Iga autoomaniku jaoks on sügisene periood märgilise tähtsusega, sest ilmad muutuvad heitlikuks ja temperatuurid langevad tasapisi allapoole kriitilist piiri. Kui suvised teed on pakkunud rõõmu ja mugavust, siis esimeste öökülmade saabumine on selge märguanne sellest, et turvalisus liikluses sõltub otseselt rehvivalikust. Paljud juhid lükkavad rehvivahetust edasi viimase hetkeni, lootuses, et soojemad ilmad püsivad veel veidi, kuid liiklusohutuse seisukohalt on selline strateegia äärmiselt riskantne. Selles artiklis käsitleme põhjalikult, miks rehvivahetus pole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid kriitilise tähtsusega investeering teie ja teie lähedaste turvalisusesse, ning millal on täpselt see õige hetk, mil oma sõidukile talverehvid alla kruvida.
Seadusandlus ja nõuded: millal muutub talverehvide kasutamine kohustuslikuks?
Eestis reguleerib rehvide kasutamist liiklusseadus, mis on kehtestatud eesmärgiga vähendada liiklusõnnetuste arvu libedates teeoludes. Vastavalt kehtivatele normidele on talverehvide kasutamine kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Siinkohal on aga oluline rõhutada, et seadusandja antud kuupäevad on mõeldud üldise juhisena, mitte absoluutse tõena. Eestimaa kliima on ettearvamatu ning talv võib saabuda märksa varem kui kalendris kirjas.
Oluline on teada, et kui teeolud ja ilmastik on talvised, võib naastrehve kasutada juba alates 15. oktoobrist. See annab autoomanikele paindlikkuse reageerida varajastele lumehoogudele või mustale jääle, mis tekib sageli varajastel hommikutundidel sildadel ja viaduktidel. Seadusest tulenev kohustus ei peaks olema ainus motivaator – tark juht jälgib termomeetrit ja teeolusid, mitte ainult kalendrit.
Temperatuuri roll ja rehvide koostis: miks suverehv talvel ei tööta?
Paljud juhid eksivad arvates, et talverehv on vajalik vaid siis, kui maas on lumi või jää. Tegelikult peitub rehvide toimimise võti kummisegus ja mustri disainis. Suverehv on valmistatud kõvemast kummisegust, mis on optimeeritud toimima kõrgematel temperatuuridel. Kui temperatuur langeb alla seitsme plusskraadi, muutub suverehvi kummisegu jäigaks ja kaotab oma elastsuse.
Jäik kummisegu ei suuda enam teekatte ebatasasustega piisavalt hästi kohanduda, mistõttu väheneb rehvi kontaktpind maanteega märgatavalt. See tähendab otseselt pikemat pidurdusteekonda, kehvemat juhitavust kurvides ja suuremat riski sattuda vesiliugu või libisemisse. Talverehvid on seevastu toodetud pehmemast segust, mis säilitab oma elastsuse ka käredas külmas, tagades maksimaalse haarduvuse ja kontrolli sõiduki üle.
Naastrehvid vs lamellrehvid: kumb valida?
Valik naastrehvide ja lamellrehvide vahel on igaveseks teemaks, mille üle vaieldakse nii autoparandustöökodades kui ka foorumites. Mõlemal tüübil on omad eelised ja puudused, ning õige valik sõltub eelkõige sellest, kus ja kuidas te peamiselt sõidate.
- Naastrehvid: Need on parim valik siis, kui teie igapäevane marsruut viib teid sageli jäistele maanteedele, kõrvalistele teedele või kui elate piirkonnas, kus teehooldus on puudulik. Naastud hammustavad end jäässe, pakkudes suurepärast pidamist kiirendamisel ja pidurdamisel. Puuduseks on suurem müratase, teekatte kiirem kulumine ja veidi pikem pidurdusteekond paljal asfaldil.
- Lamellrehvid: Need on ideaalsed peamiselt linnasõiduks, kus teed puhastatakse kiiresti lumest ja soolatakse. Lamellrehvid on vaiksemad ja mugavamad ning nende peamine eelis avaldub just plusskraadide juures ja lörtsistes oludes. Samas peab arvestama, et sügaval jääl jäävad need naastrehvidele alla.
Milliseid märke jälgida oma rehvide seisukorra hindamisel?
Enne rehvivahetust on kriitilise tähtsusega kontrollida eelmise hooaja rehvide seisukorda. Rehvid on teie ainus kontakt teega ja nende seisukord otsustab tihtipeale, kas ohuolukorras õnnestub auto peatada või mitte.
- Mustri sügavus: Seadus nõuab talverehvidelt mustri sügavust vähemalt 3 millimeetrit, kuid ohutuse mõttes on tungivalt soovitatav vahetada rehvid, kui see on alla 4 millimeetri. Madala mustriga rehv ei suuda enam tõhusalt vett ja lörtsi alt ära juhtida.
- Vanus: Rehvid vananevad ka siis, kui nad on garaažis seisnud. Kummisegu kaotab aja jooksul oma elastsuse ja hakkab pragunema. Kui rehv on üle 6-8 aasta vana, tuleks tõsiselt kaaluda uute soetamist, olenemata sellest, kui palju mustrit alles on jäänud.
- Naastude seisukord: Kui kasutate naastrehve, kontrollige, kui palju naaste on alles. Kui neid on välja kukkunud märkimisväärne hulk, väheneb rehvi võimekus jääl pidurdada drastiliselt.
Praktilised nõuanded sujuvaks rehvivahetuseks
Rehvivahetuse hooaeg on töökodade jaoks kõige kiirem aeg, mistõttu tasub tegutseda varakult. Siin on mõned soovitused, kuidas protsess võimalikult valutult läbida:
Broneeri aeg aegsasti: Ärge jätke rehvivahetust hetkele, kui esimene lumi maha sajab. Sel hetkel on kõikides töökodades järjekorrad nädalatepikkused. Broneerige aeg juba oktoobri alguses või keskel, et olla esimeste hulgas.
Kontrolli rehvirõhku: Kui teostate vahetuse ise või ka peale töökojas käimist, kontrollige rehvirõhku regulaarselt. Õige rõhk tagab ühtlase kulumise ja väiksema kütusekulu. Rõhuandmed leiate tavaliselt auto ukseposti siseküljelt või kasutusjuhendist.
Puhasta ja ladusta suverehvid õigesti: Peale maha võtmist peske suverehvid puhtaks, eemaldage mustri vahele jäänud kivid ja märgi ära nende asukoht autol (näiteks: vasak eesmine, parem tagumine). Ladustage rehvid jahedas, kuivas ja pimedas kohas, vältides otsest päikesevalgust ja õlisid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tohib sõita aastaringselt lamellrehvidega?
Teoreetiliselt on see Eestis lubatud, kui rehvil on vastav tähistus (M+S, 3PMSF). Siiski ei ole see kõige ohutum lahendus. Lamellrehvid kuluvad suvel soojal asfaldil kiiremini ning nende pidurdusomadused pole suvel nii head kui spetsiaalsetel suverehvidel. Samuti on nende kütusekulu sageli kõrgem.
Kuidas aru saada, et rehv vajab väljavahetamist?
Lisaks mustri sügavusele vaadake rehvi külgseinu. Kui märkate pragusid, punne või ebaühtlast kulumist, on rehv muutunud ohtlikuks. Samuti kui tunnete sõidu ajal ebatavalist vibratsiooni, mis peale rataste tasakaalustamist ei kao, võib see viidata rehvi sisemisele struktuurikahjustusele.
Kas on vahet, kas panna uued rehvid ette või taha?
Ohutuse seisukohalt on soovitatav paigaldada parema mustriga rehvid alati tagasillale. See tagab auto stabiilsuse kurvides ja väldib auto juhitavuse kaotamist libedates oludes, mis on sageli ohtlikum kui auto “otse minek” esirataste pidamise kadumisel.
Mida teha, kui sattusin esimese libedaga hätta?
Kõige olulisem on säilitada rahu ja vältida järske liigutusi. Ärge pidurdage järsult, vaid vabastage gaasipedaal ja suunake auto sinna, kuhu soovite liikuda. Kui teie autol on ABS-pidurid, vajutage piduripedaali kindlalt põhja, kuid ärge ehmuge, kui pedaal hakkab “peksma” – see ongi süsteemi töö.
Auto üldine ettevalmistus talveks lisaks rehvivahetusele
Rehvivahetus on vaid üks osa talveks valmistumisest. Kui auto on juba tõstukil või garaažis rehvide vahetuseks, võtke aega ka teiste komponentide kontrollimiseks. Talv paneb sõiduki proovile nii elektri, vedelike kui ka nähtavuse osas. Kõigepealt kontrollige akut – külm ilm vähendab aku mahtuvust ja kui aku on juba nõrk, võib esimene käredam külm tähendada auto käivitamata jäämist.
Järgmisena pöörake tähelepanu klaasipesuvedelikule. Veenduge, et süsteemis olev vesi või suvine vedelik on asendatud talvise, külmakindla seguga. See võib tunduda pisiasjana, kuid külmunud vedelikupump või lõhkenud voolikud on tarbetu peavalu ja kulu, mida saab lihtsalt vältida. Kontrollige ka kojameeste seisukorda – talvel on hea nähtavus kriitilise tähtsusega, sest valget aega on vähe ja porised teed määrivad klaasi kiiresti.
Samuti tasub üle vaadata kõik auto tuled. Puhastage tulede klaasid ja veenduge, et kõik pirnid põlevad. Talveperioodil on pimestamine ja nähtavus suureks probleemiks, mistõttu peavad ka teie tuled olema korrektselt reguleeritud. Väiksemgi hooletus hoolduses võib talvistes oludes muutuda suureks riskiks, mistõttu suhtuge auto ettevalmistusse kui terviklikku protsessi, mis tagab teile südamerahu kogu talveks.
