Autokonditsioneer on tänapäevastel sõidukitel muutunud elementaarseks mugavusvarustuseks, mida märkame sageli alles siis, kui see lakkab töötamast. Enamik autoomanikke eeldab ekslikult, et kliimaseade on täiesti hooldevaba süsteem, mis töötab laitmatult seni, kuni auto liigub. Tegelikkuses on autokliima keerukas suletud süsteem, mis töötab äärmuslikes tingimustes – pidev vibratsioon, temperatuurikõikumised ja niiskus teevad oma töö. Kui jätta süsteem aastateks tähelepanuta, ei lõpe see vaid higistamisega palaval suvepäeval, vaid võib kaasa tuua kompressori purunemise, mille remont ulatub sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse. Selleks, et mõista, millal ja miks hooldust teostada, tuleb vaadata süsteemi sisse ja kuulata ekspertide soovitusi.
Miks autokliima vajab hooldust, kui see on suletud süsteem?
Levinud müüt võrdleb autokonditsioneeri koduse külmkapiga. Küsitakse tihti: “Mu külmkapp töötab 15 aastat ilma gaasi lisamata, miks auto oma ei tööta?” Vastus peitub ehituses ja töökeskkonnas. Kodune külmik seisab paigal ja selle torustik on hermeetiliselt joodetud metallist. Auto kliimaseade on aga ühendatud paljude kummivoolikute, tihendite ja liidestega, et taluda mootori vibratsiooni ja kere liikumist.
Aja jooksul muutuvad kummidetailid poorseks ja tihendid väsivad. Ekspertide hinnangul on täiesti normaalne, kui tehniliselt korras auto kliimasüsteem kaotab loomuliku kao teel umbes 10–15% külmaainet aastas. Kui külmaaine tase langeb alla kriitilise piiri, väheneb süsteemi efektiivsus drastiliselt. Veelgi olulisem on teada, et külmaaine kannab süsteemis ringi ka spetsiaalset õli, mis määrib kompressorit ja hoiab tihendid elastsena. Ilma piisava gaasita jääb süsteem nälga, tihendid kuivavad ning lekked suurenevad progressioonis.
Soovituslik hooldusintervall: mida räägivad eksperdid?
Kuldreegel, mida enamik autotootjaid ja kliimaspetsialiste soovitab, on teostada kliimaseadme täishoolduse iga kahe aasta tagant. Uute autode puhul võib esimene kontroll toimuda kolmandal aastal, kuid vanemate sõidukite puhul on regulaarsus võtmetähtsusega.
Hoolduse sagedust mõjutavad ka järgmised tegurid:
- Sõiduki vanus: Üle 5 aasta vanused autod vajavad tihedamat kontrolli, kuna korrosioon võib kahjustada radiaatorit (kondensaatorit) ja torustikke.
- Läbisõit ja kasutusintensiivsus: Palju sõitvad autod puutuvad rohkem kokku teedelt lenduva kiviklibu ja sooladega, mis võivad kliimaradiaatorit vigastada.
- Avariiajalugu: Kui autoga on toimunud esiosa avarii, on suur tõenäosus, et kliimasüsteemi geomeetria on paigast nihkunud, mis soodustab mikrolekkeid.
Oluline on märkida, et “hooldus” ei tähenda pelgalt gaasi lisamist. Õige hooldusprotsess hõlmab vana gaasi ja õli eemaldamist, süsteemi vaakumtestimist (et tuvastada suuremaid lekkeid ja eemaldada niiskust) ning seejärel täpse koguse uue gaasi ja õli lisamist koos UV-värvainega, mis aitab tulevikus lekkeid tuvastada.
Hoiatavad märgid, mis viitavad kohesele sekkumisvajadusele
Isegi kui kaks aastat pole veel möödas, peaks autoomanik olema tähelepanelik teatud sümptomite suhtes. Kui märkate mõnda alljärgnevatest tunnustest, tuleks viivitamatult pöörduda teenindusse, et vältida kallist remonti.
1. Jahutusvõimsuse langus
Kõige ilmsem märk on see, kui auto ei suuda enam palaval päeval salongi kiiresti maha jahutada. Kui puhutav õhk on vaid leige, on süsteemis tõenäoliselt liiga vähe külmaainet. Madal rõhk süsteemis sunnib kompressorit tegema topelttööd, mis lühendab selle eluiga märgatavalt.
2. Imelikud helid mootoriruumist
Kui kliimaseadme sisselülitamisel kostub kapoti alt kolinat, vilinat või undamist, on see tõsine ohumärk. See võib viidata kulunud kompressori laagrile, libisevale rihmale või sellele, et kompressor töötab “kuivalt” ehk ilma piisava määrdeaineta. Sellise häälega sõitmine võib lõppeda kompressori kinnikiilumisega, mis omakorda võib purustada abirihma ja jätta auto tee äärde seisma.
3. Ebameeldiv kopituslõhn
Lõhn ei viita otseselt tehnilisele rikkele kapoti all, vaid pigem hügieeniprobleemile salongis. Kliimaseadme aurusti (evaporaator), mis asub armatuurlaua all, on pime ja niiske koht, kus kondenseerub vesi. See on ideaalne kasvulava bakteritele, hallitusele ja seentele. “Mädanenud” hais autos viitab sellele, et süsteem on saastunud. See pole mitte ainult ebamugav, vaid ka tervisele ohtlik, põhjustades allergiaid ja hingamisteede ärritust.
Mis juhtub, kui hooldust pidevalt edasi lükata?
Kliimaseadme hoolduse eiramine on klassikaline näide valest kokkuhoiust. Hoolduse hind jääb tavaliselt vahemikku 50–100 eurot, samas kui hooldamata jätmisest tulenevad kahjud võivad olla kümnekordsed.
Peamine risk on süsteemi niiskuse sattumine. Kui süsteemis on vähe gaasi, võib tekkida alarõhk või lekib sisse välisõhku. Õhuniiskus reageerib külmaaine ja õliga, moodustades happelise keskkonna. See hape hakkab seestpoolt söövitama alumiiniumtorusid, radiaatorit ja kompressorit. Tulemuseks on süsteem, mis lekib nagu sõel ja mille remont nõuab enamiku komponentide väljavahetamist.
Teine suur kuluallikas on kompressori rike. Kliimapump on süsteemi süda ja ka kõige kallim osa. Kuna kompressorit määritakse gaasiga ringleva õli abil, siis gaasi vähenemisel halveneb ka määrimine. Metall hõõrdub metalli vastu, tekitades peent puru, mis ummistab kogu süsteemi (filtri, paisuventiili). Sellisel juhul ei piisa vaid pumba vahetusest – kogu süsteem tuleb läbi pesta või osaliselt välja vahetada, sest vastasel juhul rikub süsteemi jäänud metallipuru uue kompressori loetud tundidega.
Salongiõhufilter – süsteemi kopsud
Rääkides kliimahooldusest, ei saa mööda vaadata salongiõhufiltrist. See on komponent, mida tuleks vahetada iga korralise hoolduse käigus, soovitavalt kord aastas või iga 15 000 – 20 000 kilomeetri järel. Ummistunud filter takistab õhuvoolu läbi aurusti. See põhjustab kahte probleemi:
- Ventilaatori mootor on suure koormuse all ja võib läbi põleda.
- Aurusti võib jäätuda, kuna soe õhk ei pääse sellest piisavalt kiiresti läbi, et jääd sulatada.
Lisaks on puhas filter oluline reisijate tervisele, püüdes kinni tolmu, õietolmu ja heitgaaside osakesed.
Korduma kippuvad küsimused
Kas elektriautode kliimaseade vajab samasugust hooldust?
Jah, ja see on isegi kriitilisem. Elektriautodel kasutatakse kliimasüsteemi (soojuspumpa) sageli ka akupaki jahutamiseks või soojendamiseks. Kui kliimasüsteem ei tööta efektiivselt, võib see märgatavalt vähendada elektriauto sõiduulatust ja lühendada aku eluiga. Lisaks kasutatakse elektriautodes spetsiifilisi elektrit mittejuhtivaid õlisid, mistõttu tohib neid hooldada vaid vastava pädevusega töökodades.
Kas ma võin ise poest ostetud ballooniga kliimat täita?
Eksperdid seda ei soovita. Kodused “tee-ise” komplektid sisaldavad sageli ainult gaasi, kuid mitte õli. Lisades gaasi ilma vana kogust teadmata, on suur oht süsteem üle täita, mis on sama kahjulik kui alarõhk. Samuti ei eemalda kodune täitmine süsteemist niiskust, mis on peamine korrosiooni tekitaja. Korrektne hooldus nõuab professionaalset seadet.
Miks aknad lähevad uduseks, kui kliima ei tööta?
Kliimaseade on parim vahend niiskuse eemaldamiseks salongist. Kui süsteem on tühi või rikkis, ei kuivatata sissetulevat õhku. Eriti vihmase ilmaga või talvel muutub autos viibimine ilma toimiva konditsioneerita väga ebamugavaks ja ohtlikuks, kuna nähtavus halveneb kiiresti.
Kui kaua võtab aega korralik kliimahooldus?
Täisteenus võtab aega tavaliselt 45–60 minutit. Sellest suurema osa ajast teostab automaatne seade vaakumtesti (vähemalt 20 minutit), et olla kindel süsteemi hermeetilisuses ja eemaldada niiskus.
Praktilised nipid süsteemi eluea pikendamiseks
Kuigi regulaarne hooldus teeninduses on vältimatu, saab autoomanik ka ise palju ära teha, et konditsioneeri eluiga pikendada ja ebameeldivaid lõhnu vältida. Siin on mõned tõestatud soovitused igapäevaseks kasutamiseks:
Esiteks, kasutage konditsioneeri aastaringselt. Paljud juhid lülitavad talveks kliima välja, et kütust säästa. See on viga. Süsteemi tuleks käivitada vähemalt kord nädalas 10–15 minutiks, isegi talvel (kui temperatuur seda võimaldab, sest väga suure pakasega kompressor ei rakendu). See paneb külmaaine ja õli ringlema, määrides tihendeid ja vältides nende pragunemist.
Teiseks, kuivatage aurusti enne sõidu lõppu. See on parim viis halva lõhna vältimiseks. Lülitage kliimaseade (A/C nupp) välja umbes 3–5 minutit enne sihtkohta jõudmist, kuid jätke ventilaator tööle. See võimaldab välisõhul aurusti kuivaks puhuda, enne kui auto seisma jääb. Kuiv aurusti tähendab, et bakteritel ja hallitusel pole niisket keskkonda paljunemiseks.
Kolmandaks, hoidke auto väline õhuvõtuava puhas. Kapoti ja esiklaasi vahele kogunevad puulehed ja okkad hakkavad kõdunema ja võivad ummistada vee äravoolukanalid. Kui vesi ei pääse autost välja, võib see valguda salongi põrandale või kliimasüsteemi, tekitades niiskuskahjustusi ja hallitust.
Kokkuvõtvalt on autokliima hooldus investeering, mis tasub end ära mugavuse, tervise ja pikas perspektiivis ka rahalise säästuna. Kaks aastat on maksimaalne piir, mida tasub oodata – parem karta kui kahetseda, sest toimiv kliimaseade on osa auto turvavarustusest, hoides juhi pea selge ja aknad läbipaistvad.
