Eesti muutlik kliima tähendab autojuhtidele igal sügisel väljakutset, mis paneb proovile nii kannatuse kui ka ettevaatlikkuse. Kui päevad muutuvad lühemaks ja temperatuur langeb püsivalt alla seitsme kraadi, tõuseb päevakorda rehvivahetus. See ei ole lihtsalt kohustuslik protseduur, millega täita seaduse nõudeid, vaid kriitilise tähtsusega samm, mis tagab turvalisuse nii juhile, kaasreisijatele kui ka teistele liiklejatele. Õigeaegne rehvivahetus on investeering ohutusse ja võimalus vältida kulukaid plekimõlkimisi ning ohtlikke libisemisi esimestel jäistel hommikutel.
Millal on optimaalne aeg rehvide vahetamiseks?
Kõige sagedasem küsimus, millega rehvitöökojad sügisel silmitsi seisavad, on see konkreetne hetk, mil peaks suverehvidest loobuma. Levinud rusikareegel on seitsme kraadi piir. See ei ole suvaline number, vaid temperatuur, mille juures suverehvi kummisegu hakkab kaotama oma elastsust. Suverehv on valmistatud kõvemast materjalist, mis on loodud toimima optimaalselt soojades tingimustes. Jahenedes muutub materjal jäigaks, kaotades haarduvuse teekattega, mis pikendab pidurdusteekonda ja vähendab juhitavust.
Eestis on seadusandlus rehvivahetuse osas üsna konkreetne. Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini, kuid naastrehve võib kasutada juba alates 15. oktoobrist. See vahemik annab juhile teatud paindlikkuse. Kogenud juhid teavad, et kalendrikuupäevast olulisem on jälgida ilmateadet. Kui prognoos lubab öiseid miinuskraade ja päeva jooksul on temperatuur vaevu plussis, on viimane aeg broneerida aeg rehvivahetusse. Esimene lörtsisadu või must jää võib tabada autojuhti ootamatult, ning kui olete sel hetkel veel suverehvidega, on auto juhitavus sisuliselt olematu.
Miks on suverehv talvistes oludes ohtlik?
Suverehv ja talverehv on konstrueeritud täiesti erineva eesmärgiga. Suverehvi peamine eesmärk on pakkuda maksimaalset haarduvust kuival ja märjal asfaldil, suunates vee rehvi alt välja, et vältida vesiliugu. Talverehv seevastu on disainitud toimima lumes, jääs ja madalatel temperatuuridel. Peamised erinevused, mis teevad suverehvi talvel ohtlikuks, on järgmised:
- Kummisegu erinevused: Talverehvides on kasutatud spetsiaalseid ränidioksiidiühendeid ja looduslikku kautšukit, mis hoiavad rehvi pehmena ka käreda pakasega. Suverehv muutub külmas plastmassilaadseks, mis tähendab, et see ei “haaku” teekattega.
- Lamellid ja muster: Talverehvidel on tuhandeid pisikesi sisselõikeid ehk lamelle, mis toimivad nagu väikesed “hambad”, haakudes jääga. Suverehvi muster on mõeldud vee juhtimiseks ja suurte pindade katmiseks, mis lumel või jääl ei anna mingit pidamist.
- Pidurdamine ja juhitavus: Testid on näidanud, et suverehvidega pidurdades võib auto pidurdusteekond lumisel teel olla mitu korda pikem kui talverehvidega. See tähendab, et kui eesolev auto pidurdab, siis teie auto lihtsalt libiseb talle otsa, hoolimata täispidurdamisest.
Millal valida naastrehvid ja millal lamellrehvid?
Valik naastrehvide ja lamellrehvide vahel on igaveseks aruteluks. Otsus sõltub suuresti sellest, kus ja kuidas te oma autot peamiselt kasutate. Kumbki variant on teatud tingimustes parem ja teatud tingimustes nõrgem.
Naastrehvid on parim valik siis, kui teie igapäevateekond viib teid sageli jäistel kõrvalteedel, külavaheteedel või piirkondades, kus teehooldus ei ole esmatähtis. Naastud hammustavad end läbi jääkihi ja pakuvad kindlat pidamist, mida ükski lamellrehvi segu ei suuda täielikult asendada. Naastrehvide miinuseks on aga suurem müra, suurem kütusekulu ja asfalditolmu tekitamine kuivadel talvepäevadel.
Lamellrehvid ehk “põhjamaade talverehvid” on suurepärane valik linnasõiduks ja suurematel, korralikult hooldatud põhimaanteedel. Need on vaiksed, mugavad ja keskkonnasõbralikumad. Kaasaegsed tipptasemel lamellrehvid on lumel ja märjal asfaldil üllatavalt head, kuid jää peal jäävad need siiski naastrehvidele alla. Kui elate linnas, kus tänavad puhastatakse lumest kiiresti, on lamellrehv tihti mugavam ja piisavalt ohutu lahendus.
Rehvide seisukorra kontrollimine enne paigaldust
Enne kui tõstate eelmise aasta talverehvid auto alla, on ülioluline hinnata nende tegelikku seisukorda. See, et muster tundub sügav, ei tähenda veel automaatselt, et rehv on sõidukõlbulik. Pöörake tähelepanu järgmistele punktidele:
- Mustri jääksügavus: Seadus nõuab Eestis talverehvidel vähemalt 3-millimeetrist mustri sügavust. Siiski soovitavad eksperdid ohutuse huvides vahetada rehvid juba siis, kui sügavus langeb 4 millimeetrini, kuna rehvi võime vett ja lund eemale juhtida väheneb koos kulumisega drastiliselt.
- Kummi vanus: Rehvid vananevad ka siis, kui nad on garaažis seisnud. Vaadake rehvi küljel olevat DOT-koodi, mis näitab tootmisnädalat ja aastat. Kui rehv on vanem kui kuus kuni kaheksa aastat, on selle kummisegu kaotanud oma keemilised omadused, muutunud rabedaks ja mikropragudega. Selline rehv ei ole enam ohutu, hoolimata piisavast mustrist.
- Naastude seisukord: Kui kasutate naastrehve, kontrollige, kas naastud on alles ja kindlalt kinni. Kui naaste on massiliselt välja kukkunud või need on viltu vajunud, on rehvi pidamisomadused jää peal märgatavalt langenud.
- Ebaühtlane kulumine: Kui rehv on kulunud ühelt poolt rohkem kui teiselt, viitab see vedrustuse või silla reguleerimise probleemidele. Selline rehv vajab väljavahetamist, kuna see ei taga enam optimaalset kontakti teega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma võin sõita lamellrehvidega ka suvel?
Tehniliselt on see lubatud, kuid absoluutselt mitte soovitatav. Lamellrehv on suvel liiga pehme, kuluva väga kiiresti, suurendab kütusekulu ja on juhitavuselt ebakindel, eriti märjal teel. Samuti on see suvisel ajal ohtlikult pikema pidurdusteekonnaga.
Mida tähendab 3PMSF märgis rehvil?
See on “Three-Peak Mountain Snowflake” ehk kolme tipuga mägi ja lumehelbeke. See sümbol näitab, et rehv on läbinud ametlikud testid ja vastab nõuetele, et tulla toime karmides talvistes tingimustes. See on garantii, et tegemist on tõelise talverehviga.
Kui tihti peab kontrollima rehvirõhku?
Rehvirõhku tuleks kontrollida vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikemat sõitu. Külma ilmaga langeb rehvirõhk automaatselt, seega kontrollige seda kindlasti vahetult pärast talverehvide paigaldamist jaheda ilmaga. Õige rõhk tagab ühtlase kulumise ja parima haarduvuse.
Kas ma võin paigaldada talverehvid ainult veosillale?
Ei, seda ei tohi kunagi teha. Eestis on kohustuslik kasutada talverehve kõigil ratastel. Kui paigaldate talverehvid ainult ühele teljele, muutub auto käitumine ettearvamatuks ja ohtlikuks, eriti kurvides ja hädapidurduse korral.
Rehvide ladustamine ja edasine hooldus
Pärast edukat rehvivahetust on oluline mõelda ka suverehvide nõuetekohasele hoiustamisele. Rehvid ei armasta otsest päikesevalgust, niiskust ega suuri temperatuurikõikumisi. Ideaalne koht on jahe, kuiv ja pime ruum, näiteks garaaž või keldriboks. Enne hoiule panemist peske rehvid kindlasti puhtaks teesoolast ja mustusest, mis võivad kummi kahjustada. Kui hoiate rehve velgedel, on soovitatav hoida neid lamavas asendis üksteise peal või riputatuna. Kui aga hoiustate rehve ilma velgedeta, peaksid need seisma püstises asendis ja neid tuleks aeg-ajalt keerata, et vältida nende deformeerumist.
Samuti on mõistlik rehvide vahetamisel märgistada nende asukoht autol (nt “parem ees”, “vasak taga”). See võimaldab järgmisel hooajal vahetada rehvide asukohta, et tagada nende ühtlasem kulumine. Paljud rehvitöökojad pakuvad ka “rehvihotelli” teenust, mis on mugav lahendus neile, kel puudub kodus piisavalt ruumi või kes soovivad säästa oma aega ja vaeva rehvide transportimisel ning pesemisel.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et ka parimad rehvid ei asenda autojuhi mõistlikku ja ettevaatlikku sõidustiili. Talvistes oludes on oluline hoida pikemat pikivahet, vältida järske manöövreid ja kiirendusi ning arvestada, et teeolud võivad muutuda mõne kilomeetri jooksul tundmatuseni. Õigete rehvidega varustatud ja korras autoga ning ettevaatliku sõidustiiliga on võimalik talvistes oludes liigelda turvaliselt ja probleemivabalt, nautides lumist loodust ilma tarbetute riskideta.
