Iga autoomanik, kes on kunagi soovinud oma sõidukile uusi velgi soetada, on tõenäoliselt kokku puutunud mitmete tehniliste terminitega, mis esmapilgul võivad tunduda keerulised ja isegi segadust tekitavad. Üks kõige olulisemaid, ent sageli valesti mõistetud parameetreid velgede valimisel on auto velje poldivalem, mida spetsialistide ja autofännide seas nimetatakse tihti ka lihtsalt auguvalemiks. Olenemata sellest, kas soovite parandada oma auto välimust uute ja stiilsete valuvelgedega või vajate lihtsalt usaldusväärset teist jooksu plekkvelgi talverehvide jaoks, on õige poldivalemi tundmine absoluutselt vältimatu. Kui te soetate veljed, mille valem ei ühti teie auto rattarummu spetsifikatsioonidega, ei ole neid velgi lihtsalt võimalik sõiduki külge kinnitada. Selles põhjalikus juhendis sukeldume sügavale velgede sobivuse ja poldivalemite maailma, selgitame lahti kõik olulised tehnilised nüansid ning anname detailsed juhised, kuidas seda elutähtsat mõõtu ise kodustes tingimustes täpselt ja vigadeta mõõta.
Sageli arvatakse ekslikult, et kõik sama automargi veljed sobivad omavahel. Tegelikkuses muudavad autotootjad poldivalemeid mitte ainult erinevate mudelite vahel, vaid vahel isegi sama mudeli erinevate põlvkondade või mootorivariantide lõikes. Seetõttu ei piisa alati vaid teadmisest, et sõidate teatud marki autoga. Õige sobivuse tagamiseks peate teadma täpseid numbreid. Lisaks rahalisele kahjule, mis kaasneb valede velgede ostmisega, on siin mängus ka otsene liiklusohutus. Vale kinnitusega ratas võib sõidu ajal vibreerida, kahjustada veermikudetaile või halvimal juhul isegi auto küljest eralduda.
Mis on auto velje poldivalem ja mida see näitab?
Auto velje poldivalem (inglise keeles Pitch Circle Diameter ehk PCD) on standardiseeritud mõõtmissüsteem, mis kirjeldab velje kinnitusaukude arvu ja nende aukude asukohta kujuteldaval ringjoonel. Lihtsamalt öeldes näitab see, mitme poldi või mutriga velg auto külge kinnitub ning kui kaugel need kinnituspunktid üksteisest asuvad. See on kriitiline parameeter, mis peab millimeetri täpsusega klappima auto rattarummul olevate keermete või tikkpoltide asetusega.
Kujutage ette ringi, mis läbib täpselt kõigi velje poldiaukude keskkohti. Selle kujuteldava ringi läbimõõt ongi see, mida me nimetame poldiringi diameetriks. Rahvusvahelises praktikas ja ka Eestis märgitakse poldivalemit alati kahe numbriga, mille vahel on kordusmärk (x). See formaat on universaalne ja kasutusel kogu maailmas, sõltumata sellest, kas tegemist on Euroopa, Aasia või Ameerika autotootjaga.
Numbrite täpne tähendus poldivalemis
Et mõista, mida need numbrid täpselt tähendavad, vaatame üht kõige levinumat näidet Eesti teedel: 5×112.
- Esimene number (5): See tähistab velje kinnitusaukude (ja vastavalt auto küljes olevate poltide või mutrite) koguarvu. Levinumad variandid sõiduautodel on 4 ja 5, linnamaasturitel ja kaubikutel sageli ka 6. Mõnedel suurematel pikapitel ja erisõidukitel võib see number olla 8.
- Teine number (112): See on poldiringi diameeter (PCD), mida väljendatakse alati millimeetrites. Antud näite puhul on kujuteldava ringi läbimõõt, mis läbib kõigi viie augu keskkohti, täpselt 112 millimeetrit.
Seega tähendab valem 5×112, et veljel on viis kinnitusauku, mis asetsevad 112-millimeetrise läbimõõduga ringil. Euroopas on kõik mõõdud reeglina millimeetrites, kuid ameerika päritolu autode puhul võite kohata ka tollimõõdustikus antud valemeid, näiteks 5×4.5 (mis vastab umbkaudu 5×114.3 millimeetrile).
Miks on õige poldivalemi teadmine ohutuse seisukohalt kriitiline?
Veljed on ainus ühenduslüli teie auto ja teepinna vahel ning nende turvaline kinnitamine ei talu kompromisse. Kui proovite paigaldada velge, mille poldivalem erineb auto tehasespetsifikatsioonist kasvõi murdosa millimeetri võrra (näiteks püüdes sobitada 5×112 velge 5×114.3 rattarummule tavaliste poltidega), puutute kokku väga tõsiste probleemidega.
Esiteks, poldid ei istu velje koonusesse tsentreeritult. See tekitab poltidele ebaloomuliku paindepinge. Sõidu ajal, eriti kurvides ja pidurdades, on rattale mõjuvad jõud tohutud. Pinges olevad poldid võivad murduda, mille tagajärjel võib ratas sõidu ajal auto alt eralduda. Teiseks kaasneb vale valemiga pea alati tugev vibratsioon roolis ja auto keres, mis muudab sõitmise ebamugavaks ja hävitab lühikese ajaga auto rattalaagrid, rooliotsad ja muud veermikudetailid.
Kuidas poldivalemit õigesti ja täpselt mõõta?
Olukordades, kus teil on garaažis seisvad veljed, mille päritolu või spetsifikatsioon on teadmata, tuleb poldivalem ise kindlaks teha. Velje tagaküljel on sageli palju erinevaid markeeringuid (näiteks ET ehk offset ja velje laius), kuid poldivalemit sinna alati otseselt kirjutatud ei ole. Mõõtmine sõltub sellest, mitu kinnitusauku veljel on. Mõõtmise alustamiseks asetage velg tasasele pinnale, esikülg ülespoole, ja veenduge, et poldiaugud on puhtad, kuna mustus ja rooste võivad mõõtmistulemust moonutada.
Nelja, kuue ja kaheksa poldiga velje mõõtmine
Paarisarvulise kinnitusaukude arvuga velgede (4, 6 või 8 polti) mõõtmine on suhteliselt lihtne ja loogiline, kuna igal augul on täpselt tema vastas asuv diagonaalne paariline.
- Valige ükskõik milline poldiauk ja asetage mõõdulindi või nihiku nullpunkt täpselt selle augu tsentrisse (keskkohta).
- Tõmmake mõõdulint otse üle velje keskava kõige kaugema, otse diagonaalis vastas asuva poldiauguni.
- Lugege mõõt vastasasuva augu tsentrist. See number millimeetrites ongi teie velje poldiringi diameeter.
Pro-nipp: Kui aukude keskkohta on silmaga raske täpselt määrata, võite mõõta esimese augu sisemisest servast (keskava poole jäävast servast) kuni diagonaalselt vastas asuva augu välimise servani. See annab matemaatiliselt täpselt sama tulemuse kui tsentrist tsentrisse mõõtmine ja on sageli koduste vahenditega täpsem.
Viie poldiga velje mõõtmine – pisut keerulisem väljakutse
Viie poldiga velgede mõõtmine tekitab kõige rohkem segadust. Kuna polte on paaritu arv, ei asu ühegi augu otse vastas teist auku, vaid seal on tühi ruum. Tavalise “tsentrist tsentrisse üle velje” meetodiga saate vale tulemuse.
- Määrake mõõdulindi või nihikuga ühe poldiaugu keskkoht (tsenter).
- Jätke vahele üks külgnev auk ja viige mõõdulint järgmise auguni (see, mis asub valitud augu vastas kõige kaugemal, aga mitte otse üleval).
- Mõõtke vahemaa esimese augu keskkohast kuni teise augu välimise servani (selleni, mis jääb velje tsentrist kaugemale).
Alternatiivne ja matemaatiliselt väga täpne meetod 5-poldilise velje jaoks on mõõta kahe kõrvuti asuva poldiaugu tsentrite vaheline kaugus ja korrutada see saadud number konstandiga 1.701. Näiteks, kui kahe kõrvuti asuva augu tsentrite vahe on ligikaudu 65.8 mm, siis 65.8 x 1.701 teeb tulemuseks ~112 mm (seega valem on 5×112).
Tööriistad ja abivahendid korrektseks mõõtmiseks
Ehkki hädaolukorras võib poldivalemit mõõta tavalise joonlaua või rätsepa mõõdulindiga, on autoosade puhul millimeetrine täpsus hädavajalik. Kõige levinumad valemid erinevad teineteisest väga vähe (näiteks 5×112 ja 5×114.3 erinevad vaid 2.3 millimeetrit), seega silmaga hindamine ei tule kõne alla.
- Nihik (supler): See on parim ja täpseim tööriist. Nihikuga saate hõlpsalt mõõta aukude servi ja välistada silmamoonded. Digitaalne nihik annab tulemuse kümnendikmillimeetri täpsusega.
- Spetsiaalne PCD mõõdik: Paljudes autopoodides on müügil odavad plastmassist või metallist PCD šabloonid (mõõdikud). Need on kujundatud nagu nihikud, kuid nende harudel on spetsiaalsed tihvtid, mis torgatakse kõrvuti asuvatesse poldiaukudesse, ja skaala näitab koheselt õiget poldivalemit.
- Rullmõõdulint: Sobib hästi 4 ja 6 poldiga velgede kiireks hindamiseks, kuid 5 poldiga velgede puhul vajab suurt täpsust ja kindlat kätt.
Levinumad poldivalemid ja autotootjate standardid
Aastakümnete jooksul on välja kujunenud teatud “kirjutamata reeglid”, kus kindlad autotootjad eelistavad kasutada spetsiifilisi poldivalemeid. Kuigi erandeid on palju, aitab järgnev ülevaade teil saada aimu, milline valem võiks teie autol olla.
4×100: Väga klassikaline ja laialt levinud valem vanematel ja väiksematel autodel. Seda kasutasid aastakümneid Volkswagen (Golf I, II, III), paljud Honda mudelid, vanemad Toyotad ja Mazdad. Tänapäeval leidub seda näiteks Dacia ja mõningate Renault mudelite puhul.
5×112: See on tõenäoliselt Euroopa tuntuim valem, mis on tugevalt seotud VAG grupiga (Volkswagen, Audi, Škoda, Seat) ning Mercedes-Benziga. Enamik viimase paarikümne aasta jooksul toodetud Saksa keskklassi ja luksusautosid veereb just selle poldivalemi peal.
5×120: See valem toob koheselt meelde BMW. Pea kõik klassikalised ja moodsad BMW mudelid, samuti osad Land Roverid ja uuemad Volkswagen Amarokid kasutavad 5×120 valemit.
5×114.3 (ehk 5×4.5″): Jaapani ja Korea autotööstuse vaieldamatu lemmik. Seda valemit kohtab pea kõikidel Toyota, Honda, Nissan, Mazda, Hyundai ja Kia mudelitel alates pereautodest kuni linnamaasturiteni.
5×108: Tuntud ka kui “Põhjamaade ja Prantsuse” valem. Seda kasutavad laialdaselt Volvo, paljud Fordi mudelid (näiteks Focus ja Mondeo) ning Peugeot ja Citroën.
Korduma kippuvad küsimused velgede poldivalemi kohta (KKK)
Kas ma saan paigaldada 5×112 valemiga velje autole, mille tehasenõue on 5×114.3?
Lühike vastus on ei, tavaliste poltide või mutritega ei tohi seda mitte mingil juhul teha. Kuna aukude vahe erineb üle kahe millimeetri, ei jookse poldid tsentrisse. See kahjustab velge, polte ja rattarummu ning on eluohtlik. Spetsiaalsete tsentrikpoltidega on see teatud tingimustel võimalik, kuid nõuab suurt tähelepanu.
Kas poldivalem on sama asi mis velje keskava (CB)?
Ei, need on kaks täiesti erinevat parameetrit. Poldivalem näitab kinnituspoltide asukohta, samas kui keskava (Center Bore) on velje keskel oleva suure augu läbimõõt, mis istub auto rattarummu tsentreeriva krae peale. Mõlemad peavad auto sobivuseks klappima.
Kuidas ma saan teada oma auto õige poldivalemi ilma midagi mõõtmata?
Kõige lihtsam on kontrollida oma sõiduki andmeid auto kasutusjuhendist või usaldusväärsetest interneti andmebaasidest (näiteks wheel-size kataloogid). Sinna tuleb sisestada oma auto mark, mudel ja tootmisaasta, misjärel kuvatakse teile täpne poldivalem, keskava ja originaalvelgede offset (ET).
Kas valuvelgede ja plekkvelgede poldivalemit mõõdetakse erinevalt?
Mõõtmismetoodika on täpselt sama. Poldivalem on geomeetriline standard ja ei sõltu materjalist, millest velg on valmistatud. Valuvelje aukude sügavus võib olla suurem, mis teeb mõõdulindiga mõõtmise veidi ebamugavamaks, kuid tsentrite asukohad ei muutu.
Tsentrikpoldid ja spetsiaalsed adapterid: Kui velg ei sobi
Mõnikord juhtub, et leiate ideaalse disainiga veljed, mille hind on suurepärane, kuid pärast mõõtmist avastate, et poldivalem ei sobi teie autoga. Automaailmas eksisteerib lahendusi, mis võimaldavad teatud piirides erinevate valemitega komponente omavahel sobitada, kuigi nendega kaasnevad omad nüansid.
Kui erinevus auto ja velje poldivalemi vahel on väga väike, maksimaalselt kuni 2.5 millimeetrit (näiteks soovite panna 5×112 velje 5×110 või 5×114.3 autole), saab kasutada ujuva koonusega polte, mida tuntakse ka kui tsentrikpolte või “wobble bolts”. Nendel poltidel on liigutatav koonusseib, mis suudab kompenseerida väikest nihkeerinevust, tagades, et poldi vars läheb otse keermesse, kuid koonus surub velje augus tsentreeritult. Selliste poltide kasutamisel on aga äärmiselt oluline, et velje keskava istuks auto rattarummule sajaprotsendilise täpsusega (vajadusel tsentreerimisrõngaste abil), muidu tekib tugev vibratsioon.
Suuremate erinevuste korral (näiteks tahate paigaldada 5×130 Porsche veljed 5×112 Volkswagenile) on ainsaks lahenduseks poldivalemi ülemineku flantsid ehk adapterid. Need on spetsiaalsed, tavaliselt duralumiiniumist valmistatud seibid, mis kinnituvad auto algse poldivalemiga rummu külge ja mille sisse on pressitud uued tikkpoldid või keermestatud augud uue velje valemi jaoks. Flantse ostes tuleb aga arvestada, et need muudavad auto rööbet laiemaks (vähendavad ET-d), mistõttu võivad rattad hakata vastu logareid või rattakoopaid käima. Lisaks tasub teada, et flantside kasutamine tänavaliikluses ei ole kõikides riikides, sealhulgas Eestis, ilma eraldi sertifitseerimiseta alati täielikult seaduslik. Seetõttu tuleb selliste modifikatsioonide tegemisel veenduda lahenduse turvalisuses ja vastavuses tehnonõuetele.
