Iga autoomanik teab seda tunnet, mis tekib tehnoülevaatuse tähtaja lähenedes – segu kohusetundest ja väikesest ärevusest. Kas kõik tuled põlevad? Kas käsipidur peab piisavalt hästi? Kas heitgaasid on normis? Autoülevaatus ei ole lihtsalt bürokraatlik tempel registreerimistunnistusel, vaid kriitilise tähtsusega protsess, mis tagab meie liikluse turvalisuse ja säästab keskkonda. Eestis on statistika näidanud, et märkimisväärne osa sõidukitest ei läbi kontrolli esimesel katsel, ning põhjused ulatuvad lihtsatest pirnivahetustest kuni tõsiste konstruktsiooniliste probleemideni. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis toimub ülevaatuspunkti uste taga, millised on peamised komistuskivid autoomanikele ja kuidas tagada, et teie sõiduk oleks seaduslikult ning tehniliselt valmis teedele naasma.
Mida ülevaatuspunktis tegelikult kontrollitakse?
Tehnoülevaatus on kompleksne protseduur, mille käigus hinnatakse sõiduki vastavust kehtestatud tehnonõuetele. Ülevaataja eesmärk ei ole autot “läbi kukutada”, vaid veenduda, et see ei kujutaks ohtu juhile, reisijatele ega teistele liiklejatele. Kontroll hõlmab sadu erinevaid punkte, alates dokumentatsioonist kuni peidetud mehaaniliste sõlmedeni.
Protsess algab tavaliselt dokumentide ja VIN-koodi kontrolliga, et veenduda sõiduki identiteedis. Seejärel liigutakse tehnilise poole juurde, kus testitakse pidureid stendis, kontrollitakse lõtke veermikus, mõõdetakse heitgaase ning hinnatakse tulede ja klaaside seisukorda. Oluline on mõista, et ülevaatus on visuaalne ja funktsionaalne kontroll – see tähendab, et mootorit lahti ei võeta, kuid kõik ligipääsetavad ja mõõdetavad süsteemid peavad töötama laitmatult.
Sõidukite tehnilised vead: miks põrub suur osa autosid?
Statistika kohaselt on korduvülevaatusele saatmise põhjused aastast aastasse sarnased. Kuigi moodsate autode elektroonika on keerukam, on füüsikareeglid ja kulumine jäänud samaks. Alljärgnevalt analüüsime peamisi valdkondi, kus vead kõige sagedamini ilmnevad.
Valgustusseadmed ja elektrisüsteem
Üllataval kombel on just tuled kõige sagedasem põhjus, miks sõidukile tehakse märkus või suunatakse see kordusülevaatusele. Probleemid ei piirdu vaid läbipõlenud pirnidega. Levinud vead on:
- Valesti reguleeritud esituled: Kui valgusvihk on liiga kõrgel, pimestab see vastusõitjaid; kui liiga madalal, ei näe juht piisavalt kaugele.
- Tuhmunud või pragunenud laternaklaasid: Aja jooksul tuhmuvad plastikust tuled UV-kiirguse ja teedehoolduse kemikaalide tõttu, mis hajutab valgust valesti.
- Lubamatud muudatused: Tavalistesse halogeenlaternatesse paigaldatud LED- või ksenoonpirnid, mis ei vasta laterna markeeringule, on kindel viis ülevaatusel põrumiseks.
- Numbrituled: Tihti unustavad juhid kontrollida just tagumise numbrimärgi valgustust.
Pidurisüsteemi ebaühtlus ja kulumine
Pidurid on auto kõige olulisem turvavarustus. Ülevaatusel kasutatakse spetsiaalset rullikutega stendi, mis mõõdab pidurdusjõudu ja selle erinevust rataste vahel.
Kõige levinum probleem on pidurdusjõu ebaühtlane jaotumine samal teljel. Kui üks ratas pidurdab teisest oluliselt nõrgemini, võib auto äkkpidurdusel teelt välja kanduda. Selle põhjuseks on sageli kinni jäänud pidurisadulad või -kolvid, mida põhjustab meie kliimas kasutatav teede sool ja niiskus. Samuti on sagedaseks probleemiks roostetanud piduritorud, mis võivad surve all puruneda, ning liiga kulunud pidurikettad või -klotsid.
Eraldi tähelepanu all on seisupidur (käsipidur). See peab suutma hoida autot paigal kindla kaldega nõlval ja selle trossid ei tohi olla kinni roostetanud ega purunenud.
Veermik ja vedrustus
Eesti teede seisukord paneb sõidukite veermiku tõsiselt proovile. Ülevaatusel kontrollitakse autot tõstuki peal või kanalis, kus loksutatakse läbi kõik liigendid ja puksid. Peamised vead hõlmavad:
- Kulunud šarniirid ja rooliotsad: Liigne lõtk nendes detailides muudab auto juhitavuse ebatäpseks ja ohtlikuks.
- Katkised tolmukatted: Kui liigendi kummikate on katki, pääseb sisse vesi ja liiv, mis hävitab detaili kiiresti.
- Purunenud vedrud: Vedru võib murduda nii, et auto omanik seda ise ei märkagi, kuid see muudab auto kallet ja vedrustuse tööd.
- Amortisaatorite leke: Õlised või mittetöötavad amortisaatorid pikendavad pidurdusteekonda ja halvendavad teelpüsivust.
Heitgaasid ja keskkonnanõuded
Mootori heitgaaside mõõtmine on paljudele vanemate diiselautode omanikele suurim stressiallikas. Bensiinimootoritel mõõdetakse CO (vingugaasi) ja HC (põlemata kütuse) sisaldust ning lambda väärtust. Diiselmootoritel mõõdetakse suitsusust ehk tahmaosakeste hulka heitgaasis.
Diiselmootorite puhul on suureks probleemiks tahmafiltri (DPF) eemaldamine või ummistumine. Kui DPF on eemaldatud, on suitsususnaitaja tavaliselt normist kordades kõrgem ja ülevaatust läbida ei ole võimalik. Bensiinimootorite puhul viitab kõrge heitgaasinäit sageli kulunud katalüsaatorile, rikkis lambda-andurile või mootori üldisele kulumisele (nt õli põlemine silindrites).
Kere seisukord ja ohtlik rooste
Rooste on põhjamaades autode suur vaenlane. Väike pindmine rooste tiivakaarel on tavaliselt iluviga (v.a. juhul, kui seal on teravad servad, mis võivad jalakäijaid vigastada), kuid rooste kandvates konstruktsioonides on tõsine ohutusrisk.
Ülevaatusel kontrollitakse hoolikalt poolraame, karpe, põhja ja kinnituspunkte. Kui rooste on metalli nii õhukeseks söönud, et see läbi torgatakse, või kui esineb läbivaid auke kandvates osades, on tegemist ohtliku veaga. Samuti on keelatud tuuleklaasi vaateväljas olevad praod, mis võivad segada juhi nähtavust või kahjustada klaasipuhastajaid.
Vigade raskusastmed: VO, OV ja Ohtlik viga
Kui ülevaatusel leitakse puudusi, klassifitseeritakse need kolme kategooriasse, millest sõltub edasine tegevus:
- Väheoluline viga (VO): Need on pisivead, mis otsest ohtu ei kujuta (näiteks läbipõlenud numbrituli või väike vedelikuleke). Ülevaatus loetakse läbituks, kuid omanik on kohustatud vea esimesel võimalusel kõrvaldama. Märge tehakse registrisse.
- Oluline viga (OV): Viga, mis võib mõjutada liiklusohutust või keskkonda (näiteks mittetöötav pidurituli, liigne lõtk roolisüsteemis, kõrged heitgaasid). Sõidukile antakse korduvülevaatuse aeg (tavaliselt kuni 1 kuu). Sõidukiga tohib sõita vaid remondikohta ja tagasi ülevaatusele.
- Ohtlik viga: Viga, mis kujutab otsest ja kohest ohtu (näiteks täielikult kadunud pidurid, lekkiv kütusepaak, ohtlikud lõtkud). Sõiduki kasutamine on keelatud ja ülevaatuspunktist tohib lahkuda vaid puksiiril.
Sõiduki ettevalmistamine edukaks ülevaatuseks
Paljusid probleeme saab vältida lihtsa koduse kontrolliga enne ülevaatuspunkti külastamist. See säästab nii aega kui ka korduvülevaatuse tasu. Siin on sammud, mida tasub järgida:
Esmalt tehke ring ümber auto ja kontrollige kõiki tulesid. Paluge sõbral vajutada pidurit ja lülitada sisse tagurpidikäik, et veenduda kõigi pirnide töökorras olekus. Kontrollige klaasipesuvedeliku olemasolu ja kojameeste tööd. Vaadake üle rehvid – mustri sügavus peab suverehvidel olema vähemalt 1,6 mm ja talverehvidel 3,0 mm, kuid soovitav on tunduvalt rohkem. Samuti ei tohi rehvidel olla munasid ega pragusid.
Enne heitgaaside testi on soovitatav mootor korralikult soojaks sõita. Eriti diiselmootorite puhul aitab “torude puhtaks köhimine” maanteel madalama käigu ja kõrgemate pööretega sõites vähendada tahmaosakeste hulka mõõtmise hetkel. Samuti veenduge, et autos on olemas nõuetekohane ohutusvarustus: töökorras ja kehtiva kontrollkleebisega tulekustuti, ohukolmnurk ning tõkiskingad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin minna ülevaatusele enne õiget aega?
Jah, ülevaatusele võib minna igal ajal. Kui läbite ülevaatuse varem, hakkab uus kehtivusaeg lugema ülevaatuse läbimise hetkest. Siiski on olemas periood (tavaliselt 2-3 kuud enne lõppu), mil teostades ülevaatuse, kandub vana perioodi lõpp edasi uude perioodi.
Mis juhtub, kui ma ei läbi korduvülevaatust määratud aja jooksul?
Kui korduvülevaatuse tähtaeg (tavaliselt 1 kuu) möödub ja vigu pole parandatud, tuleb läbida uuesti täismahus korraline ülevaatus ja tasuda täishind.
Kas keegi teine võib minu autoga ülevaatusele minna?
Jah, ülevaatusele võib sõiduki viia igaüks, kellel on kaasas sõiduki registreerimistunnistus (või selle koopia/kasutaja õigus). Omaniku kohalolek ei ole kohustuslik.
Kui palju maksab korduvülevaatus?
Korduvülevaatuse hind on tavaliselt oluliselt madalam kui korralisel ülevaatusel, kuid see kehtib vaid siis, kui lähete samasse ülevaatuspunkti, kus esmane kontroll teostati.
Kas pragunenud esiklaasiga saab ülevaatuselt läbi?
See sõltub prao asukohast ja suurusest. Kui pragu asub juhi otseses vaateväljas või on väga ulatuslik, siis ülevaatust ei läbita. Väikesed täkked või praod kaasreisija poolel ei pruugi olla takistuseks, kui need ei nõrgenda klaasi struktuuri oluliselt (VO viga).
Regulaarne hooldus kui investeering turvalisusesse
Autoülevaatus ei tohiks olla ainus kord aastas, mil auto tehnilisele seisukorrale tähelepanu pööratakse. Suhtumine, et “sõidan kuni ülevaatuseni”, on nii majanduslikult kui ka ohutuse seisukohalt riskantne. Väikesed vead, nagu katkine tolmukate või kergelt kinni kiilunud pidur, võivad ignoreerimisel muutuda kalliks remondiks, mis nõuab tervete detailide väljavahetamist.
Regulaarne hooldus, õlivahetus ja veermiku kontroll usaldusväärses töökojas tagavad, et ülevaatuse aeg on vaid formaalsus, mitte loterii. Lisaks hoiab korras auto kütusekulu optimaalsena ja tagab, et kriitilises olukorras – olgu selleks ootamatu takistus teel või libe kurv – käitub sõiduk ettearvatavalt ja kaitseb oma reisijaid. Puhta lehega läbitud ülevaatus on märk vastutustundlikust autoomanikust ja annab kindlustunde kilomeetriteks, mis ees ootavad.
