Auto hooldusraamatust leiame pika nimekirja erinevatest vedelikest, mida tuleb regulaarselt kontrollida ja vahetada, kuid kui mootoriõli vahetus on paljudele autojuhtidele juba sisse kodeeritud rutiin, siis pidurivedelik kipub tihti tagaplaanile jääma. Ometi on tegemist ühe kriitilisema komponendiga sõiduki ohutussüsteemis. Pidurivedelik on hüdraulilise pidurisüsteemi vereringe, mis kannab pedaalile avaldatava jõu edasi otse rataste juures asuvatesse pidurisadulatesse või trumlitesse. Kui see vedelik ei toimi ettenähtud viisil, muutub auto peatamine keeruliseks, ohtlikuks või halvimal juhul võimatuks. Selles artiklis selgitame lahti, miks pidurivedeliku vahetus on vältimatu, millal seda täpselt teha tuleks ning millised on ohumärgid, mis annavad tunnistust süsteemi väsimisest.
Mis on pidurivedelik ja miks selle omadused ajas muutuvad?
Pidurivedelik on spetsiaalne keemiline ühend, mis on konstrueeritud taluma äärmuslikke temperatuure ja survet. Kõige levinumad pidurivedelikud on glükoolieetri baasil, mis on oma olemuselt hügroskoopsed. See tähendab, et nad on võimelised siduma endaga õhuniiskust. See ei pruugi tunduda esmapilgul suure probleemina, kuid hüdraulilises süsteemis on see tegur, mis määrab pidurite pikaajalise töökindluse.
Pidurdamise käigus tekib piduriklotside ja -ketaste vahel hõõrdumise tagajärjel märkimisväärne kuumus. See soojus kandub edasi pidurisadulatele ja sealt omakorda pidurivedelikule. Kui pidurivedelik on aja jooksul endasse kogunud liigselt vett, hakkab see vesi kõrgetel temperatuuridel keema. Keemisel tekivad vedeliku sisse mullid ehk aur, mis on kokkusurutav gaas. Erinevalt vedelikust, mida ei saa kokku suruda, annab gaasimullide teke piduripedaalile tunde, justkui vajutaksid käsnale – pedaal vajub läbi ja pidurdusjõud kaob. Seda nähtust nimetatakse rahvakeeli “pidurite kadumiseks” või aurulukuks.
Lisaks veesisaldusele koguneb pidurisüsteemi aja jooksul ka metallipuru ja mustust, mis pärineb piduritorude ja tihendite kulumisest. See saaste võib kahjustada ABS-süsteemi peeneid klappe ja põhjustada nende kinnikiilumist, mis muudab remondi tunduvalt kulukamaks kui vedeliku regulaarne vahetus.
Milline on soovituslik intervall pidurivedeliku vahetuseks?
Üldtunnustatud rusikareegel autoremondi maailmas on vahetada pidurivedelikku iga kahe aasta tagant või iga 40 000 – 60 000 kilomeetri läbimisel. Siiski ei ole see reegel absoluutne, sest sõidutingimused ja auto mark mängivad suurt rolli. Mõned autotootjad võivad ette näha pikemaid intervalle, kuid praktika näitab, et meie kliimavööndis, kus õhuniiskus on kõrge ja temperatuurikõikumised suured, on kaheaastane tsükkel optimaalne ja turvaline.
Vahetusintervalli mõjutavad tegurid:
- Sõidustiil: Kui elate mägisel maastikul või kasutate autot tihti raske haagisega, kuumenevad pidurid tavapärasest rohkem, mis kiirendab vedeliku keemiliste omaduste degradeerumist.
- Auto vanus: Vanematel autodel võivad pidurivoolikud olla mikromõradega, mis lasevad niiskusel süsteemi kiiremini imbuda.
- Seismine: Ka auto, mis seisab pikalt garaažis, vajab vedeliku vahetust, sest niiskus imendub süsteemi ka lihtsalt õhust, sõltumata läbisõidust.
- Kasutatava vedeliku tüüp: Erinevad DOT (Department of Transportation) klassifikatsioonid (DOT 3, DOT 4, DOT 5.1) on erineva hügroskoopsusega. DOT 4 on tänapäeval kõige levinum, kuid ka see nõuab regulaarset hooldust.
Kuidas aru saada, et pidurivedelik vajab vahetust?
Lisaks odomeetri näidule ja kalendrile on mitmeid märke, mida autojuht võib ise tähele panna. Need märgid viitavad sageli sellele, et vedeliku keemiline tasakaal on rikutud või süsteemis on toimunud korrosioon.
- Pehme või “kummine” piduripedaal: Kui pedaali vajutades tunnete, et see vajub ebatavaliselt sügavale või nõuab korduvaid vajutusi (“pumpamist”), et auto peatuks, on süsteemis tõenäoliselt õhk või aurumullid.
- Värvuse muutus: Uus pidurivedelik on selge, helekollane või kergelt kuldne. Kui kontrollite vedelikku mahutis ja näete, et see on muutunud tumepruuniks või hallikaks, viitab see vedeliku oksüdeerumisele ja süsteemis olevale mustusele.
- Pidurite tõrked mägedes või rasketes tingimustes: Kui pidurid muutuvad pärast pikka laskumist või intensiivset kasutamist järsku nõrgaks, on see otsene märk vedeliku keemispunkti langemisest.
- ABS-süsteemi hoiutuli: Mõnikord võib ABS-süsteemi tõrge olla seotud saastunud vedelikuga, mis on ummistanud hüdroploki kanalid.
Testimine on kindlam kui oletamine
Tänapäeva autoremonditöökodades kasutatakse spetsiaalseid refraktomeetreid või niiskustestereid, mis mõõdavad pidurivedeliku keemispunkti või täpset veesisaldust protsentides. See on kõige usaldusväärsem viis otsustada, kas vedelik on veel kõlblik või vajab kohest asendamist. Kui vedelikus on vett üle 3-4%, on pidurite efektiivsus kriitiliselt langenud.
Isegi kui te ei soovi iga kord töökotta minna, võite osta taskukohase pidurivedeliku testri. See kastetakse vedelikumahutisse ja seade kuvab LED-tuledega veesisalduse. See lihtne toiming võib päästa teie elu ohtlikus olukorras, kus peate sooritama järsu pidurduse.
Mida on vaja teada pidurivedeliku vahetamisest?
Pidurivedeliku vahetus ei ole lihtsalt uue vedeliku valamine mahutisse. See on protsess, mida nimetatakse pidurisüsteemi õhutamiseks. Vana vedelik tuleb süsteemist täielikult eemaldada, pumbates seda välja iga ratta juures asuvate õhutuskruvide kaudu. See tagab, et kogu torusüsteem saab täidetud värske vedelikuga.
Oluline on meeles pidada, et pidurivedelik on väga söövitava toimega aine. See kahjustab autovärvi silmapilkselt, kui seda peaks kerele tilkuma. Samuti on see mürgine, seega tuleb sellega ümber käimisel kasutada kaitsekindaid ja vältida kokkupuudet nahaga. Kodus nokitsejatele on soovituslik kasutada õhutamise ajal spetsiaalset vaakumpumpa, mis teeb töö lihtsamaks ja välistab õhu tagasi sattumise süsteemi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan ise erinevaid pidurivedelikke omavahel segada?
Üldiselt ei ole see soovitatav. Kuigi mõned tüübid on keemiliselt ühilduvad, võivad nende erinevad viskoossused ja keemispunktid süsteemi tööd häirida. Alati on kõige parem kasutada seda vedeliku tüüpi, mida tootja on ette näinud, tavaliselt on see märgitud pidurivedeliku mahuti korgile (nt DOT 4).
Kui palju pidurivedeliku vahetus keskmiselt maksab?
Pidurivedeliku vahetus on üks odavamaid hooldustöid. Kuna vedelik ise on suhteliselt taskukohane, moodustab suurema osa kulust tööaeg. Hinnad sõltuvad autost ja töökoja tariifidest, kuid üldjuhul jääb see teenus vahemikku 40–80 eurot koos materjalidega. Arvestades, et vahetust tehakse harva, on see väike investeering turvalisusse.
Kas ABS-süsteemiga autodel on vahetus keerulisem?
Jah, ABS-süsteemiga autod nõuavad sageli diagnostikaseadme ühendamist, et avada hüdraulikaplokis olevad klapid ja tagada, et kogu vana vedelik saaks süsteemist kätte. Seetõttu on kaasaegsete autode puhul tungivalt soovitatav lasta vahetus teha professionaalidel.
Kas pidurivedelik võib vananeda, kui autoga üldse ei sõideta?
Jah, nagu eelnevalt mainitud, on pidurivedelik hügroskoopne. See tähendab, et see “tõmbab” niiskust ligi ka siis, kui auto lihtsalt seisab. Isegi kui läbisõit on null, tuleks vedelikku vahetada vähemalt iga kolme aasta tagant, et tagada süsteemi korrosioonikindlus.
Pidurite töökindluse tagamine pikaajaliselt
Regulaarne pidurivedeliku vahetus on vaid üks osa pidurisüsteemi hooldusest, kuid see on vundament, millele kogu pidurdusvõime tugineb. Lisaks vedeliku vahetusele on tark lasta kord aastas üle kontrollida ka piduriklotside jääk, ketaste seisukord ja liugurite määrimine. Pidurite puhul kehtib reegel, et parem on karta kui kahetseda – igasugune anomaalia pedaali tunnetuses või pidurdustõhususes peab saama kohese tähelepanu osaliseks. Pöörates tähelepanu nendele pisidetailidele, kindlustate endale ja kaasliiklejatele turvalised kilomeetrid ning väldite ootamatuid ja kulukaid remonditöid, mis tekivad hooldamata jäänud pidurisüsteemi tõttu. Pidage meeles, et auto, mis suudab kiiresti ja ohutult peatuda, on sama väärtuslik kui auto, mis suudab kiiresti liikuda.
