Sügisesed vihmad ja langevad lehed on selgeks märgiks, et soojad ilmad on selleks aastaks möödas ning ees ootavad karged talvekuud. Diiselauto omanikele tähendab see sageli kerget ärevust: kas sõiduk käivitub ka siis, kui termomeeter näitab krõbedaid miinuskraade? Üks kõige olulisemaid komponente, mis tagab diiselmootori sujuva ja muretu käivitumise külmades tingimustes, on sageli tähelepanuta jäetav pisidetail. Paljud autojuhid ei mõtle nendele väikestele, kuid elutähtsatele osadele enne, kui on juba liiga hilja ja auto keeldub varahommikul tööle minemast. Õigeaegne hooldus ja teadlik lähenemine oma sõiduki tehnilisele seisukorrale on võti, mis eristab muretut talve stressirohketest hommikutest oodates puksiirautot või naabrimehe käivituskaableid.
Mis on hõõgküünlad ja milline on nende roll diiselmootori töös?
Selleks, et mõista, miks see komponent on nii kriitilise tähtsusega, peame esmalt vaatama diiselmootori tööpõhimõtet. Erinevalt bensiinimootorist, kus kütusesegu süüdatakse süüteküünla poolt antava elektrisädeme abil, on diiselmootor kompressioonsüütega jõuallikas. See tähendab, et silindrisse imetud õhk surutakse kolvi poolt tugevalt kokku, mille tagajärjel õhu temperatuur tõuseb drastiliselt. Kui temperatuur on piisavalt kõrge, pihustatakse silindrisse diislikütus, mis kuuma õhuga kokku puutudes süttib iseeneslikult. See plahvatus lükkab kolvi alla ja panebki mootori tööle.
Soojade ilmadega või juba töösooja mootori puhul on see protsess lihtne ja tõhus. Kuid probleemid tekivad siis, kui väljas on külm ja mootoriplokk on samuti maha jahtunud. Külm metall neelab kompressioonil tekkiva soojuse nii kiiresti, et õhk silindris ei saavuta kütuse süütamiseks vajalikku temperatuuri. Siin astuvadki mängu hõõgküünlad. Need on väikesed, pliiatsikujulised küttekehad, mis ulatuvad iga silindri põlemiskambrisse. Enne mootori käivitamist soojenevad nad elektriliselt loetud sekunditega kuni tuhande kraadini, soojendades põlemiskambrit ja sissetulevat õhku, et tagada diislikütuse kohene ja probleemideta süttimine.
Kuidas tunda ära, et on viimane aeg vahetuseks?
Auto annab enamasti varakult märku, et midagi on valesti, kuid sageli kiputakse neid esimesi ohumärke ignoreerima. Kuna hõõgküünlad kuluvad järk-järgult, ei pruugi sümptomid tekkida üleöö. Siiski on teatud kindlad märgid, mida iga diiselauto omanik peaks tähele panema, eriti enne külmade ilmade saabumist.
- Raskendatud käivitumine: See on kõige ilmsem märk. Kui suvel käivitus auto poolest pöördest, aga nüüd pead starterit käiama mitu sekundit või tegema mitu katset, on tõenäoline, et põlemiskamber ei saavuta piisavalt kiiresti vajalikku temperatuuri.
- Valge või hallikas suits käivitamisel: Kui mootor lõpuks käivitub ja summutist pahvatab välja paks valge või hall suitsupilv, on see märk põlemata kütusest. Kuna silinder polnud piisavalt soe, kütus ei süttinud õigesti, vaid aurustus ja väljus summuti kaudu. See on selge viide süsteemi ebatõhusale tööle.
- Ebaühtlane mootori töö ja vibratsioon: Kui pärast käivitamist mootor puterdab, töötab ebaühtlaselt või auto vibreerib tugevalt, võib see tähendada, et üks või mitu silindrit ei tee korralikult tööd. Sageli normaliseerub olukord paari minuti pärast, kui mootor veidi soojeneb.
- Mootori hoiatustule süttimine: Kaasaegsed autod on varustatud nutikate diagnostikasüsteemidega. Kui mootori juhtplokk tuvastab voolukatkestuse või ebatavalise takistuse vooluahelas, süttib armatuurlaual vastav hoiatustuli või lausa üldine mootoririkke märgutuli.
Miks on just talv diiselmootori suurimaks tuleprooviks?
Talvised miinuskraadid muudavad füüsikaseadused diiselmootori jaoks eriti armutuks. Lisaks sellele, et mootoriplokk on jääkülm ja õhk tihedam ning jahedam, on ka mootoriõli muutunud paksemaks. See tähendab, et starter peab tegema kordades rohkem tööd, et mootorit ringi ajada. Kui sellele lisanduvad veel rikkis eelsoojendussüsteemid, on katastroof kerge tulema.
Töökorras süsteemiga soojendatakse põlemiskamber kiiresti üles, mis kergendab oluliselt ka starteri ja aku koormust, sest mootor käivitub kiiremini. Kui aga kamber jääb külmaks, pead sa starterit pikalt töös hoidma. See mitte ainult ei kurna akut, mis külma ilmaga niigi on kaotanud osa oma mahutavusest, vaid võib viia ka starteri ülekuumenemise ja lõpliku purunemiseni. Seega ei tähenda ühe väikese detaili rike ainult ebamugavust, vaid võib ahelreaktsioonina kaasa tuua väga kalleid remondiarveid teiste süsteemide arvelt.
Viivitamise kallis hind: varjatud ohud ja mootori kulumine
Paljud autoomanikud arvavad ekslikult, et kui auto lõpuks ikkagi käima läheb – kas või pika käiamise peale –, pole probleemi lahendamisega kiiret. See on aga äärmiselt ohtlik ja kulukas väärarusaam. Lisaks starteri ja aku kurnamisele on pikaajalise rikkega sõitmisel mootorile muidki laastavaid mõjusid.
Kui silindris ei toimu korralikku kütuse põlemist, satub osa diislikütusest silindri seintele. See peseb sealt maha elutähtsa õlikihi, suurendades märkimisväärselt mootori kulumist. Hullem veel – põlemata kütus võib liikuda kolvirõngaste vahelt mootoriõli hulka, halvendades õli määrimisomadusi ja tõstes õlitaset, mis on turbomootorite puhul äärmiselt ohtlik nähtus.
Tahmafiltri ehk DPF-i ummistumine
Kõige kallimaks tagajärjeks tänapäevaste diiselautode puhul on aga kübemefiltri ehk DPF-i (Diesel Particulate Filter) pöördumatu kahjustumine. Vigaste süütedetailide tõttu tekib käivitamisel ja mootori soojenemisfaasis kordades rohkem tahma. See tahm ladestub otse DPF filtrisse, ummistades selle oodatust palju kiiremini. Veelgi kriitilisem on aga asjaolu, et auto mootori juhtplokk vajab DPF filtri puhastamisprotsessi ehk automaatse regeneratsiooni käivitamiseks ideaalselt töötavat mootorisüsteemi. Paljude automarkide puhul blokeerib aju automaatselt filtri põletusprotsessi, kui kas või üks komponent on vigane. Tulemuseks on täielikult ummistunud tahmafilter, mille pesu või asendamine uuega võib minna maksma tuhandeid eurosid.
Kuidas ja miks peaks vahetama kogu komplekti korraga?
Kui on selgunud, et autol on probleem, tekib tihti küsimus: kas vahetada ainult see üks katki läinud detail või kõik korraga? Spetsialistide ja autotootjate ühine soovitus on alati vahetada kõik detailid korraga, tervikliku komplektina. Põhjus on väga lihtne – need osad on tehases paigaldatud samal ajal ja teinud täpselt sama palju tööd. Kui üks on jõudnud oma eluea lõppu, on väga suur tõenäosus, et teised järgnevad talle lähikuudel või isegi lähinädalatel. Komplektina vahetamine säästab sind korduvatest töökojatasudest ja pidevast muretsemisest.
Vahetusprotsess ise võib olla keeruline. Kuna hõõgküünlad on pidevalt avatud ekstreemsetele temperatuurikõikumistele ja põlemisjääkidele, kipuvad nad ajapikku silindripea külge kinni kleepuma või tugevalt tahmama. Kogenematu mehaaniku või vale tööriista kasutamisel on väga suur oht see peenikene komponent pooleks murda. Murdunud detaili eemaldamine on aga väga töömahukas ja kallis protsess, mis halvimal juhul nõuab isegi mootori plokikaane eemaldamist. Seetõttu on äärmiselt oluline usaldada see töö kogenud spetsialistidele, kellel on olemas vastavad teadmised, spetsiaalsed leotusvahendid ja profi-tööriistad.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK) diiselmootori hõõgküünalde kohta
Kas ma võin autoga edasi sõita, kui armatuuris põleb hoiatustuli ja üks hõõgküünal on katki?
Lühiajaliselt, näiteks teekonnal remonditöökotta, on sõitmine lubatud. Kuid pikaajaline sõitmine vigase süsteemiga ei ole üldsegi soovitatav. Nagu varasemalt selgitatud, põhjustab see tahmafiltri kiiret ummistumist, kurnab oluliselt akut ja starterit ning suurendab nii kütusekulu kui ka kahjulike heitgaaside hulka. Mida kiiremini probleemile reageerid, seda odavamaks kujuneb lõplik hooldus.
Kui tihti peaks neid komponente vahetama või kontrollima?
Erinevalt mootoriõlist või salongifiltritest ei ole neil osadel kindlat, ainult läbisõidul põhinevat vahetusvälpa. Need vahetatakse reeglina vastavalt vajadusele. Küll aga on tungivalt soovitatav lasta nende seisukorda spetsialistil kontrollida igal sügisel enne püsivate miinuskraadide saabumist. Tänapäevaste diagnostikaseadmetega on võimalik iga elemendi takistust mõõta ilma neid mootoriplokist eemaldamata. Üldiselt peavad kvaliteetsed varuosad vastu 80 000 kuni 150 000 kilomeetrit, sõltuvalt juhi sõidustiilist ja spetsiifilisest mootoritüübist.
Milliseid asju peaks veel enne talve diiselauto juures üle vaatama?
Et talvine autokasutus oleks täielikult murevaba, tuleks lisaks eelsoojendusele lasta testida ka auto aku tervislikku seisundit ja käivitusvoolu tugevust. Samuti on ülioluline vahetada enne suuremaid külmi kütusefilter, et eemaldada sinna suve ja sügise jooksul kogunenud kondensvesi. Vesi filtris võib miinuskraadidega jäätuda ning kütusevoolu mootorisse täielikult blokeerida. Loomulikult ära unusta tankida kvaliteetset ja õige külmataluvusega talvist diislikütust.
Ennetav hooldus on parim investeering muretusse igapäevaellu
Sõiduki tehnilise seisukorra eest hoolitsemine ei tähenda ainult varuosade vahetamist siis, kui auto on kangekaelselt juba tee äärde seisma jäänud, vaid reaalsete probleemide õigeaegset ennetamist. Meie muutuvas kliimas, kus talvised temperatuurid võivad kõikuda väikesest miinusest kuni paukva pakaseni, on diiselauto puhul talvine põhjalik ettevalmistus täiesti möödapääsmatu. Mootori abisüsteemide laitmatu ja sünkroonne töö tagab selle, et saad igal kargel hommikul autosse istuda turvalise teadmisega – keerates süütevõtit või vajutades nuppu, ärkab sõiduk koheselt ning sujuvalt ellu.
Väikesed rahalised investeeringud õigeaegsesse diagnostikasse ja vananevate kulumaterjalide uuendamisse tasuvad end alati mitmekordselt ära. Sa ei säästa mitte ainult sadu või lausa tuhandeid eurosid võimalike suurte mootori- ja filtriremontide pealt, vaid hoiad kokku ka oma väärtuslikku aega ja säästad ennast ebavajalikust stressist. Usaldusväärne ja tehniliselt korras auto annab meelerahu, võimaldades sul keskenduda elus olulisemale, olgu selleks siis ohutu teekond tööle, laste õigeaegne kooli viimine või hoopis mõnus talvine nädalavahetuse väljasõit koos perega. Õige ettevalmistus ja auto hingeelu tundmine teeb sinust nutika, hooliva ja vastutustundliku autoomaniku.
