Kaasaegsete autode armatuurlauad on muutunud tõelisteks infokeskusteks, kuvades juhile kümneid erinevaid sümboleid ja märgutulesid. Kuigi tehnoloogia areng on teinud sõitmise mugavamaks ja turvalisemaks, on see tekitanud ka uutmoodi segadust. Üks levinumaid probleeme, millega autokoolide õpilased ja isegi kogenud juhid silmitsi seisavad, on tulede õige kasutamine ja nende sümbolite tundmine. Eriti petlik võib olukord olla rendiauto rooli istudes või uut sõidukit ostes, kus lülitite asukohad ja sümbolite disain võivad veidi erineda. Siiski on lähitulede märk universaalne standard, mille tundmine ei ole mitte ainult seadusega nõutud, vaid kriitilise tähtsusega liiklusohutuse tagamisel. Selles artiklis vaatame süvitsi, milline näeb välja õige lähitulede sümbol, kuidas seda eristada teistest sarnastest märkidest ja millal täpselt tuleks lüliti just sellesse asendisse keerata.
Kuidas tunda ära õige lähitulede sümbol?
Segadus tekib sageli sellest, et tuledega seotud sümboleid on armatuurlaual ja lülititel mitu. Kõige olulisem on meelde jätta visuaalne erinevus lähitulede, kaugtulede ja udutulede vahel. Lähitulede sümbol on rahvusvaheliselt standardiseeritud, et tagada selgus sõltumata auto päritolumaast.
Lähitulede ikoon kujutab tavaliselt stiliseeritud laternatou või esituld, millest väljuvad valguskiired on suunatud diagonaalselt alla vasakule. See allapoole suunatud kaldenurk sümboliseeribki “lähi”-funktsiooni – valgusvihk on suunatud teepinnale auto ette, et valgustada teed ilma vastusõitjaid pimestamata. Värvuse poolest on see märgutuli armatuurlaual peaaegu alati roheline. Mõnedel vanematel autodel võib see olla ka kollakas, kuid tänapäevane standard on roheline.
Erinevus kaugtulede ja gabariitide sümbolitest
Et vältida valesti lülitamist, on kasulik teada, mille poolest erinevad teised sarnased ikoonid:
- Kaugtuled: Selle sümbol on alati sinine. Ikoonil on kujutatud laternat, mille valguskiired on suunatud otse horisontaalselt, ilma kaldenurgata. See viitab sellele, et valgusvihk ulatub kaugele ja võib pimestada teisi juhte. Sinine värv on valitud just seetõttu, et see oleks pimedas hästi eristatav ja hoiataks juhti: “Ettevaatust, sa võid kedagi pimestada!”.
- Gabariittuled (parktuled): Seda tähistatakse tavaliselt kahe väikese rohelise vastassuunas näitava laternaga või lihtsalt kahe väikese “päikesega”. See märk näitab, et auto ääretuled põlevad, kuid need ei ole mõeldud sõitmiseks pimedas.
- Udutuled: Esiudutulede sümbol sarnaneb lähitulede omale (kiired on suunatud alla), kuid kiirtejoont läbib tavaliselt looklev joon, mis sümboliseerib udu. Tagumise udutule märk on tavaliselt kollane või oranž ja kiired on suunatud vastassuunas.
Millal on kohustuslik kasutada lähitulesid?
Eesti liiklusseadus on tulede kasutamise osas väga konkreetne, kuid praktikas eksitakse selle vastu tihti. Põhireegel on lihtne: sõidul peavad põlema lähituled või päevasõidutuled. Kuid siin peitubki kurat detailides – millal piisab päevatuledest ja millal on vaja sisse lülitada lähituled?
Lähituled peavad kindlasti põlema järgmistel juhtudel:
- Pimeda ajal: Niipea kui päike loojub või valgustingimused halvenevad, ei piisa enam päevatuledest. Päevatuled on mõeldud auto nähtavaks tegemiseks teistele, mitte tee valgustamiseks juhile.
- Halva nähtavuse korral: See hõlmab vihmasadu, lumesadu, udu ja isegi lihtsalt sombust ilma. Kui nähtavus on piiratud (alla 300 meetri), tuleb kasutada lähitulesid, et aktiveerida ka tagatuled (millest räägime allpool lähemalt).
- Tunnelites: Isegi valgustatud tunnelisse sisenedes on soovitatav ja sageli kohustuslik lülitada sisse lähituled.
Suurim ohuallikas: “Auto” režiim ja päevatuled
Tänapäeva autodel on tulede lülitil sageli asend “Auto”. See on mugav funktsioon, mis kasutab valgusandureid, et lülitada tuled sisse ja välja vastavalt ümbritsevale valgusele. Kuid see mugavus on toonud kaasa ohtliku harjumuse – juhid unustavad tulede kontrollimise täielikult.
Probleem seisneb selles, et “Auto” režiim ei pruugi alati adekvaatselt hinnata ilmaolusid. Näiteks tihedas udus või valge lumevaibaga kaetud teel võib valgusandurile tunduda, et väljas on piisavalt valge (sest valgus hajub ja peegeldub), mistõttu auto hoiab peal vaid päevasõidutuled (DRL – Daytime Running Lights).
Miks see on ohtlik? Sest enamikul autodel ei põle päevatulede režiimis tagumised ääretuled. See tähendab, et kui sõidate maanteel tihedas vihmasajus või lumesajus ja teie auto automaatika arvab, et on piisavalt valge, olete te tagantpoolt lähenevatele autodele sisuliselt nähtamatu “kummitusauto”. Tagant otsasõidud on sellistes tingimustes kerged tulema.
Soovitus: Kui ilm on vihmane, udune või sajab lund, ärge usaldage “Auto” asendit. Keerake lüliti käsitsi lähitulede (roheline märk, kiired alla) asendisse. See garanteerib, et põlevad nii eesmised valgustavad tuled kui ka tagumised punased tuled.
Lähituled vs Udutuled: Levinud väärarusaamad
Teine sagedane eksimus on udutulede kasutamine lähitulede asemel või koos nendega, kui selleks puudub vajadus. Mõned juhid usuvad ekslikult, et udutuled annavad autole “lahedama” välimuse või valgustavad teed paremini.
Tegelikkuses on udutuledel väga spetsiifiline valgusvihk, mis on suunatud madalale ja laiali, et valgustada teeääri ja vahetut autoesist udu korral. Selge ilmaga pimedas sõites tekitavad udutuled auto ette liiga ereda valguslaigu. See sunnib juhi silmi kohanema eredama lähialaga, mis omakorda halvendab nägemisvõimet kaugusesse, kuhu tegelikult vaatama peaks.
Liiklusseadus lubab eesmisi udutulesid kasutada sõidul koos lähituledega halva nähtavuse korral. Lähitulede asemel võib neid kasutada vaid valgel ajal (kuid see pole soovitatav, kuna tagatuled ei pruugi põleda, sõltuvalt auto seadistusest). Pimedas selge ilmaga udutulede kasutamine on keelatud ja võib pimestada vastusõitjaid.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Tulede kasutamise teema tekitab autojuhtides palju praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Kas ma võin sõita ainult parktuledega?
Ei, sõidul ei tohi kasutada ainult parktulesid (gabariittulesid). Parktuled on mõeldud seisva sõiduki tähistamiseks pimedas või halva nähtavuse korral. Sõites peavad põlema kas päevatuled (valgel ajal) või lähituled/kaugtuled.
Mida teha, kui lähitulede sümbol armatuurlaual ei sütti?
Kõigepealt kontrollige, kas tuled füüsiliselt põlevad, väljudes autost. Kui tuled põlevad, aga märk armatuuril mitte, võib viga olla armatuurlaua pirnis või kaitsmes. Kui kumbki ei põle, on tõenäoliselt läbi esitule pirn või kaitse. Mõnedel kaasaegsetel autodel ei olegi eraldi rohelist märgutuld lähitulede jaoks, vaid ainult märguanne, kui tuled on “Auto” režiimis sisse lülitunud.
Kas lähituled peavad olema sisse lülitatud ka eredal suvepäeval?
Eestis on kohustuslik sõita tuledega ööpäevaringselt. Valgel ajal ja hea nähtavusega võib lähitulede asemel kasutada päevasõidutulesid (LEDi-ribad või spetsiaalsed pirnid). Kui autol päevatulesid pole, tuleb kasutada lähitulesid ka suvepäeval.
Miks vastusõitjad mulle tulesid vilgutavad, kuigi mul on lähituled?
Sellel võib olla mitu põhjust. Esiteks, teie tuled võivad olla valesti reguleeritud ja näitavad liiga kõrgele, pimestades teisi. Teiseks, võisite unustada peale kaugtuled või udutuled. Kolmandaks, üks teie lähitule pirnidest võib olla läbi põlenud (“ühesilmaline auto”).
Tehniline hooldus ja tulede reguleerimine
Lähitulede sümboli tundmisest üksi ei piisa, kui tuled ise ei toimi korrektselt. Üks sagedasemaid probleeme tehnilisel ülevaatusel on valesti reguleeritud esituled. Kui lähituled on suunatud liiga kõrgele, on need sisuliselt kaugtuled, mis pimestavad vastutulijaid. Kui need on suunatud liiga madalale, väheneb teie nägemisulatus drastiliselt, mis on ohtlik suurematel kiirustel.
Tulede kõrgust saab paljudel autodel reguleerida salongist (tavaliselt rullik numbritega 0-3 roolist vasakul). Asend “0” on mõeldud tühja auto jaoks (ainult juht). Kui auto on koormatud reisijate või raske pagasiga, vajub tagaots allapoole ja nina tõuseb üles – sel juhul tuleb tulesid rullikust allapoole reguleerida, et valgusvihk püsiks teel ega tõuseks taevasse.
Samuti tasub tähelepanu pöörata esitulede klaaside (plastiku) seisukorrale. Aastatega muutuvad need tuhmiks ja kollakaks, mis vähendab oluliselt valgustugevust. Tulede poleerimine on lihtne ja soodne viis taastada nähtavus ja parandada auto välimust.
Liiklusviisakus ja harjumuste kujundamine
Õige tulede kasutamine ei ole pelgalt seaduse täitmine, vaid märk lugupidamisest teiste liiklejate vastu ja hoolimine iseenda turvalisusest. Liikluspildis näeme liiga sageli autosid, mis sõidavad hämaras vaid päevatuledega, olles tagantpoolt täiesti pimedad, või vastupidi – juhte, kes pimestavad teisi valesti reguleeritud tulede või asjatult põlevate udutuledega.
Hea harjumus on alati enne sõidu alustamist heita pilk armatuurlauale või tulede lülitile. Tehke endale selgeks, milline sümbol tähistab mida teie konkreetses autos. Ärge lootke pimesi automaatikale, vaid usaldage oma silmi – kui tunnete, et nähtavus on veidigi halvenenud, on alati kindlam lülitada sisse lähituled. See lihtne liigutus tagab, et olete nähtav nii eest kui tagant, ja aitab kõigil turvaliselt sihtkohta jõuda.
