eriti maanteesõidul. Kuna salongi soojus sõltub otseselt mootori jahutusvedeliku temperatuurist, jääb ka salong jahedaks.
Kuidas diagnoosida:
Jälgi armatuurlaual olevat mootori temperatuurinäidikut. Kui näidik ei tõuse keskasendisse või langeb sõidu ajal märgatavalt, on termostaat suure tõenäosusega defektne. Sellisel juhul on lahenduseks vaid termostaadi vahetamine uue vastu, mis on enamiku automudelite puhul suhteliselt taskukohane töö.
Salongisoojenduse radiaatori (ahju) ummistused
Aastate jooksul võib jahutussüsteemi koguneda sadestisi, roostet ja setet, mis võivad ummistada salongisoojenduse väikese radiaatori. Kuna selle torustik on väga peenike, on see setete suhtes eriti tundlik. Kui vedelik läbi radiaatori ei ringle, ei saa tekkida ka sooja õhku.
Kuidas tuvastada ummistust:
Katsu käega mõlemat soojendusradiaatorisse minevat voolikut (tavaliselt asuvad need mootoriruumi vaheseina lähedal). Mõlemad voolikud peaksid olema kuumad. Kui üks voolik on kuum ja teine märgatavalt jahedam, siis on tõenäoliselt radiaator seest ummistunud või on tekkinud õhulukk.
Ventilaatori ja õhuklappide probleemid
Mõnikord on viga hoopis mehaaniline või elektriline. Isegi kui vesi radiaatoris on kuum, ei jõua soojus sinuni, kui salongiventilaator ei tööta või kui õhuvoolu suunavad klapid on kinni kiilunud.
- Ventilaator: Kui te ei kuule ventilaatori undamist erinevatel kiirustel, võib viga olla kaitsmes, relees või ventilaatori mootoris endas.
- Õhuklapid: Modernsetes autodes kasutatakse kliimaautomaatikat, kus temperatuuri reguleeritakse väikeste servomootoritega. Kui servomootor on katki või klapi hoovastik on purunenud, võib õhk jääda liikuma vaid läbi välistemperatuuri kanali, mistõttu salong ei soojene.
Salongifiltri tähtsus
Paljud autoomanikud unustavad salongifiltri, kuid ummistunud filter piirab õhuvoolu salongi märgatavalt. Kui filter on sodi täis, ei suuda ventilaator salongi piisavalt õhku puhuda, mistõttu tundub küte nõrgana ja aknad kipuvad kiiremini uduseks minema.
Korduma kippuvad küsimused
Miks auto puhub ainult juhikohale sooja ja kõrvalistujale külma?
See on tüüpiline märk sellest, et kahe- või mitmetsoonilise kliimaseadme temperatuuri reguleerivad klapid on rikkis või vajavad kalibreerimist. Samuti võib see viidata madalale jahutusvedeliku tasemele või soojendusradiaatori osalisele ummistusele, kus üks pool radiaatorist on kuum ja teine mitte.
Kas liiga vana jahutusvedelik võib salongi soojendust mõjutada?
Jah. Jahutusvedelikus olevad korrosiooniinhibiitorid kaotavad ajapikku oma omadused. See viib sette tekkeni süsteemis, mis omakorda ummistab soojendusradiaatori peened kanalid. Soovitame jahutusvedelikku vahetada vastavalt autotootja juhistele, tavaliselt iga 2–5 aasta tagant.
Kas ma saan kasutada mootori kütmiseks pappi radiaatori ees nagu vanasti?
See on vana kooli nipp, mis võib tõesti aidata kiiremini töötemperatuurini jõuda, kui termostaat on natuke “väsinud”. Siiski ei ole see soovitatav tänapäevastele autodele, millel on keerukad andurid ja tihe mootoriruum. Ülekuumenemise oht on suur ja tänapäeva autode puhul tuleks viga ikkagi algpõhjusest (nt termostaat) lahendada.
Kui palju maksab salongisoojenduse remont?
Hind sõltub suuresti vea tüübist. Lihtne vedeliku lisamine või kaitsme vahetus on peaaegu tasuta. Termostaadi vahetus võib maksta 50–200 eurot sõltuvalt auto keerukusest. Kõige kallim on salongiradiaatori vahetus, mis nõuab sageli armatuurlaua demonteerimist, ulatudes sadade eurodeni.
Süsteemi regulaarne hooldus ja ennetus
Selleks, et vältida ebameeldivaid üllatusi kõige külmematel talvepäevadel, on mõistlik järgida teatud ennetavaid meetmeid. Esiteks, võta harjumuseks kontrollida vedelike taset vähemalt kord kuus. See võtab vaid hetke, kuid annab kindluse, et süsteem on hermeetiline. Teiseks, ära ignoreeri jahutussüsteemiga seotud hoiatuslampe või ebatavalisi helisid. Kui märkad, et temperatuurimõõdik käitub ebastabiilselt, pöördu spetsialisti poole enne, kui külm saabub.
Samuti on oluline hoida auto salongipuhastus korras. Vaheta salongifiltrit regulaarselt, vähemalt kord aastas või iga 15 000 kilomeetri järel. Puhas filter mitte ainult ei taga paremat õhuvahetust ja soojuse jõudmist salongi, vaid hoiab ära ka ebameeldivad lõhnad ja bakterite paljunemise ventilatsioonisüsteemis. Kui auto kliimaseade on keerukama elektroonilise lahendusega, võib aeg-ajalt vajalik olla ka diagnostikaseadmega tehtav klappide kalibreerimine, mis taastab nende õige tööasendi. Nende lihtsate sammudega tagad, et sinu sõiduk on alati valmis pakkuma mugavat ja sooja sõiduelamust ka kõige krõbedamate miinuskraadide ajal, hoides sind ja su reisijaid turvaliselt teel.
