Viimastel aastatel on Eesti teedel näha üha enam elektriautosid, mis on muutnud autostunud ühiskonna liikumisharjumusi ja suhtumist keskkonnasõbralikku transporti. Kuigi paljud autotootjad reklaamivad oma sõidukite puhul muljetavaldavaid sõiduulatuse numbreid, mis võivad küündida üle 500 või isegi 600 kilomeetri ühe laadimisega, tekib paljudel potentsiaalsetel ostjatel küsimus, kui palju sellest tegelikkuses Eesti muutlikes teeoludes ja kliimas alles jääb. Eestimaa, kus talved on pikad ja krõbedad ning maanteed sageli soolased ja lörtsised, pakub elektriautode akutehnoloogiale tõsise proovikivi. Sõiduulatus ei ole kunagi staatiline suurus, vaid dünaamiline näitaja, mis sõltub kümnetest teguritest alates välistemperatuurist kuni juhi sõidustiilini.
Mis tegelikult mõjutab elektriauto sõiduulatust?
Sõiduulatus, mida tootjad laboritingimustes mõõdavad (tuntud kui WLTP standard), on küll heaks võrdlusaluseks, kuid see ei peegelda alati igapäevaelu reaalsust. Elektriauto energia tarbimist mõjutavad mitmed tegurid, mida sageli alahinnatakse. Kõige kriitilisemaks teguriks on temperatuur. Liitium-ioonakud eelistavad toatemperatuuri ja kui väljas on miinuskraadid, kulub suur osa energiast mitte auto liigutamisele, vaid aku temperatuuri hoidmisele ja salongi kütmisele.
Teine oluline tegur on sõidukiirus. Elektriautode puhul kehtib füüsikaseadus, mille kohaselt õhutakistus kasvab kiiruse ruudus. See tähendab, et kui sõidate Tallinnast Tartusse kiirusega 110 km/h, tarbib auto märgatavalt rohkem energiat kui kiirusel 90 km/h. Eestis on palju maanteid, kus lubatud kiirus on 90 km/h, kuid ka 10 km/h kiiremini sõitmine mõjutab vahemaa läbimise võimekust juba märgatavalt. Samuti mängib suurt rolli teeolude kvaliteet – märjal asfaldil, lörtsis või värskes lumes sõitmine nõuab rehvidelt suuremat veeretakistust, mis omakorda vähendab sõiduulatust.
Temperatuuri mõju Eesti talvel
Eesti talv on elektriautode suurim vaenlane. Kui suvekuudel võib auto sõiduulatus ületada tootja lubatud WLTP näitajaid, siis krõbedate miinuskraadidega võib läbisõit kahaneda 20–40 protsenti. See ei ole tingitud ainult aku keemiast, vaid ennekõike soojusenergia vajadusest. Sõidukid, millel on soojuspump, tulevad selle väljakutsega paremini toime, kuna need suudavad energiatõhusamalt salongi kütta. Vanemad mudelid, mis kasutavad vaid elektrilist kütteelementi, tarbivad sõidule kuluva energia kõrval tohutult palju voolu, mis muidu läheks rataste ringi ajamiseks.
- Aku eelsoojendamine: Laadimise ajal aku temperatuuri tõstmine aitab säilitada tõhusust kohe sõidu algusest.
- Salongi eelsoojendus: Laadijasse ühendatud auto salongi soojendamine võimaldab alustada sõitu sooja autoga, ilma et aku peaks kohe suurt koormust kandma.
- Iste- ja roolisoojendused: Need on palju energiasäästlikumad kui terve salongi kütmine, kuna soojendavad otse reisijat.
Sõidustiili roll ja rekuperatsioon
Eesti liikluses on levinud nii linnasõit kui ka pikemad maanteetrassid. Elektriauto on kõige efektiivsem linnas, kus kiirused on madalamad ja pidurdamisel toimub energia tagastamine ehk rekuperatsioon. Rekuperatsioon on protsess, kus elektrimootor töötab generaatorina ja laeb aeglustamise ajal akut. Tallinna ummikutes võib see lisada sõiduulatusele märgatavalt kilomeetreid, mida tavaautol kunagi ei teki.
Maanteel seevastu rekuperatsioonist suurt kasu pole, sest pidurdamisi on vähe ja auto liigub stabiilsel kiirusel. Seetõttu on maanteel sõiduulatus suuresti kinni juhi jalas. Ökonoomne sõidustiil, kus välditakse järske kiirendusi ja hoitakse ühtlast tempot, võib Eesti maanteedel lisada sõiduulatusele kümneid kilomeetreid. Samuti on oluline kasutada püsikiirusehoidjat, mis suudab mootorit juhtida palju täpsemini kui inimene.
Infrastruktuur ja laadimisvõimalused Eestis
Sõiduulatus ei ole vaid aku mahtuvus, vaid ka võime seda kiiresti täiendada. Eestis on elektriautode laadimisvõrk üks Euroopa tihedamaid tänu riiklikule ELMO võrgustikule ja erasektori panusele, nagu Ionity, Enefit Volt ja teised. See tähendab, et isegi kui reaalne sõiduulatus on talvel väiksem, ei jää auto teele, sest kiirlaadijaid leidub praktiliselt igas suuremas asulas ja peamiste maanteede ääres.
Tegelikkuses planeerivad kogenud elektriautojuhid Eestis oma teekonda vastavalt laadimispeatustele. See ei tähenda ilmtingimata lisakoormust, vaid pigem harjumuste muutumist. 20-minutiline kohvipaus, kuni auto laeb 20 protsendilt 80 protsendini, on piisav, et ületada vahemaa Tallinnast Valka või Võrru ilma igasuguse ärevuseta.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju mõjutab rehvivalik elektriauto sõiduulatust?
Rehvid on ainus kontaktpunkt maanteega. Spetsiaalsed elektriautodele mõeldud madala veeretakistusega rehvid võivad sõiduulatust suurendada 5-10 protsenti võrreldes tavaliste rehvidega. Talverehvide puhul on aga oluline ohutus, mistõttu on nende veeretakistus alati kõrgem, mis vähendab paratamatult ka sõiduulatust.
Kas elektriauto aku eluiga lüheneb, kui seda pidevalt kiirlaadijaga laadida?
Kaasaegsed elektriautod on varustatud keerukate akuhaldussüsteemidega (BMS), mis kaitsevad akut liigse ülekuumenemise või liiga kiire laadimise eest. Kuigi aeglane kodune laadimine on aku keemiale kõige sõbralikum, ei ole pidev kiirlaadimine tänapäeva autodele enam probleemiks, kui järgida tootja juhiseid ja vältida aku hoidmist 100% täituvuse juures pikaajaliselt.
Kas Eestis on elektriautoga võimalik sõita 400 km ilma laadimata?
Suvel, heade teeolude ja rahuliku sõidustiili korral, on paljude tänapäeva elektriautodega (mille aku mahtuvus on 70-80 kWh) võimalik läbida 400 km. Talvel on see eesmärk aga raskesti saavutatav ilma väga säästliku sõidustiilita. Reaalne sõiduulatus sõltub otseselt mudelist ja aku suurusest.
Kuidas mõjutab lisavarustus ja kaal sõiduulatust?
Iga lisakilo auto kaalus vähendab kiirendusefektiivsust, kuid maanteel on olulisem õhutakistus. Katuseraamid, suusaboksid või isegi lahtised aknad kiirteel suurendavad õhutakistust märgatavalt, mis võib vähendada sõiduulatust 10-15 protsenti. Seetõttu on soovitatav mittevajalikud katusetarvikud pärast reisi eemaldada.
Praktilised näpunäited elektriauto omanikule Eestis
Eesti kliimas ja teeoludes elektriautoga toimetulemiseks on võtmesõnaks planeerimine. Nutitelefoni rakendused, nagu ABRP (A Better Route Planner) või PlugShare, on asendamatud abilised, mis arvestavad teekonna planeerimisel nii topograafiat, välistemperatuuri kui ka laadimisjaamade olemasolu. Need rakendused annavad palju täpsema prognoosi kui auto sisseehitatud arvuti, mis sageli ei võta arvesse kõiki muutujaid.
Teine praktiline nõuannne on hoida akut võimalusel vahemikus 20-80 protsenti. See vahemik on aku keemilisele koostisele kõige tervislikum ja võimaldab laadida kõige kiiremini, kuna kiirlaadijad hakkavad oma võimsust vähendama just siis, kui aku täituvus läheneb 80 protsendile. Kui tead, et ees ootab pikem sõit, on soovitatav auto “eelkonditsioneerida” – see tähendab auto laadija küljes olles salongi ja aku temperatuuri sobivaks seada. See säästab sõidu ajal väärtuslikku energiat, mida muidu kuluks auto soojendamisele.
Lisaks on oluline jälgida rehvirõhku. Madalam rehvirõhk suurendab veeretakistust ja seeläbi ka energiakulu. Eestis, kus temperatuurikõikumised on suured, muutub rehvirõhk rehvides vastavalt välisõhu temperatuurile. Kontrolli rehvirõhku regulaarselt, eriti sügisel, kui ilmad jahenevad. Õige rõhk mitte ainult ei suurenda sõiduulatust, vaid pikendab ka rehvide eluiga ja tagab parema juhitavuse libedates oludes.
Lõpetuseks, ärge kartke elektriautot ka kõige karmimatel Eesti talvekuudel. Tehnoloogia areneb kiiresti ja uue põlvkonna mudelid on juba palju paremini kohandatud põhjamaistesse oludesse. Aastatega kogutud andmed näitavad, et elektriauto omanikud harjuvad oma sõiduki eripäradega kiiresti ja õpivad hindama vaikust, mugavust ja sujuvat kiirendust, mis on elektriautode lahutamatud omadused. Tegelikkus Eesti teedel on see, et elektriauto sõiduulatus on täiesti piisav igapäevasteks toimetusteks ning pikemateks sõitudeks, kui mõista auto toimimispõhimõtteid ja arvestada meie kliimavöötme omapäradega.
