Eesti liiklusseadus toob igal sügisel kaasa ühe olulise muudatuse, mis puudutab kõiki mootorsõidukijuhte: 1. oktoobrist on lubatud kasutada talverehve. See kuupäev ei ole vaid ametlik tähtaja algus, vaid oluline meeldetuletus igale autojuhile, et ilmastikuolud on muutumas heitlikuks ja teed võivad muutuda ohtlikult libedaks. Kuigi talverehvide kohustuslik kasutusaeg algab alles 1. detsembril, soovitab politsei ja transpordiamet rehvide vahetusele mõelda juba varakult, et vältida viimase hetke järjekordi ning tagada maksimaalne ohutus esimese öökülma saabudes.
Miks on 1. oktoober oluline kuupäev rehvide vahetamiseks?
Paljud autojuhid eksivad arvates, et rehvide vahetus on vaid kohustus, mida dikteerib politsei või seadusepügal. Tegelikkuses on talverehvidele üleminek eelkõige tark otsus, mis vähendab õnnetusse sattumise riski. Oktoobrikuine ilm Eestis on tuntud oma ettearvamatuse poolest. Hommikused miinuskraadid, vihmasajud, langenud lehed ja teele tekkiv härmatis loovad tingimused, kus suverehvide haarduvus muutub drastiliselt nõrgaks.
Suverehvid on valmistatud kummisegust, mis säilitab oma elastsuse ja haarduvuse soojemates temperatuurides. Kui õhutemperatuur langeb alla seitsme kraadi, muutub suverehvi kummisegu jäigaks, mis tähendab, et rehvi võime teega kontakti hoida väheneb märgatavalt. Talverehvid on aga loodud spetsiaalselt madalamate temperatuuride jaoks, pakkudes pehmemat kummisegu ja sügavamat mustrit, mis suudab läbi närida nii lörtsist kui ka jääst.
Talverehvide tüübid: naastrehvid versus lamellrehvid
Eestis on lubatud kasutada nii naastrehve kui ka lamellrehve. Otsus, milliseid eelistada, sõltub suuresti sellest, kus ja kuidas te põhiliselt sõidate.
- Naastrehvid: Need on ideaalsed juhul, kui peate sageli sõitma maapiirkondades, kruusateedel või piirkondades, kus teehooldus ei ole alati esmatasemel. Naastud pakuvad parimat võimalikku haarduvust jääl, mis on talvistel Eesti teedel üks suurimaid ohuallikaid. Siiski tuleb arvestada, et naastrehvid suurendavad müra ja võivad asfalti rohkem kulutada.
- Lamellrehvid: Need on suurepärane valik linnasõiduks ja maanteedele, kus teid hooldatakse regulaarselt. Lamellrehvid on vaiksemad ja keskkonnasõbralikumad. Kaasaegsed lamellrehvid on arenenud sedavõrd kaugele, et pakuvad suurepärast pidamist ka lumistes oludes, kuid jää peal jäävad nad oma sooritusvõimelt siiski naastrehvidele alla.
Oluline on meeles pidada, et 1. oktoobrist on naastrehvide kasutamine lubatud, kuid neid ei pea veel alla panema, kui ilmaolud on soodsad. Samas, kui plaanite pikemaid sõite sisemaale või põhja poole, on naastrehvid varajases staadiumis sageli turvalisem valik.
Politsei soovitused rehvide seisukorra kontrollimiseks
Politsei rõhutab, et rehvide vahetus ei tähenda ainult suverehvide asendamist talvistega, vaid ka olemasolevate talverehvide kontrollimist. Rehvid on auto ainus kokkupuutepunkt teega ning nende seisukord määrab, kui kiiresti auto peatub või kui kindlalt kurvi läbib.
- Mustrisügavus: Seaduse järgi peab talverehvide mustrisügavus olema vähemalt 3 millimeetrit, kuid eksperdid soovitavad ohutuse huvides vahetada rehvid juba siis, kui sügavus langeb 4 millimeetrini. Väiksem muster ei suuda enam tõhusalt vett ja lörtsi rehvi alt välja juhtida, mis suurendab vesiliu ohtu.
- Rehvirõhk: Vale rehvirõhk põhjustab ebaühtlast kulumist ja suurendab kütusekulu. Talvel tasub rehvirõhku kontrollida sagedamini, sest temperatuuri langus vähendab rõhku rehvides.
- Rehvide vanus: Kummisegu vananeb ajaga, muutudes rabedaks. Isegi kui mustrit on veel piisavalt, võib üle 5–6 aasta vanune rehv olla kaotanud oma esialgsed omadused ja muutunud libedaks.
- Naastude seisukord: Kui kasutate naastrehve, kontrollige, kas kõik naastud on alles. Kui naaste on kadunud märkimisväärselt palju, ei taga rehv enam vajalikku pidamist jäisel teel.
Ohutu liiklemise põhitõed sügisesel ja talvisel ajal
Lisaks õigetele rehvidele mängib liiklusohutuses rolli ka juhi käitumine. Esimeste libedate teede puhul on kõige olulisem muuta oma sõidustiili. Suvine “sportlik” sõiduviis ei sobi enam olukorda, kus teepind võib olla ootamatult muutunud klaasjaks.
Hoidke pikivahet. Talvistes oludes on pidurdusteekond tunduvalt pikem. Kui suvel piisab kahesekundilisest vahest, siis talvel peaks see olema vähemalt kolm kuni neli sekundit, et jõuaksite reageerida eesoleva sõiduki ootamatule manöövrile või libisemisele. Vältige järske manöövreid – rooli pööramine, gaasipedaali vajutamine ja pidurdamine peavad olema sujuvad. Järsk pidurdamine libedal teel võib kaasa tuua auto juhitavuse kaotamise, isegi kui teil on ABS-pidurid.
Samuti on oluline jälgida ilmateateid ja liiklusinfot. Kui teate, et oodata on lörtsisadu või külmumist, planeerige oma sõiduaeg nii, et teil ei oleks vaja kiirustada. Kiirustamine on üks peamisi põhjuseid, miks autojuhid teevad vigu, mis viivad liiklusõnnetusteni.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas 1. oktoobrist on talverehvid kohustuslikud?
Ei, 1. oktoobrist on talverehvide kasutamine lubatud. Kohustuslikuks muutub talverehvide kasutamine Eestis 1. detsembrist. Kuni selle ajani on rehvivalik juhi otsustada, kuid politsei soovitab ilmastikku jälgida ja vajadusel rehvid varem vahetada.
Kas tohin naastrehvidega sõita aastaringselt?
Ei tohi. Naastrehvide kasutamine on lubatud 1. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandjuhul on naastrehvide kasutamine lubatud kuni 30. aprillini, kui teeolud seda nõuavad. Suvisel ajal on naastrehvidega sõitmine keelatud, kuna need kahjustavad teekatet ja nende pidurdusomadused asfaldil on kehvad.
Mida teha, kui mul on lamellrehvid?
Lamellrehvidega tohib sõita aastaringselt, kuid see ei ole soovitatav. Lamellrehvid on konstrueeritud talviste olude jaoks ning suvisel kuumal asfaldil kuluvad need kiiresti, on mürarikkad ja pakuvad suverehvidest halvemat haarduvust ja pikemat pidurdusteekonda. Parim praktika on siiski hooajaline rehvivahetus.
Kuidas kontrollida, kas rehvid on ikka veel kasutuskõlblikud?
Lisaks mustrisügavuse mõõtmisele kontrollige rehvi väliskülge pragude ja muhkude suhtes. Samuti võite kontrollida rehvi tootmiskuupäeva, mis on märgitud rehvi küljele neljakohalise koodina (näiteks 1222 tähendab 2022. aasta 12. nädalat). Üle kuue aasta vanused rehvid tuleks vahetada, isegi kui mustrit on piisavalt.
Kas trahvi saab, kui vahetan rehvid liiga hilja?
Kui saabub 1. detsember ja teie autol on all suverehvid, on politseil õigus teha trahvi. Olulisem kui trahviraha on aga teie ja kaasliiklejate ohutus. Talverehvideta sõitmine jäistes oludes on äärmiselt ohtlik ja võib viia raskete tagajärgedega õnnetusteni.
Ettevalmistus talveperioodiks: rohkem kui vaid rehvid
Lisaks rehvidele on auto talveks ettevalmistamisel ka muid kriitilisi aspekte. Sügisene ja talvine pimedus tähendab, et nähtavus muutub kehvaks. Kontrollige, et kõik teie sõiduki tuled – esituled, tagatuled ja udutuled – töötaksid ja oleksid puhtad. Samuti vahetage välja kojamehed, kui need jätavad klaasile triipe, sest selge vaade on ohutu sõidu üks alustalasid.
Kontrollige kindlasti ka aku seisukorda. Külm ilm paneb auto aku suure koormuse alla ning kui aku on nõrk, võib see esimeste külmade saabudes teid hätta jätta. Sama kehtib jahutusvedeliku ja klaasipesuvedeliku kohta – veenduge, et klaasipesuvedelik oleks mõeldud talviseks kasutamiseks, vastasel juhul võib see paagis või düüsides ära külmuda, muutes esiklaasi puhastamise võimatuks.
Lõpuks, vaadake üle oma auto kohustuslik varustus. Veenduge, et autos on olemas ohukolmnurk, helkurvest ja tulekustuti. Talvel on soovitatav hoida autos ka lumelabidat ja harja, et saaksite vajadusel auto lumest puhastada. Kui plaanite pikemaid sõite, võtke kaasa ka soojad riided või tekk, juhuks kui peaksite ootamatult teele seisma jääma.
Eesti liiklus on kollektiivne vastutus. Järgides reegleid ja valmistudes varakult, tagate mitte ainult enda turvalisuse, vaid aitate kaasa kogu liikluskeskkonna ohutumaks muutmisele. Olge vastutustundlik juht ja hoolitsege oma sõiduki eest juba täna, et talvised teed ei tuleks teile üllatusena.
