Talverehvide vahetuse aeg on üks olulisemaid hetki iga autoomaniku kalendris, tähistades üleminekut suviselt muretult sõidustiililt ettevaatlikumale ja nõudlikumale liiklemisele. Kui ilmad jahenevad ja teedele ilmuvad esimesed öökülmad, tekib liiklejatel loomulik küsimus: millal on õige aeg naastrehvid alla panna ja mida peaks teadma, et tagada nii enda kui ka teiste turvalisus. Kuigi seadusandlus määrab kindlad kuupäevad, on tegelik vajadus rehvivahetuseks sageli seotud pigem teeolude ja juhi sõiduharjumustega. Naastrehvide kasutamine on Eesti kliimas vaieldamatult üks efektiivsemaid viise toime tulla libedate ja jäiste teelõikudega, kuid nende ekspluateerimine nõuab tähelepanu ning elementaarsete teadmiste olemasolu.
Millal tohib naastrehvidega sõitma hakata?
Eesti liiklusseadus on naastrehvide kasutamise osas üsna selgepiiriline, kuid siiski jätab see juhile teatud paindlikkuse. Alates 15. oktoobrist on naastrehvide kasutamine Eestis ametlikult lubatud. See tähendab, et enne seda kuupäeva ei tohiks naastrehvidega avalikel teedel liigelda, välja arvatud juhul, kui teeolud seda vältimatult nõuavad. Alates 1. detsembrist muutub talverehvide kasutamine kohustuslikuks kõigile sõidukitele. Seega on periood 15. oktoobrist 1. detsembrini nn üleminekuaeg, mil juht saab ise otsustada, millal on õige hetk suverehvid naastrehvide vastu vahetada.
Oluline on meeles pidada, et rehvivahetust ei tohiks jätta viimasele minutile, mil rehvitöökodade järjekorrad venivad nädalatepikkuseks. Jälgige ilmateadet: kui öised temperatuurid langevad püsivalt alla viie plusskraadi, on suverehvide kummisegu muutunud juba liiga kõvaks ning nende haarduvus teekattega märgatavalt vähenenud. Sellistes oludes muutub naastrehvide kasutamine mitte ainult lubatuks, vaid ka hädavajalikuks ohutuse tagamiseks.
Naastrehvide eelised ja puudused
Naastrehvid on loodud spetsiaalselt põhjamaiste olude jaoks, kus teed on suure osa talvest kaetud kas jää või kinni sõidetud lumega. Nende peamine eelis on metallist naastud, mis tungivad jääkihti ja tagavad sõidukile vajaliku haarduvuse nii kiirendamisel, pidurdamisel kui ka kurvides. See vähendab oluliselt pidurdusteekonda jäisel teel ning annab juhile suurema kontrolli sõiduki üle kriitilistes olukordades.
Siiski on naastrehvidel ka oma varjukülgi, mida iga autoomanik peaks teadma:
- Suurenenud müra: Naastrehvid tekitavad asfaldil sõites märgatavalt rohkem müra kui lamellrehvid, mis võib pikematel sõitudel olla häiriv.
- Teekatte kulumine: Naastud kulutavad teekatet kiiremini, eriti kuiva asfalti peal sõites. See on põhjus, miks paljudes riikides on naastrehvid keelatud.
- Pikem pidurdusteekond kuival asfaldil: Kuigi naastrehv on suurepärane jääl, võib selle pidurdusteekond kuival või märjal asfaldil olla pikem kui kvaliteetsel lamellrehvil, kuna naastud hoiavad rehvi kummisegu teepinnast eemal.
- Kütusekulu: Naastrehvide veeretakistus on tihtipeale veidi suurem, mis võib kaasa tuua marginaalse kütusekulu kasvu.
Õige sõidutehnika naastrehvidega
Naastrehvidega sõitmine nõuab teistsugust lähenemist võrreldes suviste sõiduoludega. Paljud juhid teevad vea, arvates, et naastrehvid teevad auto “imeliseks” ja annavad piiramatu haarduvuse. Tegelikkuses aitavad rehvid vaid füüsikaseaduste piires. Esimene reegel naastrehvidega sõitmisel on sisseharjutamise periood. Uusi naastrehve tuleks esimesed 500–1000 kilomeetrit “sisse sõita” ehk vältida järske kiirendusi, äkkpidurdusi ja agressiivseid kurviläbimisi. See aitab naastudel rehvi sees õigesti fikseeruda, pikendades oluliselt nende eluiga.
Lisaks on oluline hoida pikivahet. Talvistel teedel, isegi kui kasutate parimaid naastrehve, on ootamatud olukorrad sagedasemad. Naastrehvid ei pruugi garanteerida piisavat haarduvust, kui teekate on kaetud paksu lumepudru või vesise jääga. Sõidustiil peab olema sujuv ja ennetav. Enne ristmikke ja kurve tuleks kiirust vähendada aegsasti, mitte alles viimasel hetkel pidurdades.
Rehvirõhk ja rehvide seisukorra kontroll
Rehvirõhk on kriitilise tähtsusega tegur, mida paljud autojuhid kipuvad eirama. Talvel muutub rehvirõhk temperatuuri langedes – iga 10 kraadi kohta võib rõhk langeda umbes 0,1 baari. Seetõttu on hädavajalik kontrollida rõhku regulaarselt vähemalt korra kuus. Liiga madal rehvirõhk põhjustab rehvi ebaühtlast kulumist, halvendab auto juhitavust ja suurendab kütusekulu. Täpne rehvirõhu soovitus on tavaliselt kirjas auto uksepiidal või kütusepaagi luugil.
Samuti tuleb enne hooaja algust üle vaadata rehvide mustri sügavus. Eesti seaduse järgi peab talverehvide mustri sügavus olema vähemalt 3 millimeetrit, kuid ohutuse huvides soovitatakse tungivalt vahetada rehvid juba siis, kui sügavus langeb alla 4 millimeetri. Samuti kontrollige naaste – kui suur osa naaste on kadunud või viltu vajunud, on rehvi efektiivsus jääl drastiliselt langenud ning selliste rehvidega sõitmine muutub ohtlikuks.
Korduma kippuvad küsimused
Siinkohal vastame kõige sagedasematele küsimustele, mis autojuhtidel naastrehvide hooaja alguses tekivad.
Kas ma tohin sõita naastrehvidega aastaringselt?
Ei, naastrehvide kasutamine aastaringselt ei ole lubatud ega soovitatav. Lisaks sellele, et see kulutab asfalti ja tekitab müra, on naastrehvid suvel ohtlikud – nende kummisegu on mõeldud töötama madalatel temperatuuridel ning suvises kuumuses kaotavad nad oma omadused, muutudes ebakindlaks ja suurendades pidurdusteekonda märkimisväärselt.
Kui vana tohib naastrehv olla?
Rehvitootjate soovitus on kasutada rehve mitte kauem kui 6–10 aastat, sõltumata mustri sügavusest. Kummisegu aja jooksul kõveneb ja kaotab oma elastsuse, mis tähendab, et rehv ei haardu enam teepinnaga nii nagu vaja. Kontrollige rehvi küljel olevat DOT-koodi, mis näitab tootmisnädalat ja aastat.
Kas rehvide vahetamisel peab tegema ka sillastendi?
Sillastend ei ole otseselt rehvivahetuse kohustuslik osa, kuid on väga soovitatav, kui märkate, et rehvid kulusid eelmisel hooajal ebaühtlaselt. Korras veermik ja õiged sillaseaded tagavad rehvide pikema eluea ja auto parema juhitavuse.
Kuidas ladustada rehve suveperioodil?
Rehve tuleks hoida jahedas, kuivas ja pimedas kohas, eemal otsesest päikesevalgusest ja õlidest/kemikaalidest. Ideaalne on hoida rehve velgedel horisontaalselt või riputatuna. Ilma velgedeta rehve on soovitatav hoida püstises asendis ja neid aeg-ajalt keerata.
Kas naastrehvid on alati paremad kui lamellrehvid?
See sõltub sõidutingimustest. Naastrehvid on paremad puhtal jääl ja väga libedates oludes. Lamellrehvid võivad olla mugavamad linnasõidul ja pehmemates talveoludes, pakkudes paremat sõidumugavust ja vaiksemat salongi, kuid jää peal jäävad nad naastrehvidele alla.
Nõuandeid rehvivahetusprotsessi lihtsustamiseks
Rehvivahetus ei pea olema stressirohke üritus, kui valmistute selleks ette. Esmalt, tehke broneering rehvitöökotta juba oktoobri alguses. Populaarsemad kohad täituvad kiiresti ja viimasel hetkel aja leidmine võib osutuda võimatuks. Kui plaanite rehve ise vahetada, veenduge, et teil on olemas korralik tungraud, rattavõti ja vajadusel momentvõti, et poldid õige jõuga kinni keerata. Ärge kunagi kasutage vaid autokomplektis olevat tungrauda raskemateks töödeks, kui te pole selle stabiilsuses veendunud.
Puhastage veljed ja rehvid korralikult enne nende hoiustamist või alla panemist. Pöörake tähelepanu ka velgedel olevatele kinnituspoltidele või mutritele – kui need on roostes või rikutud keermega, tuleks need välja vahetada. Samuti on hea tava märkida ära, millises positsioonis rehvid eelmisel hooajal olid (näiteks ES – eesmine vasak, TP – tagumine parem). See võimaldab rehve hooajati vahetada, et tagada nende ühtlasem kulumine, mis on oluline nii nelikveoliste kui ka esiveoliste autode puhul.
Lõpetuseks pidage meeles, et rehvid on auto ainus kontakt teega. See on üks kõige olulisemaid komponente teie auto turvalisuse tagamisel. Säästmine rehvide arvelt on säästmine enda ja oma lähedaste turvalisuse arvelt. Kvaliteetsed ja õigesti hooldatud naastrehvid on investeering, mis tasub end ära juba esimesel libedal teelõigul, kus saate tänu nendele kontrolli auto üle säilitada. Olge teedel tähelepanelikud, hinnake olusid adekvaatselt ja nautige turvalist talvist sõitu.
