Auto kaitsmine Eesti heitlike ilmastikuolude eest on investeering, mis tasub end ära nii sõiduki eluea pikenemise kui ka igapäevase mugavuse kaudu. Meie kliima on autodele halastamatu: talvel ründavad kere sool ja lörts, suvel pleegitab värvi intensiivne UV-kiirgus ning sügisesed tormituuled võivad lennutada oksi ja prahti. Garaaž on küll turvaline valik, kuid autovarjualune pakub sageli paremat ventilatsiooni, mis aitab autol kiiremini kuivada ja vähendab seeläbi roostetamise ohtu. Siiski ei ole kõik varjualused võrdsed – see, mis toimib Lõuna-Euroopas, võib esimese tõsise Eesti lumetormiga kokku kukkuda või paari aastaga inetuks muutuda. Eksperdid on ühel meelel, et meie laiuskraadidel on konstruktsiooni vastupidavuse võtmeks materjalide õige valik, lumekoormuse arvestamine ja korrosioonikaitse.
Miks on Eesti kliima autovarjualustele nii suur väljakutse?
Enne kui süveneme konkreetsetesse materjalidesse, on oluline mõista, milliste jõududega peab üks väliehitis Eestis rinda pistma. Meie kliimat iseloomustab suur temperatuuri kõikumine, kõrge õhuniiskus aastaringselt ja märkimisväärsed lumekoormused.
Kõige kriitilisem faktor on lumekoormus. Eesti on jaotatud erinevateks lumekoormuse tsoonideks, kuid rusikareegel on, et katusekonstruktsioon peaks taluma vähemalt 150–200 kg lund ruutmeetri kohta. See ei tähenda ainult kohevat lund, vaid just sulailmadega tekkivat rasket ja märga lund, mis võib konstruktsioonid proovile panna. Odavad, n-ö “supermarketite” valmiskomplektid on sageli disainitud Kesk-Euroopa standardite järgi ja võivad meie talvedel lihtsalt murduda.
Teine suur vaenlane on niiskus ja temperatuurikõikumised (tsüklilisus). Puit paisub ja kahaneb vastavalt niiskusele, mis väsitab kinnitusvahendeid. Metall aga on vastuvõtlik korrosioonile, eriti kui elate mere lähedal, kus õhk on soolasem, või kui auto toob talvel teedelt kaasa keemilisi jäätõrjevahendeid.
Konstruktsioonimaterjalid: Puit vs. Metall
Autovarjualuse karkass on selle selgroog. Eestis on peamiselt levinud kaks valikut: liimpuit ja metall (teras või alumiinium). Mõlemal on oma eelised, kuid vastupidavuse seisukohalt on nüansid väga olulised.
Liimpuit – soe ja traditsiooniline, kuid nõudlik
Puit on Eestis traditsiooniline ja esteetiliselt paljudele meelepärane valik. Siiski ei soovitata autovarjualuse kandekonstruktsiooniks kasutada tavalist saematerjali. Tavalised prussid kipuvad kuivades lõhenema ja väänduma (“mängima”), mis võib kahjustada katusekatet ja nõrgestada kogu ehitist.
Parim valik puitkarkassi puhul on liimpuit. Liimpuit on tehniliselt töödeldud, tugevam ja stabiilsem kui tavaline puit. See ei väändu ega pragune nii kergelt. Kuid isegi liimpuit nõuab meie kliimas regulaarset hooldust:
- Puitu tuleb immutada mädanemis- ja seenhaiguste vastu.
- Värvkatet või õli tuleb uuendada iga 3–5 aasta tagant, sõltuvalt ilmastiku mõjust ja kasutatud viimistlusvahendi kvaliteedist.
- Kinnituskohad (postikingad) peavad olema korrektselt betoneeritud, et puit ei puutuks kokku maapinnaga, vältimaks niiskuskahjustusi altpoolt.
Metall – hooldusvaba ja modernne
Kui eesmärgiks on “ehita ja unusta” tüüpi lahendus, on metallkonstruktsioonid meie kliimas ületamatud. Siin eristuvad kaks peamist suunda: teras ja alumiinium.
Kuumtsingitud teras on äärmiselt tugev ja vastupidav. Tsingikiht moodustab keemilise sideme terasega, kaitstes seda rooste eest aastakümneid. Sellised varjualused on sageli tööstuslikuma välimusega, kuid sobivad hästi suurte sildedega varjualustele, kus postide vahe peab olema suur.
Alumiinium on tänapäeval üha populaarsem, eriti eramajade juures. Alumiinium ei roosteta (see oksüdeerub, kuid oksiidikiht kaitseb materjali edasi) ja on kergem kui teras. Kvaliteetsed alumiiniumprofiilid on kaetud pulbervärviga, mis annab neile vastupidava ja esteetilise välimuse. Alumiiniumist autovarjualused taluvad suurepäraselt Eesti niiskust ja temperatuurikõikumisi, vajades hoolduseks vaid aeg-ajalt pesemist.
Katusematerjalid: mis peab vastu rahele ja lumele?
Katus on see osa, mis saab suurima koormuse. Valik tehakse tavaliselt kihtplastiku (polükarbonaat), profiilpleki, bituumeni või turvaklaasi vahel.
Polükarbonaat (Kihtplastik)
See on üks levinumaid valikuid tänu oma valguse läbilaskvusele ja kergusele. Meie kliimas on aga kriitiline valida õige paksus ja kvaliteet. Odav, õhuke plastik võib rahega puruneda või UV-kiirguse käes paari aastaga kollaseks muutuda ja rabedaks minna. Eesti oludesse soovitatakse vähemalt 10mm, ideaalis 16mm paksust mitmekihilist kihtplastikut, millel on spetsiaalne UV-kaitsekiht. Oluline on ka paigaldus – kanalid tuleb otstest korrektselt sulgeda, et vältida sambla ja mustuse kogunemist plaatide sisse.
Profiilplekk
Klassikaline ja väga vastupidav valik. Plekk-katus on lumele libe (lumi tuleb ise maha) ja täiesti hooldusvaba. Miinuseks on pimedus – see ei lase valgust läbi, mis võib muuta varjualuse ja selle ümbruse hämaraks. Samuti võib vihmase ilmaga plekk-katus tekitada müra, mis võib häirida, kui varjualune on magamistoa akna all.
Turvaklaas
Klaas on premium-valik. See näeb välja luksuslik ja kestab igavesti, kui see just mehaaniliselt ei purune. Meie kliimas peab kindlasti kasutama lamineeritud karastatud klaasi, mis talub suuri lumekoormuseid ega purune ohtlikeks kildudeks. Klaasi miinuseks on hind ja kaal – konstruktsioon peab olema oluliselt tugevam (ja kallim), et kanda rasket klaasi pluss lumekoormust.
Vundament ja kinnitus – varjualuse pikaealisuse alus
Sageli tehakse viga just vundamendi ehitamisel. Kuna Eesti maapind külmub talvel läbi (külmumispiir on sõltuvalt pinnasest ja asukohast 1–1,2 meetrit), on külmakerked tavaline nähtus. Kui postid on paigaldatud liiga madalale või ebakvaliteetsele alusele, võib külm maapinda kergitada, mis omakorda väänab varjualuse konstruktsiooni kõveraks.
Vastupidav autovarjualune vajab betoonvundamenti, mis ulatub allapoole külmumispiiri, või korralikult tihendatud killustikalust koos plaatvundamendiga. Puitpostide puhul on kriitiline kasutada reguleeritavaid postikingi, mis tõstavad puidu maapinnast või betoonist vähemalt 5-10 cm kõrgusele. See takistab vee imbumist puidu ristlõikesse (kapillaarniiskus) ja hoiab ära posti alumise osa mädanemise.
Tuulekaitse ja külgseinad
Kuigi katus kaitseb sademete eest, on Eesti sügis- ja talveilmad sageli saadetud tugeva tuulega, mis puhub vihma ja lund külgedelt sisse. Seetõttu peavad eksperdid meie kliimas kõige paremini vastu pidavaks lahenduseks selliseid varjualuseid, millel on vähemalt üks või kaks külgseina suletud. See on eriti oluline valdavate tuulte suunast.
Külgseinad võivad olla lahendatud hõreda puitribistiku (listello) abil, mis laseb õhku läbi, tagades ventilatsiooni, kuid pidurdab tuult ja sademeid. Täiesti kinnised seinad võivad tekitada tuulekoti efekti, mistõttu on osaliselt läbipaistvad või ribilised lahendused tehniliselt paremad ja vähendavad tuulekoormust konstruktsioonile.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas Eestis tohib ehitada autovarjualust ilma ehitusloata?
See sõltub ehitisealusest pinnast. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge varjualuse puhul ei ole reeglina vaja luba ega teatist (kui ei ole tegemist detailplaneeringu kohustusega ala piirangutega). 20–60 m² ehitise puhul on vaja esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Alati on soovitav enne ehitamist konsulteerida kohaliku valla või linna ehitusnõunikuga, et vältida hilisemaid sekeldusi.
Milline katusekalle on lume jaoks parim?
Mida suurem kalle, seda paremini lumi maha libiseb, kuid autovarjualuste puhul on sageli eelistatud madalama kaldega katused (nt viilkatus või ühepoolne kalle). Minimaalne soovitatav kalle vee äravooluks on umbes 5–7 kraadi. Lamekatuse puhul peab konstruktsioon olema arvestatud kandma suuremat lumekoormust, kuna lumi ei libise sealt ise maha.
Kas puitu saab töödelda nii, et see kestaks sama kaua kui metall?
Täielikult metalliga võrdväärset eluiga on puidule raske saavutada ilma väga intensiivse hoolduseta. Kuid süvaimmutatud puit (autoklaavmeetod), mis on seejärel kaetud kvaliteetse lasuuri või värviga, võib kesta 20–30 aastat. Siiski nõuab see iga paari aasta tagant ülevaatamist ja hooldusvärvimist, mida metall (eriti alumiinium) ei vaja.
Kuidas vältida kondentsi tekkimist katuse alla?
Plekk-katuste puhul on kondentsvesi tavaline probleem. Selle vältimiseks tuleks kasutada kondentsivastase vildiga kaetud plekki (DRIP-stop) või paigaldada pleki alla aluskate ja tagada piisav tuulutus. Puitlaudise või kihtplastiku puhul on kondentsi probleem väiksem.
Autovarjualune kui energiatootmise keskus
Vaadates tulevikku, ei ole autovarjualune enam ammu lihtsalt koht, kus hoida autot lume eest. Üha enam majaomanikke Eestis planeerib varjualust ehitades koheselt ka päikesepaneelide paigaldusega. Meie kliimas, kus päikeseenergia tootmine on efektiivne märtsist oktoobrini, on autovarjualuse katus ideaalne pind, mida ära kasutada – see on sageli madalamal ja lihtsamini hooldatav (nt lumest puhastatav) kui maja katus.
Päikesepaneelidega integreeritud varjualused (“Solar Carport”) nõuavad aga eriti tugevat konstruktsiooni ja täpset asukoha valikut ilmakaarte suhtes. Lisades siia juurde elektriauto laadimisvalmiduse, muutub lihtne varjualune multifunktsionaalseks energiajaamaks. Selline lahendus nõuab küll suuremat alginvesteeringut, kuid arvestades elektrihindade volatiilsust ja rohepöörde suundumusi, on see ehituslikult kõige kaasaegsem ja väärtust kasvatavam valik, mida täna teha saab. Tugev metallkarkass ja õige kaldenurk on siinkohal kriitilise tähtsusega, et süsteem töötaks tõrgeteta aastakümneid.
