Kujutage ette tavalist Eesti talvehommikut: termomeeter näitab miinuskraade, autoklaasid on jääs ja teil on kiire tööle või kooli. Istute autosse, keerate süüdet, kuid oodatud mootorimürina asemel kuulete vaid vaevalist korinat või halvemal juhul täielikku vaikust. See on stsenaarium, mida kogevad igal talvel tuhanded diiselautode omanikud. Kuigi ka bensiinimootoriga autod pole akuhädade eest kaitstud, on just diiselmootorid need, mis esitavad auto elektrisüsteemile talvistes oludes äärmuslikke nõudmisi. See ei ole pelgalt ebaõnne küsimus, vaid puhas füüsika ja keemia, mille mõistmine aitab teil sarnaseid olukordi ennetada ja oma sõiduki käivitusvalmis hoida ka kõige krõbedama pakasega.
Miks diiselmootor on akule halastamatu vastane?
Et mõista probleemi olemust, tuleb esmalt vaadata kapoti alla. Diiselmootori ja bensiinimootori käivitusprotsessid erinevad teineteisest fundamentaalselt. Kui bensiinimootor kasutab kütusesegu süütamiseks süüteküünlaid, siis diiselmootor töötab kompressioonsüüte põhimõttel. See tähendab, et kütus süttib silindris oleva õhu kokkusurumisel tekkivast kuumusest.
Selleks, et õhk piisavalt kuumeneks, peab kolb liikuma silindris suure jõuga ja kiiresti, tekitades väga kõrge surve. Diiselmootorite surveaste on märgatavalt kõrgem kui bensiinimootoritel (sageli vahemikus 17:1 kuni 23:1). Talvel lisandub sellele veel üks takistus: mootoriõli muutub külmaga viskoossemaks ehk paksemaks. Starter peab suutma ringi ajada mootorit, mille sisehõõrdumine on suurenenud ja mis nõuab kokkusurumiseks tohutut jõudu. Kõik see tähendab, et diiselmootori starter vajab käivitushetkel kordades rohkem voolutugevust (amprites) kui bensiinimootor.
Külm ilm ja aku keemia: topeltlöök
Samal ajal, kui mootor nõuab käivitamiseks tavapärasest rohkem energiat, on aku võimekus seda energiat pakkuda drastiliselt vähenenud. Autoaku töötab elektrokeemilisel põhimõttel, kus elektrienergia tekib keemilise reaktsiooni tulemusena. Madal temperatuur aeglustab kõiki keemilisi protsesse.
Eksperdid toovad sageli välja järgmise statistika:
- 0°C juures kaotab täislaetud aku umbes 20% oma nominaalsest käivitusvõimsusest.
- -18°C juures on aku võimsusest alles vaid ligikaudu 40-50%.
- Samal temperatuuril (-18°C) vajab aga külm diiselmootor käivitamiseks kuni 210% rohkem energiat kui soojal suvepäeval.
Tekib niinimetatud “käärid”: energiavajadus kasvab hüppeliselt, samal ajal kui energiaallika võimekus langeb. Kui aku ei ole ideaalses seisukorras või on vaid poolenisti laetud, on ebaõnnestumine peaaegu garanteeritud.
Eelsüüteküünlad – varjatud energiatarbijad
Paljud autoomanikud unustavad ära diiselmootori ühe kriitilise komponendi: eelsüüteküünlad. Enne kui starter üldse rakendub, peavad eelsüüteküünlad soojendama silindrite põlemiskambreid, et kütus saaks üldse süttida. See protsess tarbib märkimisväärses koguses voolu vahetult enne starteri rakendumist.
Vanemate diiselautode puhul on see selgelt nähtav armatuurlaual oleva spiraali sümbolina, mida tuleb enne käivitamist oodata. Kaasaegsetel autodel toimub see protsess kiiresti ja sageli märkamatult, kuid koormus akule on endiselt olemas. Kui aku on vana ja selle pinge langeb eelsüüteküünalde töö ajal liiga madalale, ei jää starteri jaoks enam piisavalt “särtsu” (käivitusvoolu), et mootorit vajaliku kiirusega ringi ajada.
Lühikesed sõidud ja moodsa auto mugavusvarustus
Üks peamisi põhjuseid, miks akud tänapäeval nii kiiresti “surevad”, peitub meie sõiduharjumustes ja autode varustuses. Kujutage ette tüüpilist hommikut:
- Käivitate auto (suur energiakulu).
- Lülitate sisse istmesoojendused, roolisoojenduse, esi- ja tagaklaasi soojenduse ning salongiventilaatori maksimumile.
- Sõidate 15 minutit tööle.
Selle lühikese sõidu jooksul ei suuda auto generaator toota piisavalt energiat, et katta kõigi nende elektritarbijate vajadust ja laadida akut tagasi tasemeni, mis oli enne käivitamist. Tulemuseks on krooniline alalaetus. Pidevalt tühjapoolne aku on vastuvõtlik sulfateerumisele – protsessile, kus pliiplaatidele ladestub pliisulfaat, mis muudab aku töövõimetuks. Diiselauto puhul, mis vajab iga amprit, on selline krooniline alalaetus fataalne palju kiiremini kui bensiiniautol.
Kuidas ära tunda väsimuse märke?
Enne kui aku lõplikult üles ütleb, annab ta tavaliselt hoiatusi. Tähelepanelik autoomanik peaks reageerima järgmistele märkidele:
- Vaevaline käivitus: Kui märkate, et mootor teeb hommikul enne käivitumist paar pööret rohkem või “venib”, on see selge ohumärk.
- Tulede hämardumine: Kui tühikäigul tuled (või salongivalgustus) märgatavalt vilguvad või hämarduvad, viitab see pinge kõikumisele.
- Start-Stop süsteemi rike: Kaasaegsed autod lülitavad Start-Stop süsteemi välja, kui aku tervis ei ole ideaalne. See on sageli esimene indikaator, et aku vajab tähelepanu.
- Elektroonika anomaaliad: Kellad nullivad end käivitushetkel või raadio lülitub välja – see tähendab, et pinge langeb käivitushetkel kriitiliselt madalale.
Kuidas vältida aku tühjenemist ja pikendada selle eluiga?
Õnneks on võimalik diiselauto aku eluiga märkimisväärselt pikendada ja hommikusi üllatusi vältida, muutes veidi oma harjumusi ja tehes ennetavat hooldust.
1. Kasutage nutikat laadijat
Kõige kindlam viis aku tervise tagamiseks on selle regulaarne lisalaadimine. Eriti kui sõidate peamiselt lühikesi otsi, tuleks akut vähemalt kord kuus (suure pakasega tihemini) laadida kvaliteetse nutilaadijaga. Need seadmed oskavad akut mitte ainult laadida, vaid ka taastada (desulfateerida) ja hooldada. See on investeering, mis tasub end ära juba esimese ärajäänud taksosõiduga.
2. Vähendage koormust enne suretamist ja käivitamist
Harjutage end välja lülitama suuri elektritarbijaid (istmesoojendused, klaasisoojendused) paar minutit enne sihtkohta jõudmist. See annab generaatorile võimaluse suunata viimased minutid energiat otse aku laadimisse. Samuti veenduge käivitamisel, et kõik lisaseadmed on välja lülitatud, et kogu aku jõud läheks starterile.
3. Pikemad sõidud nädalavahetusel
Kui argipäevad mööduvad lühikeste linnasõitudega, siis proovige nädalavahetusel teha vähemalt üks pikem sõit (30–60 minutit maanteel). See võimaldab mootoril ja akul saavutada optimaalse töötemperatuuri ja tagab korraliku laadimistsükli.
4. Kontrollige akuühendusi
Oksüdeerunud või lõdvad akuklemmid tekitavad takistust. Isegi kui aku on täis, ei pääse vool piisava kiirusega starterini. Puhastage klemme regulaarselt ja veenduge, et need on tugevalt kinni.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
K: Kui kaua peaks diiselauto aku keskmiselt vastu pidama?
V: Kvaliteetne aku peaks diiselautol kestma keskmiselt 4–6 aastat. Kui sõidate palju lühikesi otsi või kasutate ohtralt lisavarustust, võib see aeg lüheneda 3 aastani. AGM-akud (kasutatakse Start-Stop süsteemides) peavad üldjuhul vastu kauem, kuid on ka kallimad.
K: Kas ma võin diiselautole paigaldada suurema mahtuvusega (Ah) aku?
V: Jah, üldjuhul on suurem mahtuvus (Ah) ja suurem käivitusvool (CCA) kasulikud, eeldusel, et aku mahub füüsiliselt akukasti ja generaator suudab seda laadida. Siiski tuleb kaasaegsetel autodel (millel on BMS ehk akuhaldussüsteem) uus aku autole “tutvustada” ehk programmeerida, et auto teaks uut mahtuvust arvestada.
K: Mida tähendab lühend CCA aku peal?
V: CCA (Cold Cranking Amps) ehk külmkäivitusvool on diiselauto puhul kõige olulisem näitaja. See näitab, mitu amprit suudab aku väljastada 30 sekundi jooksul temperatuuril -18°C, enne kui pinge langeb liiga madalale. Mida suurem CCA number, seda paremini aku talvel mootorit ringi veab.
K: Kas “täkku andmine” on kaasaegsele diiselautole ohutu?
V: See on riskantne. Kaasaegsed autod on täis tundlikku elektroonikat. Pingeimpulsid, mis tekivad ebakorrektsel täkku andmisel, võivad läbi põletada juhtplokke. Kui see on vältimatu, kasutage spetsiaalseid ülepingekaitsega käivituskaableid ja järgige täpselt auto kasutusjuhendit. Ohutum on kasutada kaasaskantavat käivitusabi (booster) või laadida akut.
Õige aku valimine ja BMS-süsteemi tähtsus
Kui on selge, et vana aku enam ei toimi, ei piisa vaid poodi minemisest ja suvalise “musta kasti” ostmisest. Diiselautodele uue aku valimisel on kriitiline jälgida tootja spetsifikatsioone. Kui teie autol on Start-Stop süsteem, peate asendama vana aku samaväärse tehnoloogiaga – tavaliselt AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB (Enhanced Flooded Battery) akuga. Tavalise happeaku paigaldamine Start-Stop süsteemiga diiselautole tähendab, et uus aku võib hävida loetud kuudega.
Samuti on ülioluline teada, kas teie auto vajab aku registreerimist. Paljudel Euroopa autodel (Audi, BMW, Volvo jt) on tarkvaraline akuhaldussüsteem (BMS), mis loeb aku vananemist ja reguleerib laadimist vastavalt sellele. Kui vahetate aku, aga ei teavita sellest auto aju, võib auto kohelda uut akut nagu vana ja kulunud eksemplari, laadides seda valesti ja lühendades selle eluiga märgatavalt. Seega, talviste käivitusprobleemide vältimine algab õigest valikust ja korrektsest paigaldusest – vaid nii saate olla kindel, et auto käivitub ka siis, kui väljas paugub pakane.
