Elektriauto soetamine on suur samm säästvama eluviisi suunas, kuid uue sõidukiga harjudes tekib sageli küsimusi, mis on seotud just energia taastamisega. Erinevalt sisepõlemismootoriga autodest, kus tankimine on kiire ja ühetaoline protsess, pakub elektriautode laadimine mitmeid erinevaid võimalusi, mis sõltuvad nii auto tehnilistest näitajatest kui ka laadimispunkti võimekusest. Et vältida segadust ja tagada, et teie sõiduk oleks alati piisava energiaga varustatud, on oluline mõista, millised on peamised laadimistüübid, kuidas need üksteisest erinevad ja millist tüüpi laadijat tegelikult oma igapäevaelus vajate.
Laadimise põhitõed: AC vs DC vool
Elektriautode laadijate maailmas jaotatakse kõik seadmed kahte suurde kategooriasse: vahelduvvoolu- (AC) ja alalisvoolulaadijad (DC). See eristus on kõige olulisem tehniline nüanss, mida iga elektriauto omanik peab teadma. Teie auto akud salvestavad energiat alalisvooluna, kuid elektrivõrgust tuleb meieni vahelduvvool.
AC-laadimine on aeglasem ja toimub tavaliselt kodustes tingimustes või avalikes parklates. Kui kasutate AC-laadijat, peab auto pardal olema muundur, mida nimetatakse autolaadijaks (on-board charger), mis muudab vahelduvvoolu akule sobivaks alalisvooluks. DC-laadimine ehk kiirlaadimine aga muudab voolu juba laadija sees, mistõttu jõuab energia otse akusse ja laadimiskiirus on kordades suurem.
Laadimisrežiimid ja pistikutüübid
Laadimise planeerimisel on oluline vahet teha režiimidel ja pistikutel. Režiim 1 on kõige algelisem ja tänapäeval harva kasutatav, kus auto ühendatakse otse tavalisse kodupistikusse ilma lisaturvavarustuseta. See on aeglane ja nõuab ettevaatust. Režiim 2 on tavaline laadimine, kus kaabli vahele on integreeritud kontrollplokk, mis tagab ohutuse tavalisest seinakontaktist laadides. Režiim 3 on levinud kodustes ja avalikes laadimisjaamades, kus seinaboks (wallbox) suhtleb autoga ja reguleerib voolutugevust.
Pistikute osas on Euroopas standardiks Type 2 (Mennekes) vahelduvvoolu jaoks. See on universaalne pistik, mida kasutavad pea kõik uuemad elektriautod. Kiirlaadimiseks ehk alalisvooluga laadimiseks kasutatakse peamiselt CCS (Combined Charging System) pistikut, mis on sisuliselt Type 2 täiendatud versioon kahe lisakontaktiga alalisvoolu jaoks. Vanematel Jaapani autodel võib kohata ka CHAdeMO tüüpi kiirlaadimispistikut, kuid see on üha enam taandumas CCS-i ees.
Kodune laadimislahendus: Wallboxi eelised
Kuigi auto on võimalik ühendada tavalisse majapidamispistikusse, ei ole see pikaajaline lahendus. Tavalised pistikupesad ei ole mõeldud kestvalt suure voolutugevuse edastamiseks, mis võib põhjustada ülekuumenemist ja tuleohtu. Seetõttu on kodu jaoks parim investeering spetsiaalne seinalaadija ehk wallbox.
Wallbox pakub mitmeid eeliseid: see on ohutum, võimaldab kiiremat laadimist (kuni 11 kW või 22 kW) ning paljudel mudelitel on nutikad funktsioonid. Nutikas laadija oskab jälgida elektri börsihinda ja laadida autot siis, kui elekter on kõige odavam. Samuti võimaldab see dünaamilist koormuse juhtimist – kui lülitate kodus sisse sauna või elektripliidi, vähendab laadija automaatselt auto võimsust, et vältida peakaitse rakendumist.
Kiirlaadimisjaamad ja teel olemise mugavus
Maanteedel sõites vajame sageli kiiremat täiendust kui kodu pakub. Siinkohal tulevad mängu avalikud kiirlaadijad. Need jaamad võivad olla võimsusega 50 kW, 150 kW või isegi üle 350 kW (nn ultrakiired laadijad). Oluline on meeles pidada, et laadimiskiirust ei määra alati ainult laadija võimekus, vaid ka auto võimekus voolu vastu võtta.
Kui teie auto toetab maksimaalselt 100 kW laadimisvõimsust, siis 350 kW laadijas ei lae auto kiiremini kui 100 kW juures. Lisaks mõjutab kiirust aku temperatuur. Talvel, kui aku on külm, on laadimiskiirus märgatavalt aeglasem. Seetõttu on paljudel kaasaegsetel autodel funktsioon “aku ettevalmistus” (battery pre-conditioning), mis soojendab aku optimaalsele temperatuurile, kui sisestate navigatsioonisüsteemi kiirlaadija asukoha.
Laadimise optimaalne haldamine igapäevaelus
Paljud uued autoomanikud teevad vea, püüdes akut alati 100%-ni laadida või lasta sel täielikult tühjeneda. Liitiumioonakude puhul on kõige tervislikum hoida laetust vahemikus 20% kuni 80%. See pikendab aku eluiga märgatavalt. 100% laadimist tuleks kasutada vaid siis, kui ees ootab pikk sõit ja on vaja maksimaalset sõiduulatust.
Samuti on soovitatav vältida pidevat kiirlaadimist, kui selleks otsest vajadust pole. Kiirlaadimine tekitab akus rohkem soojust, mis on pikaajaliselt kurnavam kui aeglane vahelduvvooluga laadimine. Kasutage kiirlaadimist peamiselt pikkadel sõitudel ja eelistage igapäevaselt mugavat ja stabiilset laadimist kodus või töökohas.
Korduma kippuvad küsimused elektriautode laadimise kohta
Kui kaua võtab elektriauto täislaadimine aega?
See sõltub auto aku mahutavusest ja laadija võimsusest. Koduse wallboxiga (11 kW) võtab tavalise auto (60 kWh aku) laadimine täiesti tühjast täis umbes 5–6 tundi. Kiirlaadijas võib 20% kuni 80% laadimine võtta aega 20–40 minutit, sõltuvalt auto maksimaalsest laadimisvõimsusest.
Kas ma saan autot laadida vihmase ilmaga?
Jah, elektriautode laadimissüsteemid on loodud olema ilmastikukindlad. Laadimisprotsess ei alga enne, kui pistik ja auto on omavahel kindlalt ühendatud ja kommunikatsioon on loodud. Vesi ei kujuta ohtu, sest süsteem on suletud ja turvaline.
Mis juhtub, kui ma laen autot tavalisest seinakontaktist?
Tavaline pistikupesa on mõeldud koormuseks kuni 2,3 kW. See on väga aeglane laadimisviis, mis lisab tunnis umbes 10-15 km sõiduulatust. See on mõeldud vaid hädaolukordadeks või kui muud võimalust ei ole, kuid see ei ole soovitatav igapäevaseks pikaajaliseks kasutuseks.
Kuidas ma tean, millist kaablit ma vajan?
Enamik uusi elektriautosid tuleb standardse Type 2 kaabliga, mis sobib enamikesse avalikesse AC-laadijatesse. Kiirlaadijatel on kaablid üldjuhul jaama küljes kinni, seega oma kaablit kaasas kandma ei pea.
Kas elektriauto laadimine on kodus kallim kui bensiiniga sõitmine?
Üldjuhul on elektriautoga sõitmine märgatavalt odavam. Eriti siis, kui laadite autot kodus börsihinna järgi või öötariifiga. Sääst võrreldes sisepõlemismootoriga autoga on märgatav, kui arvestada kütusekulu ja auto hooldusega seotud kulusid.
Tehnilised piirangud ja auto laadimisvõimekus
Lisaks laadijate tüüpidele on kriitilise tähtsusega mõista ka auto enda tehnilisi piiranguid. Autotootjad annavad spetsifikatsioonides teada, kui kiiresti auto AC-laadimist vastu võtab (tavaliselt 7 kW, 11 kW või 22 kW). Kui teil on kodus 22 kW laadija, kuid auto pardalaadija toetab ainult 11 kW, siis laadimine toimubki 11 kW kiirusega.
Samuti on oluline auto DC-laadimiskõver. See tähendab, et auto ei lae maksimaalse kiirusega kogu aja. Tavaliselt tõuseb laadimisvõimsus kiiresti tippu, kui aku on tühi, kuid kui aku hakkab täituma (tavaliselt üle 80%), siis auto BMS ehk akuhaldussüsteem vähendab laadimiskiirust märgatavalt, et kaitsta akuelemente. Seetõttu on viimased protsendid kiirlaadijas kõige aeganõudvamad.
Laadimisvõrgu areng ja tulevikuvaated
Eesti ja kogu Euroopa laadimisvõrk on pidevas arengus. Üha enam tekib linnadesse ja maanteede äärde ultrakiireid laadimisjaamu, mis on mõeldud toetama uue põlvkonna autosid, millel on 800-voldised akusüsteemid. See võimaldab laadida autot kuni 80%-ni vaid 15-20 minutiga, mis muudab elektriauto praktilisuse võrdväärseks traditsioonilise autoga ka väga pikkadel distantsidel.
Samuti muutuvad üha populaarsemaks lahendused, kus elektriauto muutub osaks nutikast kodusüsteemist (V2H – Vehicle to Home). See tähendab, et auto aku võib toimida kodus energia salvestina, aidates katta tippkoormuseid või pakkuda elektrienergiat elektrikatkestuse ajal. See tehnoloogia areneb kiiresti ning on järgmine loogiline samm elektriautode kasutusmugavuses.
Järeldused elektriautode maailmas navigeerimiseks
Laadimine ei ole keeruline, kui mõistate peamisi kontseptsioone. Teadmine AC ja DC erinevustest, oskus valida õige laadimiskoht ja teadlikkus oma auto tehnilistest piirangutest muudab elektriautoga sõitmise stressivabaks ja nauditavaks. Investeerimine kvaliteetsesse kodusesse laadimislahendusse ja nutikatesse rakendustesse, mis aitavad leida lähimad vabad laadijad, on parim viis tagada, et elektriauto täidaks kõiki teie ootusi nii argisõitudel kui ka pikematel reisidel. Elektriauto omanikuna olete osa suuremast muutusest ning mida paremini olete tehniliste võimalustega kursis, seda rohkem sellest muutusest võidate.
