Autoomanikena seisame tihti silmitsi olukorraga, kus armatuurlaual süttib hoiatustuli või korralise hoolduse käigus selgub, et mootori vedelikutasemed vajavad täiendamist. Üks enim segadust tekitavaid teemasid on kahtlemata jahutusvedelik, eriti selle värvus. Kui avate kapoti ja näete paisupaagis punast või roosakat vedelikku, tekib kohe mitu küsimust: miks see just punane on, kas see on parem kui roheline või sinine ning mis kõige tähtsam – kas ma tohin seda segada teiste vedelikega, mis mul garaažiriiulil olemas on? Värvus ei ole autokeemias vaid disainielement; see on indikaator, mis viitab vedeliku keemilisele koostisele ja selle sobivusele konkreetsete mootoritüüpidega. Vale valik või vedelike uisapäisa segamine võib viia kulukate remonttöödeni, alates ummistunud radiaatorist kuni mootori ülekuumenemiseni.
Mis on punane jahutusvedelik ja miks seda kasutatakse?
Punane jahutusvedelik, mida sageli tähistatakse ka roosade või violetsete varjunditega, viitab tavaliselt sellele, et tegemist on karboksülaat-tehnoloogial põhineva antifriisiga. Inglise keeles tuntakse seda lühendi OAT (Organic Acid Technology) all. Erinevalt vanematest, traditsioonilistest jahutusvedelikest (mis olid enamasti sinised või rohelised), ei sisalda punane jahutusvedelik tavaliselt silikaate, fosfaate ega nitritied.
Selle tehnoloogia peamine eesmärk on pakkuda mootorile pikaajalist kaitset. Kui traditsioonilised vedelikud loovad metallpindadele füüsilise kaitsekihi, mis aja jooksul laguneb ja võib tekitada setet, siis punane OAT-vedelik toimib keemiliselt teisiti. See reageerib korrosioonile ainult seal, kus see tekkima hakkab, jättes ülejäänud pinnad puutumata. See tagab parema soojusjuhtivuse ja pikema eluea.
Punase jahutusvedeliku peamised eelised on:
- Pikk kasutusiga: Tavaliselt kestab see kuni 5 aastat või 250 000 kilomeetrit, samas kui vanemad tüübid vajavad vahetust iga 2 aasta tagant.
- Kaitse alumiiniumile: Kaasaegsed mootorid on valmistatud suures osas alumiiniumisulamitest. Punane vedelik on spetsiaalselt loodud kaitsmaks alumiiniumi korrosiooni ja kavitatsiooni eest kõrgetel temperatuuridel.
- Parem soojusvahetus: Kuna see ei tekita paksu sadestuvat kihti jahutussüsteemi seintele, on soojusülekanne efektiivsem.
Värvikoodide ja standardite rägastik: G12, G12+ ja teised
Et mõista, mida punane värv täpselt tähendab, tuleb vaadata Volkswageni (VAG) grupi poolt loodud klassifikatsiooni, mis on saanud autotööstuses de facto standardiks. Punane värv seostub peamiselt tähistega G12 ja selle edasiarendustega.
G12 (Punane)
See oli esimene laialdaselt levinud OAT-jahutusvedelik, mis toodi turule 1990ndate lõpus. See oli revolutsiooniline oma pikaealisuse tõttu, kuid sellel oli üks suur miinus: seda ei tohtinud mitte mingil juhul segada vana tüübi (G11, roheline/sinine) vedelikuga. Nende segamisel tekkis keemiline reaktsioon, mille tulemusena moodustus süsteemis paks pruun ollus, mis ummistas radiaatori ja veekanalid.
G12+ ja G12++ (Roosa/Punane)
Kuna segamisel tekkivad vead olid sagedased ja kulukad, arendati välja G12+ ja hiljem G12++. Need on samuti punaka või roosaka tooniga. Nende koostist muudeti nii, et need oleksid “sõbralikumad”. Teoorias on G12+ segatav nii vanemate kui uuemate vedelikega, ilma et tekiks kohest kalgendumist, kuid parima kaitse tagamiseks soovitatakse siiski süsteem puhtana hoida.
Kas punast jahutusvedelikku tohib segada rohelise või sinisega?
See on kõige kriitilisem küsimus, millega autoomanikud silmitsi seisavad. Lühike vastus on: üldjuhul ei, vältige seda. Pikem vastus nõuab keemia mõistmist.
Roheline ja sinine vedelik (tavaliselt G11 standard) põhinevad anorgaanilistel lisanditel (IAT – Inorganic Acid Technology), peamiselt silikaatidel. Punane vedelik (G12) on orgaaniline ja silikaadivaba. Kui need kaks kokku segada, toimub keemiline reaktsioon, kus silikaadid sadestuvad välja ja vedelik muutub happeliseks või moodustab sültja massi.
Tagajärjed võivad olla tõsised:
- Jahutussüsteemi ummistumine: Tekkiv sade ummistab peened radiaatorikanalid ja salongisoojenduse radiaatori.
- Veepumba rike: Abrasiivsed osakesed ja sade võivad rikkuda veepumba tihendid ja laagrid.
- Korrosioonikaitse kadumine: Segatud vedelik kaotab oma korrosioonivastased omadused, mis viib mootoriploki ja plokikaane (eriti alumiiniumist) oksüdeerumiseni.
Erandiks on G12+, G12++ ja uuem G13 (mis on sageli violetne). Tootjad väidavad, et G12+ (roosa) on universaalne ja seda võib hädaolukorras lisada nii G11 kui G12 süsteemidesse. Siiski, autotehnikud soovitavad seda teha vaid äärmisel vajadusel (näiteks teele jäädes) ning esimesel võimalusel süsteem läbi pesta ja täita tootja poolt ettenähtud puhta vedelikuga.
Kuidas õigesti jahutusvedelikku lisada ja vahetada
Jahutusvedeliku taseme kontrollimine peaks olema regulaarne harjumus, kuid selle lisamisel tuleb järgida kindlaid reegleid. Esiteks, ärge kunagi avage paisupaagi korki kuuma mootoriga. Süsteem on rõhu all ja kuum aur või vedelik võib tekitada raskeid põletusi.
Kui tase on madal, on kõige ohutum lisada destilleeritud vett. Kraanivesi sisaldab mineraale ja katlakivi tekitavaid osakesi, mis ladestuvad mootori sisemusse. Destilleeritud vesi lahjendab küll külmumiskindlust, kuid ei tekita keemilisi reaktsioone. Enne talve tuleks aga kindlasti kontrollida segu külmumispunkti spetsiaalse testeriga.
Täielik vahetus punase jahutusvedeliku puhul on soovitatav iga 5 aasta tagant. Protsess peaks hõlmama vana vedeliku täielikku väljalaskmist, süsteemi läbipesu destilleeritud veega (et eemaldada jäägid) ja uue vedeliku sissevalamist. Õhu väljutamine süsteemist on samuti kriitilise tähtsusega, et vältida lokaalset ülekuumenemist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas värvus on alati usaldusväärne näitaja?
Ei ole. Kuigi G-standardid on levinud, ei ole värvid ülemaailmselt seadusega reguleeritud. Mõni tootja võib müüa kollast vedelikku, mis on omadustelt sarnane punasega, või sinist, mis on tegelikult “long-life”. Alati lugege pudelil olevat silti ja spetsifikatsioone (nt “VAG G12”, “Ford WSS…”, “Silicate Free”), mitte ärge usaldage ainult värvi.
Mis juhtub, kui ma kogemata segasin punast ja rohelist vedelikku?
Kui kogused olid väikesed, ei pruugi koheselt midagi juhtuda, kuid vedeliku värvus muutub tõenäoliselt pruunikaks. See on märk, et kaitseomadused on kadunud. Soovitatav on esimesel võimalusel pöörduda teenindusse, lasta süsteem keemiliselt läbi pesta ja täita uue, õige vedelikuga.
Kas ma võin kasutada punast vedelikku vanas autos, kus oli varem roheline?
Põhimõtteliselt jah, kuid see nõuab süsteemi äärmiselt põhjalikku pesu. Vana rohelise vedeliku jäägid ei tohi seguneda uue punasega. Siiski tuleb olla ettevaatlik: vanemate autode tihendid ja radiaatorimaterjalid (nt vask/messing) ei pruugi alati OAT-tüüpi punase vedelikuga kõige paremini sobida. Vanemate (enne 2000. aastat toodetud) autode puhul on sageli kindlam jääda tootja poolt algselt ettenähtud tüübi juurde.
Mida tähendab kontsentraat vs valmissegu?
Kontsentraat on puhas antifriis, mis külmub juba suhteliselt kõrgel temperatuuril (umbes -12 kraadi juures) ja on liiga paks, et soojust hästi juhtida. Seda peab segama destilleeritud veega, tavaliselt vahekorras 1:1, mis annab külmumiskindluseks umbes -36 kraadi. Valmissegu on juba tehases õiges vahekorras segatud ja seda võib otse süsteemi valada.
Praktilised soovitused õige toote valimiseks
Poodi minnes võib riiulite vahel silme eest kirjuks minna. Et vältida vigu, alustage alati oma auto kasutusjuhendist. Seal on kirjas täpne standard, mida teie auto mootor nõuab. Kui kasutusjuhendit pole käepärast, on abiks suurte õlitootjate veebipõhised sobivustabelid, kus saate sisestada oma auto reg-numbri või mudeli.
Kui teil on vaja lihtsalt veidi taset normi viia ja te ei tea täpselt, mis autos sees on, on parim valik destilleeritud vesi. Kui peate lisama jahutusvedelikku ja süsteemis on punane vedelik, otsige poest pudelit, millel on kirjas G12+ või G12++. Need on kõige turvalisemad valikud segamiseks enamike punaste ja lillakate vedelikega. Vältige odavaid, tundmatute tootjate vedelikke, mille sildil puudub selge info koostise (silikaadivaba/hapetehnoloogia) kohta, isegi kui värv tundub õige. Kvaliteetne jahutusvedelik on odav kindlustus teie auto mootorile, tagades, et veepump määritakse, korrosioon püsib kontrolli all ja mootor töötab optimaalsel temperatuuril nii suvises kuumuses kui ka talvises pakases.
