Külmal talvehommikul autosse istudes on istmesoojendus üks neist mugavustest, mida peame tihti iseenesestmõistetavaks. See annab sooja tunde juba esimestel sõiduminutitel ning muudab sõidukogemuse oluliselt talutavamaks. Kui aga vajutate nupule ja oodatud soojust ei teki, võib see olla väga frustreeriv. Istmesoojenduse rike ei ole haruldane nähtus, eriti vanemate sõidukite puhul, kuid probleemi allika tuvastamine võib olla keerulisem, kui esmapilgul tundub. Selles artiklis vaatleme lähemalt, miks istmesoojendus lakkab töötamast, millised on levinumad rikked ja kuidas süsteemi diagnoosida.
Kuidas istmesoojenduse süsteem toimib?
Enne rikete analüüsimist on oluline mõista, kuidas see mugavussüsteem üldse töötab. Enamikus autodes koosneb istmesoojendus kolmest peamisest komponendist: lülitist, kütteelemendist ja termostaadist ehk temperatuuriandurist. Kui lülitate süsteemi sisse, liigub elektriline vool läbi kaitsme ja relee istme sees asuvatesse kütteelementidesse, mis on tavaliselt õhukesed traadid või süsinikkiust matid, mis on peidetud istme polstri alla.
Kütteelemendid hakkavad voolu toimel soojenema ja edastavad soojuse läbi istmekatte kasutajani. Temperatuuri reguleerimiseks on süsteemis termostaat, mis katkestab vooluringi, kui iste saavutab etteantud temperatuuri. Kui temperatuur langeb, lülitub süsteem uuesti sisse. See tsükliline toimimine tagab ühtlase soojuse ja hoiab ära ülekuumenemise, mis võiks kahjustada nii istmematerjali kui ka tekitada tuleohtu.
Levinumad põhjused, miks istmesoojendus ei tööta
Istmesoojenduse rikked võivad olla tingitud kas elektrilistest, mehhaanilistest või tehnilistest teguritest. Siin on loetelu kõige sagedamini esinevatest põhjustest:
- Läbipõlenud kaitse: See on kõige lihtsam ja sagedasem põhjus. Kui istmesoojenduse vooluringis tekib lühis või ülekoormus, põleb kaitse läbi, et kaitsta juhtmeid ja komponenti.
- Katkine kütteelement: Aastatepikkune istumistest tingitud surve ja liikumine võivad kütteelemendi traate väsitada, kuni need lõpuks murduvad. See on eriti levinud autodel, kus iste on palju kasutust leidnud.
- Vigane lüliti: Lülitid on mehaanilised komponendid, mis võivad ajapikku kuluda või oksüdeeruda, mistõttu ei jõua elektriline signaal enam kütteelementideni.
- Probleemid releega: Relee on lüliti, mis juhib voolu kütteelementidesse. Kui relee on kinni kiilunud või läbi põlenud, ei saa süsteem voolu, isegi kui lüliti on sisse lülitatud.
- Juhtmete korrosioon või katkestus: Istme all olevad juhtmed on pidevas liikumises, kui istet reguleeritakse. Need võivad kuskilt kohast murduda või niiskuse tõttu oksüdeeruda.
- Temperatuurianduri rike: Kui termostaat või temperatuuriandur annab valesignaali, et iste on juba piisavalt soe, ei lülita süsteem ennast üldse sissegi.
Samm-sammuline juhend diagnoosimiseks
Kui soovite ise viga otsima hakata, on mõistlik liikuda lihtsamast keerulisemani. Järgige seda protsessi, et välistada kõige elementaarsemad vead.
1. Kontrollige kaitsmeid
Kõigepealt leidke oma auto kaitsmekarbi skeem, mis asub tavaliselt armatuurlaua all või kapoti all olevas karbis. Otsige üles kaitse, mis on tähistatud istmesoojenduse ikooniga. Eemaldage kaitse ja vaadake, kas selle sees olev traat on terve või läbi põlenud. Kui traat on katkenud, asendage kaitse uuega, millel on täpselt sama amprite arv. Kui uus kaitse koheselt läbi põleb, viitab see tõsisele lühisele süsteemis.
2. Kontrollige lülitit ja valgustust
Kas lüliti peal olev tuluke põleb? Kui tuluke ei sütti, ei pruugi lülitisse voolu jõuda või on lüliti ise katki. Kui aga tuluke süttib, kuid soojust ei tule, on probleem suure tõenäosusega juba istme sees või relees. Mõnikord võib aidata ka lihtsalt lüliti kontaktide puhastamine, kuid sagedamini vajab see komponentide vahetust.
3. Kontrollige istme all olevaid ühendusi
Piiluge istme alla. Seal on tavaliselt mitu elektripistikut. Veenduge, et kõik need on tihedalt kinni. Aastatega võivad vibratsiooni tõttu pistikud lahti tulla või korrodeeruda. Kui märkate rohekat või pruunikat korrosiooni, puhastage kontakte kontaktide puhastusvahendiga.
4. Kasutage multimeetrit
Kui teil on põhiteadmised elektritöödest, saate multimeetriga kontrollida, kas kütteelementideni jõuab pinge. See nõuab multimeetri seadmist alalispinge (DC) režiimile. Mõõtke pinget pistikust, kui lüliti on sisse lülitatud. Kui pinge on olemas, on viga peaaegu kindlasti istme sees asuvas kütteelemendis.
Miks kütteelemendid katki lähevad?
Kütteelemendi purunemine on kõige tülikam rike, kuna sellele ligipääsemine nõuab sageli istme polstri eemaldamist. Kõige levinum põhjus on mehaaniline stress. Inimesed kipuvad istmele põlvega toetuma või raskeid esemeid istmele asetama, mis surub kütteelemendi traadid vastu istme vedrusid või metallraami. See tekitab survepunkte, kus traat võib lõpuks murduda.
Lisaks võib kütteelementide vananemine kaasa tuua isolatsioonimaterjali hapraks muutumise. Kui isolatsioon praguneb, võib niiskus sattuda otse kütteelemendi traadini, põhjustades korrosiooni ja vooluringi katkemise. See on eriti sagedane probleem kabriolettides või autodes, kus tihti sõidetakse aknad lahti, võimaldades niiskel õhul istme sisse tungida.
Kas istmesoojenduse parandamine on mõistlik?
See sõltub suuresti auto vanusest ja väärtusest ning sellest, kas olete valmis ise istet lahti võtma. Kui viga on kaitsmes või lihtsas relees, on remondikulu minimaalne. Kui aga viga on kütteelemendis, võib margiesinduses remondi arve ulatuda sadadesse eurodesse, kuna tihti müüakse kütteelementi vaid koos uue istmekattega.
Paljud autoomanikud otsustavadki jätta istmesoojenduse remontimata, kui selle hind ületab 200–300 eurot. Teine variant on kasutada universaalseid järelturu istmesoojenduse komplekte. Need on suhteliselt odavad, kuid nende paigaldamine eeldab ikkagi originaalpolstri eemaldamist, mis on aeganõudev ja nõuab teatud vilumust, et polster tagasi korralikult pinge alla saada.
Levinumad küsimused ja vastused
Kas rikkis istmesoojendus võib autole ohtlik olla?
Enamasti ei ole see ohtlik, kuna kaitse peaks vooluahela katkestama. Siiski, kui olete kaitsme asendanud suurema amprite arvuga kaitsmega, kui tehases ette nähtud, võib see põhjustada ülekuumenemist ja halvimal juhul tulekahju. Ärge kunagi kasutage soovitatust suuremat kaitset.
Miks töötab üks iste, aga teine mitte?
See viitab väga selgelt sellele, et viga ei ole auto peakaitsmetes või releedes, vaid konkreetse istme vooluringis. Viga võib olla selles istmes asuvas lülitis, juhtmetes või kütteelemendis.
Kas niiskus võib istmesoojendust kahjustada?
Jah, istmesoojendus ei armasta liigset niiskust. See võib põhjustada kontaktide korrosiooni või isegi lühiseid kütteelementides. Kui olete istmele midagi maha valanud, võib see imenduda sügavale polstri sisse ja kahjustada kütteelemente.
Kui kaua istmesoojenduse parandamine aega võtab?
Kaitsme või relee vahetus võtab vaid paar minutit. Juhtmete vea otsimine võib võtta tunni. Kui aga kütteelement ise on katki ja tuleb vahetada, võib see koos istme lahtivõtmise ja kokkupanemisega võtta kogenud meistril 2–4 tundi.
Kas saan istmesoojendust parandada ise, kui ma pole elektrik?
Kaitsmete ja releede kontrollimine on jõukohane kõigile. Kütteelemendi vahetus aga eeldab istme polstri eemaldamist, mis on keerukas protsess. Kui te pole varem polstritöödega kokku puutunud, on parem see töö usaldada spetsialistidele, et mitte rikkuda istmekatet või turvapadja sensoreid, mis mõnedes autodes istmes asuvad.
Ohutusnõuanded ja ettevaatusabinõud remondil
Kui otsustate ise istme lahti võtta, peate olema väga ettevaatlik. Kaasaegsetes autodes on istmetes palju tundlikku elektroonikat, sealhulgas turvapadja andurid ja reisija kaalu tuvastamise süsteemid. Enne istme või pistikute eemaldamist on rangelt soovitatav lahutada auto aku miinusklemm vähemalt 15–20 minutiks. See vähendab riski, et turvapadja süsteem läheb avariirežiimi või rakendub töö käigus.
Samuti olge ettevaatlik istme katte eemaldamisel. Paljudel mudelitel on polster kinnitatud metallist rõngastega (hog rings), mida on ilma spetsiaalsete tangideta raske eemaldada ja hiljem tagasi panna. Need tööriistad on küll kättesaadavad, kuid nende kasutamine nõuab harjutamist. Kui te pole kindel oma oskustes, on targem pöörduda autoelektriku poole, kes on selliste töödega igapäevaselt kokku puutunud. Õigesti tehtud remont tagab mitte ainult sooja istme, vaid ka ohutu ja funktsionaalse sõiduki pikaks ajaks.
