Sügisõhtute saabudes ja talvepimeduse süvenedes muutub nähtavus meie teedel kriitiliseks faktoriks, mis mõjutab otseselt liiklusohutust. Eestis, kus valget aega on sügistalvisel perioodil napilt ning teeolud on sageli raskendatud vihma, udu ja lumesaju tõttu, ei pruugi sõiduki tehasepoolsed kaugtuled olla piisavad, et märgata ohtu õigeaegselt. Just sel põhjusel otsustavad tuhanded autojuhid igal aastal paigaldada lisatuled, mis valgustavad teed kaugemale ja laiemalt, andes juhile väärtuslikke lisasekundeid reageerimiseks. Kuigi lisatulede valik poodides on lai ja paigaldus võib tunduda esmapilgul lihtsa “kruvi külge ja ühenda juhe” protseduurina, peitub siin mitmeid tehnilisi ja juriidilisi nüansse. Asjatundmatult paigaldatud tuled võivad rikkuda auto elektroonikat, pimestada kaasliiklejaid või tuua kaasa kopsaka rahatrahvi ülevaatusel või politseikontrollis. Järgnevalt vaatame detailselt läbi kõik etapid alates seadusandlusest kuni korrektse elektritööni, et tagada ohutu ja nõuetele vastav tulemus.
Eesti seadusandlus ja nõuded lisatuledele
Enne kui asute tööriistakasti järele haarama või e-poest kõige võimsamaid tulesid tellima, on hädavajalik viia end kurssi kehtivate nõuetega. Eestis reguleerib sõidukite valgustusseadmeid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis tugineb rahvusvahelistele E-reeglitele.
Kõige olulisem termin, mida iga autoomanik peab teadma, on referentsarv (Ref). See number näitab tinglikult tule valgustugevust. Seaduse kohaselt ei tohi sõiduki kõigi sisselülitatud kaugtulede (nii tehase originaaltuled kui ka lisatuled) referentsarvude summa ületada 100. Referentsarv on tavaliselt märgitud tule klaasile või korpusele (näiteks 17.5, 25, 37.5 või 50).
Arvutuskäik on lihtne: kui teie auto originaaltulede referentsarv on näiteks 25 kummalgi tulel (kokku 50) ja te soovite paigaldada lisatuled, võib lisatulede summaarne referentsarv olla maksimaalselt 50. See tähendab, et võite paigaldada kaks lisatuld, mille Ref on 25, või ühe LED-bari, mille Ref on 50.
Lisaks referentsarvule tuleb jälgida järgmisi nõudeid:
- E-sertifikaat: Kõikidel tänavaliikluses kasutatavatel lisatuledel peab olema “E” märgistus (nt E1, E4 jne), mis tõendab nende vastavust Euroopa nõuetele. Ilma selle märgistuseta tulesid tohib kasutada vaid “off-road” tingimustes (metsas, kinnisel territooriumil).
- Paigalduskoht: Tuled peavad olema paigaldatud sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes. Need ei tohi vibreerida, varjata juhi vaatevälja ega segada teiste tulede (nt suunatulede) nähtavust.
- Lülitus: Lisakaugtuled peavad lülituma sisse ja välja koos põhikaugtuledega, kuid soovitav on paigaldada salongi ka eraldi lüliti, et vajadusel (nt tihedas lumesajus, kus liiga ere valgus tekitab “valge seina” efekti) saaks lisatuled välja lülitada, jättes põlema vaid auto originaaltuled.
Õige lisatule valimine: LED, Xenon või halogeen?
Tänapäeva turul domineerivad selgelt LED-tehnoloogial põhinevad lisatuled. Nende eeliseks on kohene maksimaalne valgustugevus sisselülitamisel (erinevalt Xenonist, mis vajab soojenemiseks aega), pikk eluiga ja vastupidavus vibratsioonile. Samuti võimaldab LED-tehnoloogia luua väga kompaktseid ja erineva disainiga tulesid (nt õhukesed “light bar” tüüpi tuled), mida on lihtne sobitada kaasaegsete autode disainiga.
Valgustemperatuur ehk Kelvini skaala on samuti oluline. Kuigi 6000K ja enam (külm sinakas valge) võib tunduda modernne, on inimsilmale kõige mugavam ja vähem väsitav valgus vahemikus 4000K–5000K. Liiga sinine valgus peegeldub märjalt asfaldilt ja lumelt tugevalt tagasi, vähendades kontrastsust.
Valgusvihu kuju on kolmas kriitiline faktor:
- Spot (punktvalgus): Kitsas ja väga kaugele ulatuv vihk. Sobib sirgetele maanteedele, kuid jätab teepeenrad pimedaks.
- Flood (hajutatud): Lai vihk, mis valgustab hästi teeääri ja metsaaluseid, kuid ei ulatu väga kaugele.
- Combo (kombineeritud): Kõige populaarsem valik, kus tule keskel on “spot” elemendid ja äärtes “flood” elemendid. See tagab optimaalse nähtavuse nii kaugusesse kui ka laiusesse.
Ettevalmistus ja vajalikud tööriistad
Korrektseks paigalduseks ei piisa vaid kruvikeerajast. Vaja läheb kvaliteetseid tarvikuid, et süsteem oleks ilmastikukindel ja ohutu.
Teil läheb vaja:
- Lisatulede komplekt koos kinnitustega.
- Numbritule alus või spetsiaalne raud (bullbar): Kõige levinum ja lihtsam viis on kasutada numbrimärgi taha käivat metallist kinnitusplaati.
- Releekomplekt: Sisaldab releed, kaitsapesa, kaitsmeid ja juhtmeid. Relee on hädavajalik, et mitte koormata üle auto originaallülitit ja juhtmeid.
- Juhtmed: Soovitavalt vähemalt 2.5mm² ristlõikega voolujuhtmed, et vältida pingelangu ja tagada tulede maksimaalne heledus.
- Ühendustarvikud: Termokahanevad rüüsid, jootekolb ja tina (parim ühendusviis) või kvaliteetsed hermeetilised jätkuhülsid. “Varas-tüüpi” (scotch lock) kiirühendusi tuleks vältida, kuna need korrodeeruvad kiiresti.
- Deutsch-pistikud (DT): Enamik kvaliteetseid lisatulesid kasutab DT-pistikuid, mis on veekindlad ja töökindlad.
Samm-sammuline paigaldusprotsess
1. Füüsiline paigaldus
Eemaldage numbrimärk. Asetage kinnitusplaat stangele ja märkige puurimisavad. Oluline on kinnitada plaat tugevalt, kasutades stange taga võimalusel seibe või tugiplaati, et vältida tulede värisemist sõidu ajal. Kui stange on väga pehme plastmass, võib olla vajalik kasutada tugivardaid, mis kinnituvad lisatule ülaservast auto iluvõre külge. See stabiliseerib tule ja vähendab vibratsioonist tingitud väsimust silmadele.
2. Elektrisüsteemi ühendamine (klassikaline 12V süsteem)
Klassikalise halogeen-kaugtuledega auto puhul on ühendamine sirgjooneline. Kasutage standardset 4-klemmiga releed:
- Klemm 30: Ühendage otse aku plussklemmile (vahele kindlasti kaitse, mis asub akule võimalikult lähedal!).
- Klemm 85: Ühendage kere massi (korralik metallühendus).
- Klemm 86 (signaal): See tuleb ühendada auto originaalkaugtule plussjuhtmega. Kui lülitate kaugtuled sisse, saab relee siit signaali.
- Klemm 87: Väljund lisatuledesse.
3. Ühendamine kaasaegsetel autodel (CAN-bus ja LED-maatriks)
Uutel autodel, millel on LED- või Xenon-tuled ja “tark” elektrisüsteem, ei pruugi olla enam füüsilist 12V kaablit, mis läheb pingestatuks kaugtulede sisselülitamisel. Signaal liigub digitaalselt (CAN-bus andmeside). Sellisel juhul on teil kaks varianti:
Esiteks, otsida spetsiaalne CAN-bus moodul (liides), mis loeb auto ajust digitaalset signaali ja muudab selle 12V analoogsignaaliks relee jaoks. Teine, üha populaarsem lahendus, on kasutada induktsioon-andurit (nt XBB Dongle süsteemid), mis suudavad lugeda signaali juhtme pealt ilma isolatsiooni rikkumata või ühenduvad otse OBD-porti. See on kõige turvalisem viis garantii all olevate autode puhul.
Levinumad vead, mida vältida
Isegi kogenud autoomanikud teevad vahel vigu, mis lühendavad tulede eluiga või vähendavad nende efektiivsust.
Liiga peenikesed juhtmed: Paljud odavad paigalduskomplektid sisaldavad liiga peeneid juhtmeid. Tulemuseks on pingelang – tuled ei põle täisvõimsusel. Arvestage ampritega: 100W võimsust 12V juures tähendab üle 8 ampri voolu. Kasutage pigem varuga kaableid.
Halb maandus: Kõige sagedasem elektriline probleem on kehv massiühendus. Ärge ühendage massijuhet suvalise roostes poldi alla. Puhastage kontaktpind värvist ja mustusest ning kasutage hammasseibe. Pärast ühendamist katke koht korrosioonikaitse ainega.
Kaitseme puudumine või vale asukoht: Kaitse peab kaitsma juhet lühise eest. Kui kaitse asub tulede juures, aga lühis tekib aku ja kaitsme vahel, põleb auto ikkagi maha. Kaitse peab asuma maksimaalselt 10-15 cm kaugusel akust.
Tugivarraste ignoreerimine: Suured ja rasked lisatuled vajavad tuge. Ilma tugivarrasteta hakkavad tuled ebatasasel teel vibreerima. See “tantsiv” valgusvihk väsitab juhi silmi ja muudab pika sõidu kurnavaks.
Tulede reguleerimine ja suunamine
Lisatulede paigaldus ei lõpe juhtmete ühendamisega. Reguleerimine on sama oluline. Eesmärk on pikendada auto originaaltulede valgusvihku, mitte valgustada puulatvu või ninaesist asfalti.
Otsige tasane pinnas ja sein (nt garaažiuks). Parkige auto seinast umbes 10-20 meetri kaugusele. Lülitage sisse originaalkaugtuled ja märkige seinale nende vihu keskpunkt. Lisatuled tuleks reguleerida nii, et nende kuumim punkt (hotspot) asuks originaaltuledega samal kõrgusel või veidi kõrgemal, kattes ala, kuhu tavatuled enam ei ulatu. “Light bar” tüüpi tulede puhul jälgige, et valgusvihk ei oleks suunatud liiga alla – see tekitab auto ette liiga heleda ala, mis sunnib silma pupilli ahenema ja tegelikult halvendab kaugele nägemist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin paigaldada lisatuled auto katusele?
Eestis on lisatulede paigaldamine katusele lubatud ainult N-kategooria sõidukitel (kaubikud, veokid) ja MIG-kategooria (maastikuautod) sõidukitel. Tavalise sõiduauto (M1) puhul on katusel asuvad kaugtuled üldjuhul keelatud, välja arvatud juhul, kui tegemist on töövalgustitega, mida ei tohi kasutada liikluses sõidu ajal. Alati kontrollige konkreetse sõiduki tüübikinnitust ja tehnonõudeid.
Mis juhtub, kui referentsarv on üle 100?
Kui ülevaatusel või politseikontrollis selgub, et tulede summaarne referentsarv ületab 100, on tegemist tehnilisele seisundile mittevastava sõidukiga. See võib kaasa tuua korduvülevaatuse määramise või rahatrahvi. Lisaks võib tekkida probleeme kindlustusega liiklusõnnetuse korral, kui vastaspool väidab, et teda pimestati ebaseaduslike tuledega.
Kas liisinguautole tohib lisatulesid paigaldada?
Üldjuhul tohib, kuid auto tagastamisel liisinguperioodi lõpus peab sõiduk olema originaalkonditsioonis. Seetõttu on soovitatav kasutada numbritule alust (mis ei jäta stangesse nähtavaid auke, kui numbrimärk tagasi panna) ja vältida originaaljuhtmestiku lõikamist. Kasutage spetsiaalseid vahetükke või CAN-bus mooduleid, mida saab jälgi jätmata eemaldada.
Miks mu raadio sahiseb, kui lisatuled sisse lülitan?
See on levinud probleem odavate LED-tulede puhul, mille elektroonika tekitab elektromagnetilisi häireid (EMC). Kvaliteetsetel tuledel on vastavad filtrid ja varjestus (EMC-sertifikaat, nt R10). Kui probleem esineb, võib aidata feriit-rõngaste paigaldamine toitekaablitele või tulede vahetamine kvaliteetsemate vastu.
Hooldus ja pikaealisuse tagamine
Kvaliteetne lisatulede komplekt on investeering, mis peaks kestma aastaid. Et tagada tulede pikk eluiga Eesti karmis kliimas – kus teedele puistatakse soola ja kemikaale – on vajalik regulaarne hooldus. Eelkõige puudutab see ühendusi ja tulede klaase.
Talveperioodil on soovitatav vähemalt kord kuus kontrollida tulede puhtust. Kuivanud pori ja soolakiht võivad vähendada valgustugevust drastiliselt. Polükarbonaadist klaasid on küll purunemiskindlad, kuid võivad kriimustuda, kui neid kuivalt pühkida. Peske tulesid alati rohke veega ja vältige tugevaid lahusteid, mis võivad plastikut matistada.
Erilist tähelepanu pöörake pistikutele ja releedele. Kuigi DT-pistikud on veekindlad, võib niiskus aja jooksul siiski sisse pugeda kapillaarefekti kaudu, eriti kui juhtmed on paigaldatud pinge all. Soovitatav on kord aastas, enne hooaja algust, ühendused üle vaadata ja vajadusel lisada dielektrilist määret, mis tõrjub niiskust. Samuti tasub kontrollida kinnituspoltide pingutust, kuna vibratsioon ja temperatuurikõikumised võivad neid aja jooksul lõdvendada. Korralikult hooldatud lisatuled teenivad teid ustavalt mitu autovahetust ning tagavad, et näete ohtu alati õigeaegselt.
