Auto ostmine on paljude inimeste jaoks üks suurimaid investeeringuid kinnisvara soetamise järel, mistõttu kaasneb sellega alati teatud ärevus ja ebakindlus. Olenemata sellest, kas plaanite soetada kasutatud sõiduki eraisikult või autoplatsilt, on juriidiliselt korrektne ja põhjalik ostu-müügileping teie ainus tõeline kaitsekilp võimalike hilisemate vaidluste korral. Paljud ostjad teevad vea, keskendudes liigselt auto visuaalsele poolele ja tehnilistele näitajatele, jättes paberimajanduse tagaplaanile või kirjutades alla esimesele ettejuhtuvale blanketile, süvenemata selle sisusse. Korrektne leping ei ole pelgalt formaalsus Transpordiametis omanikuvahetuse tegemiseks, vaid dokument, mis fikseerib tehingu tingimused, sõiduki seisukorra ja poolte vastutuse, aidates vältida olukorda, kus avastatud varjatud vea korral jääb ostja oma murega üksi.
Enne lepingu allkirjastamist: kodutöö on hädavajalik
Enne kui üldse pliiatsi haarate või digiallkirja andma hakkate, tuleb teha põhjalik eeltöö. Müüja jutt võib olla usutav ja auto välimus laitmatu, kuid ajalugu räägib sageli teist keelt. Ostu-müügilepingusse tuleks märkida andmed, mille olete eelnevalt ise üle kontrollinud, mitte ainult need, mida müüja teile dikteerib.
Kõigepealt kontrollige sõiduki tausta VIN-koodi (tehasetähise) alusel. See unikaalne 17-kohaline kood on auto “isikukood”, mis annab ligipääsu sõiduki ajaloole. Eesti registris olevate autode puhul saab Transpordiameti e-teeninduses tasuta vaadata läbisõidu ajalugu, tehnoülevaatuste tulemusi ja omanikuvahetuste arvu. Kui märkate, et läbisõit on aastatega vähenenud või ülevaatustel on fikseeritud korduvalt tõsiseid puudusi, on see esimene ohumärk.
Teine kriitiline samm on kontrollida sõiduki avariilisust Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kodulehel. See näitab ära Eestis toimunud kindlustusjuhtumid. Kui müüja väidab, et auto on “avariivaba”, kuid andmebaas näitab suurt kahjujuhtumit, on tegemist olulise info varjamisega. Välismaalt toodud autode puhul tuleks kasutada rahvusvahelisi tasulisi andmebaase, kuna Eesti registrid ei kajasta auto varasemat elu teistes riikides.
Ostu-müügilepingu kohustuslikud punktid ja sisu
Korrektne ostu-müügileping peab olema üheselt mõistetav ja sisaldama kõiki seadusega nõutud andmeid. Liiga üldsõnaline leping on viljakas pinnas pettusteks. Veenduge, et lepingus oleksid kirjas järgmised punktid:
- Poolte andmed: Ostja ja müüja täisnimed, isikukoodid (või registrikoodid juriidilise isiku puhul), elukoha aadressid ja kontakttelefonid. Kontrollige müüja isikut tõendavat dokumenti – te peate olema kindel, et isik, kes autot müüb, on tõepoolest selle omanik või omab ametlikku volikirja.
- Sõiduki andmed: Mark, mudel, VIN-kood, riiklik registreerimisnumber, esmane registreerimise aasta, värvus ja dokumendi number (tehniline pass).
- Tehingu hind ja tasumise viis: Kirjutage lepingusse tegelik summa, mis auto eest makstakse. Ärge nõustuge panema lepingusse väiksemat summat “maksude optimeerimise” või muul ettekäändel. Kui hiljem tekib vaidlus ja soovite tehingust taganeda, on teil õigus tagasi nõuda vaid lepingus kirjas olev summa. Samuti märkige, kas tasumine toimub sularahas või ülekandega (soovitatav on alati pangaülekanne jälje jätmiseks).
- Sõiduki seisukord ja läbisõit: See on lepingu üks olulisemaid osi. Fikseerige odomeetri näit tehingu hetkel. Kui müüja on maininud puudusi (nt “kliimaseade ei tööta” või “mootori tuli põleb”), pange need kindlasti kirja. See kaitseb mõlemat poolt – ostja teab, mida ostab, ja müüja ei pea hiljem vastutama vigade eest, millest ta on teavitanud.
- Varustus ja lisad: Loetlege üles, mis autoga kaasa tuleb (nt talverehvid velgedel, kaks võtmekomplekti, hooldusraamat). On levinud petuskeem, kus pärast raha maksmist “unustab” müüja teised rehvid anda või selgub, et teist võtit polegi.
Eraklient vs juriidiline isik: tarbijakaitse erinevused
Väga oluline on mõista, kellelt te auto ostate, sest see määrab teie hilisemad õigused vaidluste lahendamisel. Siin kehtib kaks põhimõtteliselt erinevat režiimi.
Ostmine juriidiliselt isikult (autopoed, vahendajad)
Kui müüjaks on ettevõte, laieneb teile tarbijakaitseseadus. See on ostja jaoks kõige turvalisem variant. Seadus ütleb, et kui ilmneb puudus esimese aasta (sageli laiendatud 2 aastani pretensiooni esitamise õigusena) jooksul, eeldatakse, et see viga oli olemas juba ostmise hetkel, kui müüja ei tõesta vastupidist. Juriidilisest isikust müüja ei saa lepingus kasutada tüüptingimusi, mis halvendavad tarbija õigusi võrreldes seadusega (näiteks klausel “pretensioone ei rahuldata” on tühine).
Ostmine eraisikult
Kui ostate auto teiselt eraisikult, siis tarbijakaitseseadus ei kehti. Tehingut reguleerib Võlaõigusseadus. See tähendab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ei saa teid vaidluste korral aidata ning erimeelsused tuleb lahendada omavahelisel kokkuleppel või kohtus. Eraisikute vahelises tehingus on äärmiselt oluline lepingusse kirja panna kõik kokkulepped, sest seaduslik kaitsevõrk on hõredam.
“Müüakse nii nagu on” klausli ohtlikkus
Paljudel internetis levivatel lepingu blanketidel on sees lause: “Sõiduk müüakse seisukorras ‘nagu on’ ja ostja on sõiduki oma käega üle vaadanud ning tal ei ole pretensioone.” Ettevaatust selle punktiga! Müüjad armastavad seda klauslit, sest loodavad sellega vabaneda vastutusest varjatud vigade eest.
Riigikohus on siiski korduvalt selgitanud, et üldine fraas “ostja on tutvunud seisukorraga” ei vabasta müüjat vastutusest varjatud puuduste eest, millest ta teadis või pidi teadma, kuid jättis ostjale avaldamata. Siiski teeb selline allkiri vaidluse ostja jaoks keerulisemaks. Selle asemel, et kirjutada alla üldsõnalisele “kõik on korras” lausele, nõudke lepingu lisas konkreetset tehnilise seisukorra kirjeldust. Kui müüja keeldub tehnilisi vigu kirjalikult fikseerimast, on see selge ohumärk.
Üleandmise ja vastuvõtmise akt
Ostu-müügileping on kokkulepe omandiõiguse üleminekuks, kuid füüsiline auto üleandmine tuleks fikseerida eraldi või lepingu osana vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Miks see on oluline?
Aktis fikseeritakse täpne kuupäev ja kellaaeg (tund ja minut), millal auto ja võtmed uuele omanikule üle anti. See on kriitilise tähtsusega näiteks liiklus- või parkimistrahvide puhul. Kui uus omanik teeb kiiruseületamise pool tundi pärast ostu, aga registris pole omanikuvahetus veel toimunud, saab trahvi vana omanik. Üleandmise aktiga, kus on kellaaeg peal, saab vana omanik tõestada, et sõiduk polnud enam tema valduses. Sama kehtib vastupidi – ostja ei taha vastutada rikkumiste eest, mis tehti enne võtmete saamist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis auto ostu-müügilepingu sõlmimisel tekivad.
-
Kas ma saan ostetud auto tagastada, kui see mulle ei meeldi?
Üldjuhul ei. “Ei meeldi” ei ole seaduslik alus lepingust taganemiseks. Auto saab tagastada vaid siis, kui sellel ilmnevad olulised varjatud puudused, mis takistavad sihtotstarbelist kasutamist ja millest müüja ei teavitanud. Eraisikult ostes on tagastamine väga keeruline ja nõuab sageli kohtuteed. Veebi teel (e-poest) ostetud auto puhul võib kehtida 14-päevane tagastusõigus, kuid see rakendub harva tavaliste automüügiplatside puhul, kus autoga tutvutakse kohapeal. -
Kes maksab omanikuvahetuse riigilõivu?
See on poolte kokkuleppe küsimus. Tavapraktika Eestis on, et riigilõivu tasub ostja, kuna tema on huvitatud poole registrikande tegemisest. Siiski võib kokku leppida ka teisiti. E-teeninduses omanikuvahetust vormistades on riigilõiv soodsam kui büroos. -
Kas suuline leping on kehtiv?
Jah, seaduse silmis on suuline leping kehtiv, kuid selle sisu on hiljem pea võimatu tõestada. Sõiduki registreerimiseks Transpordiametis on niikuinii nõutav kirjalik (või digitaalselt allkirjastatud) leping. Seega autoostu puhul peaks suulistest kokkulepetest hoiduma. -
Mis juhtub, kui müüja ei ole auto omanik?
Ärge kunagi ostke autot inimeselt, kes ei ole passis omanikuna kirjas, välja arvatud juhul, kui tal on ametlik volikiri. Eriti ettevaatlik olge olukorras, kus “omanik on välismaal” ja müüja on lihtsalt “sõber”. See võib viidata varastatud autole või pettusele, kus tegelik omanik nõuab hiljem auto tagasi. -
Kas digiallkiri on parem kui paberil allkiri?
Jah, digiallkiri on turvalisem. See fikseerib allkirjastamise aja ja isiku kindlalt. Paberlepinguid on lihtsam võltsida ja tagantjärele muuta. Soovitatav on kasutada Transpordiameti e-teenindust, kus leping sõlmitakse ja omanikuvahetus algatatakse ühes keskkonnas.
Toimingud kohe pärast tehingu vormistamist
Kui leping on allkirjastatud ja võtmed käes, ei ole protsess veel täielikult lõppenud. Esimene ja kõige tähtsam samm on omanikuvahetuse vormistamine Transpordiametis, mida tuleb seaduse järgi teha 5 tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut. Kui ostsite auto ja müüja tegi e-teeninduses müügiteate, peate teie ostjana kinnitama omandamise ja tasuma riigilõivu, et saada auto enda nimele. Kuni registrikanne pole tehtud, on juriidiliselt omanik ikkagi eelmine isik, mis võib tekitada probleeme kindlustuse ja vastutusega.
Teine viivitamatu samm on liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse sõlmimine. Liikluskindlustus on kohustuslik ja see läheb automaatselt üle uuele omanikule, kuid lepingu tingimused ja hind võivad muutuda. Mõistlik on kohe võtta pakkumised ja sõlmida leping oma nimele, et vältida kindlustuskatkestust. Kaskokindlustus on vabatahtlik (liisingu puhul kohustuslik), kuid kallimate sõidukite puhul tungivalt soovitatav, et kaitsta oma investeeringut varguste, avariide ja loodusõnnetuste eest.
Lõpetuseks, isegi kui müüja väitis, et auto on “äsja hooldatud”, on tark tegu vahetada esimesel võimalusel mootoriõli, filtrid ja hammasrihm (kui ajalugu pole 100% tõendatud). See on väike kulu võrreldes mootori purunemisega. Usalda, aga kontrolli – see põhimõte kehtib nii lepingu sõlmimisel kui ka auto tehnilisel hooldamisel.
