Igaühele, kes on Eestis vähegi kauem elanud, ei tohiks talv tulla üllatusena, kuid ometi tabab esimene lumi ja libedus autojuhte sageli ootamatult. Ilmad muutuvad järjest heitlikumaks ning temperatuuride kõikumine nullkraadi ümber muudab teed ohtlikuks juba ammu enne seda, kui kalender ametlikku talvekuud näitab. Seetõttu on äärmiselt oluline mitte jätta rehvivahetust viimasele minutile, vaid mõelda oma sõiduki valmisolekule varakult. Õigeaegne tegutsemine ei taga mitte ainult seaduskuulekust, vaid mis veelgi tähtsam – see on kriitilise tähtsusega teie, teie reisijate ja kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, mida peab teadma eelseisvast hooajast, tehnilistest nõuetest ja sellest, kuidas teha tarku valikuid rehvimaailma kirevas valikus.
Olulised kuupäevad ja seadusandlus
Eesti Vabariigi seadusandlus on talverehvide kasutamise osas konkreetne, kuid jätab autojuhtidele mõistliku “üleminekuperioodi”, et ilmastikuoludega kohaneda. Kuigi paljud juhid teavad peast 1. detsembrit, on tegelikkuses olulisi kuupäevi rohkem ja nende teadmine aitab vältida nii trahve kui ka ohtlikke olukordi.
- Naastrehvide kasutamine: Naastrehve on Eestis lubatud kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandkorras võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada ka 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. See paindlikkus on vajalik, sest Eesti kevad võib olla petlik.
- Lamellrehvide kasutamine: Nii-öelda põhjamaist tüüpi lamellrehvidega (ilma naastudeta talverehvid) on lubatud sõita aastaringselt. Siiski ei ole see suveperioodil soovitatav, kuna pehme kummisegu kulub soojaga kiiresti ja pikendab pidurdusteekonda.
- Kohustuslik periood: Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See tähendab, et sellel ajavahemikul ei tohi suverehvidega liikluses osaleda, sõltumata sellest, kas väljas on lumi või paistab päike ja asfalt on kuiv.
Oluline on märkida, et politsei ja Transpordiamet soovitavad tungivalt mitte oodata 1. detsembrini. Kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi, kaotavad suverehvid oma haardevõime, muutudes “plastmassiks”, ning on aeg rehvid vahetada.
Naastrehvid vs lamellrehvid: igipõline dilemma
Üks sagedasemaid küsimusi, millega autoomanikud igal sügisel silmitsi seisavad, on valik naast- ja lamellrehvide vahel. Mõlemal tüübil on oma vankumatud pooldajad ja mõlemal on omad eelised sõltuvalt sellest, kus ja kuidas te sõidate.
Naastrehvide eelised ja puudused
Naastrehvid on traditsiooniline valik rasketes talveoludes. Nende peamine eelis avaldub jäisel teekattel ja kinnisõidetud lumel. Metallist naastud “hammustavad” end jäässe, pakkudes suurepärast pidamist kiirendamisel ja lühemat pidurdusmaad.
Naastrehvid on parim valik, kui:
- Elate maapiirkonnas või sõidate sageli kõrvalteedel, mida ei soolatata ega sahatata regulaarselt.
- Olete algaja juht või tunnete end libedates oludes ebakindlalt.
- Peate sõitma varahommikuti või hilisõhtuti, mil temperatuurikõikumised tekitavad “musta jääd”.
Miinuspoolele jääb aga suurem müratase, teekatte lõhkumine (mis tekitab tervisele kahjulikku tolmu) ja kehvem pidamine märjal asfaldil võrreldes tippklassi lamellrehviga. Lisaks on naastrehvide kasutamine paljudes Euroopa riikides (nt Poola, Saksamaa) keelatud, mis piirab reisimisvõimalusi.
Lamellrehvide tugevused
Kvaliteetsed põhjamaade oludesse mõeldud lamellrehvid on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arengu. Nende pidamine saavutatakse spetsiaalse pehme kummisegu ja tuhandete väikeste sisselõigete ehk lamellide abil, mis tekitavad hõõrdumist.
Lamellrehvid on suurepärane valik, kui:
- Sõidate peamiselt linnas või hästi hooldatud põhimaanteedel.
- Hindate sõidumugavust ja vaikust.
- Soovite olla paindlik rehvivahetuse aegadega (võite vahetada varem sügisel ja hiljem kevadel).
- Plaanite talvist autoreisi Kesk-Euroopasse.
Tehnilised nõuded ja olulised tähised
Lihtsalt “talverehvi” omamisest ei piisa – rehv peab vastama teatud tehnilistele normidele, et olla seaduse silmis legaalne ja maanteel turvaline. Üks suurimaid segadusi on viimastel aastatel tekkinud tähistustega.
Aastaid oli levinud arusaam, et tähis M+S (Mud and Snow) märgib talverehvi. Tänapäeval on nõuded karmistunud. Eestis ja paljudes teistes riikides liigutakse suunas, kus aktsepteeritavaks talverehviks loetakse vaid neid, mis kannavad kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake). See märk kinnitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed lumistes oludes ja vastab kindlatele standarditele.
Mustrisügavus on teine kriitiline näitaja. Seaduse järgi peab sõiduauto talverehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit. Võrdluseks, suverehvidel on see 1,6 mm. Siiski, iga rehviekspert ja ohutuse eest vastutav ametkond ütleb teile, et 3 mm on absoluutne miinimum, millega on juba ohtlik sõita. Soovituslik mustrisügavus talvehooaja alguses peaks olema vähemalt 4–5 millimeetrit, et rehv suudaks lund ja lörtsi mustri vahelt välja juhtida.
Miks “universaalrehvid” on sageli petlikud?
Eesti kliimas on termin “aastaringsed rehvid” või “universaalrehvid” sageli eksitav. Tuleb teha selget vahet Kesk-Euroopa lamellrehvidel ja Põhjamaade lamellrehvidel. Kesk-Euroopa talverehvid on disainitud toime tulema vihma ja lörtsiga suurtel kiirustel (kiirteedel), kuid nende kummisegu on kõvem ja muster tihedam. Tõelise Eesti pakase ja jääga jäävad need rehvid hätta.
Kui ostate uusi lamellrehve, veenduge alati, et need on mõeldud just Põhjamaade kliimasse (Nordic compound). Need on pehmemad ja säilitavad elastsuse ka -20 kraadi juures. Odavad “All-Season” rehvid, mis on mõeldud pigem Lõuna-Euroopasse, võivad Eesti talves käituda sama ettearvamatult kui suverehvid.
Rehvide vanus ja hoiustamine
Isegi kui mustrisügavus on piisav, võib rehv olla sõidukõlbmatu oma vanuse tõttu. Kumm on orgaaniline materjal, mis aja jooksul vananeb, muutub rabedaks ja kaotab haardevõime. Rehvi vanust saab kontrollida DOT-koodi järgi rehvi küljel. See on neljakohaline number ovaalse raami sees, kus kaks esimest numbrit tähistavad tootmisnädalat ja kaks viimast aastat (nt 3421 tähendab 34. nädal aastal 2021).
Üldine soovitus on mitte kasutada rehve, mis on vanemad kui 5-6 aastat, isegi kui mustrit on veel küllaga. Vananenud kumm on libe nagu plastik.
Rehvide eluea pikendamiseks on oluline ka õige hoiustamine. Rehve tuleks hoida jahedas, kuivas ja pimedas ruumis, eemal otsesest päikesevalgusest ja kemikaalidest (õlid, bensiin). Velgedel rehve on soovitav hoida virnas või riputatuna, velgedeta rehve aga püstiasendis, neid aeg-ajalt pöörates.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Talverehvidega seoses tekib igal aastal palju küsimusi. Oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele murekohtadele.
Kas ma võin sõita naastrehvidega, kui osad naastud on puudu?
Jah, teatud määral. Kui rehvil on puudu üksikud naastud, ei muuda see rehvi koheselt kasutuskõlbmatuks. Küll aga on probleemiks see, kui erinevused rehvide vahel on suured. Näiteks kui ühel rehvil on alles 90% naastudest ja teisel vaid 20%, muutub auto juhitavus ohtlikuks ja ebastabiilseks. Seadus nõuab, et samal teljel olevad rehvid oleksid identsed.
Mis juhtub, kui satun avariisse suverehvidega talvisel ajal?
See on väga riskantne olukord. Lisaks politsei poolt määratavale trahvile on kindlustusfirmal õigus keelduda kaskokindlustuse hüvitise väljamaksmisest või esitada kohustusliku liikluskindlustuse puhul tagasinõue, kui õnnetuse põhjuseks oli nõuetele mittevastavad rehvid. See võib tähendada kümnetesse tuhandetesse ulatuvaid kahjunõudeid, mida peate ise kinni maksma.
Kas M+S tähisest piisab ka välismaale sõites?
Mitte igal pool. Näiteks Saksamaal on talvistes oludes nõutav 3PMSF (mäetipp ja lumehelves) sümboli olemasolu. Lihtne M+S ei pruugi olla piisav ning võite saada trahvi. Enne reisile minekut kontrollige alati sihtriigi ja läbisõiduriikide nõudeid.
Kas lamellrehviga on suvel ohutu sõita?
Otseselt keelatud see ei ole, kuid see on ebaturvaline ja majanduslikult ebamõistlik. Talverehvi pehme segu sulab kuumal asfaldil, pidurdusteekond pikeneb märgatavalt ja auto juhitavus muutub “vedelaks”. Lisaks kulutate kalli talverehvi suvega ära.
Praktiline ettevalmistus töökoja külastuseks
Kui olete otsustanud, millised rehvid teie autole alla lähevad, on järgmine samm planeerimine. Iga-aastane “talverehvipaanika” esimese lume saabudes on Eestis justkui rahvuslik traditsioon, mida tasuks vältida. Rehvivahetustöökojad on esimeste miinuskraadide ja lume saabudes nädalaid ette broneeritud ning elavas järjekorras ootamine võib võtta tunde.
Mõistlik on broneerida aeg juba siis, kui ilmateade lubab esimesi öökülmasid. Enne töökotta minekut kontrollige üle ka veljed – kas need on sirged ja puhtad? Kas rattapoldid või -mutrid on olemas ja terved (eriti kui kasutate suve- ja talverehvidel erinevaid velgi)? Samuti tasub üle vaadata, kas teie autol on olemas turvapoldi võti, kui velgedel on kasutusel vargusevastased poldid. Nende pisiasjade kontrollimine säästab töökojas aega ja teie närve.
Lisaks rehvide vahetusele on see hea hetk lasta spetsialistil üle vaadata ka auto veermik. Kulunud amordid või lõtkudega puksid võivad nullida ka kõige kallima ja parema talverehvi haardevõime. Korras veermik ja kvaliteetne rehv on investeering, mis tasub end ära esimeses ohtlikus olukorras, aidates teil turvaliselt koju jõuda.
