Elektrimootorite võidukäik autotööstuses on viimase kümnendi jooksul olnud peadpööritav, muutudes nišihuvist peavoolu standardiks. Kui veel mõned aastad tagasi oli elektriauto ostmine paljude jaoks riskantne eksperiment või pelgalt keskkonnateadlikkuse avaldus, siis täna on see ratsionaalne ja majanduslikult põhjendatud valik. Turule lisandub igakuiselt uusi mudeleid, alates taskukohastest linnaautodest kuni luksuslike maanteeristlejateni, mis teeb “selle ainsa ja parima” väljaselgitamise keerulisemaks kui kunagi varem. Autoeksperdina võin kinnitada, et ideaalset autot, mis sobiks absoluutselt kõigile, ei ole olemas, kuid on mudeleid, mis on tehnoloogiliselt, hinna ja kvaliteedi suhtelt ning kasutusmugavuselt teistest peajagu üle.
Mille põhjal hinnata tänapäevast elektriautot?
Enne konkreetsete mudelite juurde asumist on kriitiliselt oluline mõista, mis teeb ühest elektriautost hea sõiduki. Sisepõlemismootoriga autode puhul olime harjunud vaatama hobujõude ja kütusekulu, kuid elektrimaailmas on parameetrid muutunud. Tänapäeva parim elektriauto peab pakkuma tasakaalu nelja peamise samba vahel:
- Reaalne sõiduulatus ja efektiivsus: Mitte ainult see number, mis seisab brošüüris WLTP märgisega, vaid see, kui kaugele auto sõidab Eesti kliimas, maanteekiirusel ja tuulise ilmaga.
- Laadimiskiirus ja -kõver: Suur aku on tore, aga kui selle täitmine võtab tunde, kaotab auto oma praktilisuse pikkadel sõitudel. Oluline on, kui kiiresti suudab auto energiat vastu võtta (kW) ja kui kaua ta suudab tippkiirust hoida.
- Tarkvara ja kasutajakogemus: Elektriauto on sisuliselt ratastel arvuti. Kui ekraanid jooksevad kokku või rakendus ei tööta, on kogu kasutuskogemus rikutud.
- Hinna ja kvaliteedi suhe: Kas auto pakutav varustus, koostekvaliteet ja sõidumugavus vastavad küsitud hinnasildile?
Tehnoloogiline liider: 800-voldine arhitektuur muudab mängu
Kui rääkida puhtalt tehnoloogiast, siis praeguse aja “parim” elektriauto peab suutma laadida kiiresti. Siin jookseb selge piir vanema põlvkonna (400V süsteemid) ja uue põlvkonna (800V süsteemid) vahel. 800-voldine süsteem võimaldab akusid laadida drastiliselt kiiremini, vähendades laadimispeatuseid 10-18 minutini (10-80% täituvuseni).
Selles kategoorias on hetkel vaieldamatuteks liidriteks Lõuna-Korea tootjad oma E-GMP platvormiga. Hyundai Ioniq 5, Hyundai Ioniq 6 ja Kia EV6 on toonud tehnoloogia, mis varem oli vaid Porsche Taycani pärusmaa, massidesse. Need autod suudavad sobivas laadijas arendada laadimisvõimsust üle 230 kW ja hoida seda stabiilselt.
Kui teie jaoks on prioriteediks see, et maanteesõidud sujuksid minimaalse ajakuluga ning te hindate futuristlikku disaini, on raske vaadata mööda Hyundai ja Kia tippmudelitest. Need autod on tõestanud, et elektriautoga reisimine ei pea olema kompromiss.
Terviklikkuse meister: Tesla Model Y
Rääkides parimast elektriautost, ei saa me üle ega ümber Teslast. Kuigi konkurendid on järele jõudnud ja kohati möödagi läinud (näiteks mürasummutuse või vedrustuse pehmuse osas), on Tesla Model Y jätkuvalt turu referentspunkt. Miks?
Põhjus peitub ökosüsteemis ja efektiivsuses. Tesla on suutnud luua auto, mis on äärmiselt energiatõhus. Isegi väiksema akuga (RWD mudel) suudab Model Y läbida vahemaid, mis on paljudele suurema akuga konkurentidele kättesaamatud. Lisaks on Tesla tarkvara ehk infotainment-süsteem endiselt turu sujuvaim ja intuitiivseim. Telefoniäpp töötab viivitusteta, “võti” on alati telefonis ja marsruudi planeerimine koos laadimispeatustega on tehtud lollikindlaks.
Eesti kontekstis on oluline mainida ka Tesla soojuspumpa (Octovalve), mis on insenertehniline meistriteos, tagades efektiivse soojenduse ka krõbedate miinuskraadidega, kaotamata seejuures liigselt sõiduulatust.
Euroopa vastulöök ja mugavuse otsijad
Paljude autojuhtide jaoks on Tesla liiga minimalistlik või tehnokraatlik. Nad otsivad traditsioonilist autotunnetust, kvaliteetseid materjale ja vaikust. Siin astuvad mängu Saksa autotootjad.
BMW i4 ja linnamaastur BMW iX on suurepärased näited sellest, kuidas ühendada traditsiooniline sõidurõõm elektrilise jõuülekandega. BMW ei ole läinud kaasa “kõik ühel ekraanil” hullusega nii agressiivselt ning pakub endiselt füüsilist iDrive rullikut, mida paljud juhid hindavad. iX mudel pakub aga sõidumugavust ja vaikust, mis on võrreldav luksuslimusiinidega.
Samuti väärib mainimist Volkswageni ID.7. Pärast konarlikku algust ID.3 ja ID.4 tarkvaraga, on Volkswagen ID.7 mudeliga teinud suure hüppe edasi. See on avar, väga mugav ja ökonoomne sedaan (või universaal), mis on suunatud just neile, kes neelavad maanteel sadu kilomeetreid ja hindavad stabiilsust ning koostekvaliteeti.
Odavam hinnaklass: kas kompromiss on liiga suur?
Parim elektriauto ei pea tingimata maksma 60 000 eurot. Turule on sisenenud tugevad tegijad Hiinast, kes on muutnud hinnastamist. MG4 on hetkel üks parima hinna ja omaduste suhtega elektriautosid Euroopas. See pakub üllatavalt head sõidudünaamikat (tänu tagaveole ja madalale raskuskeskmele) ning piisavat sõiduulatust mõistliku hinna eest.
Siiski tuleb odavama klassi puhul arvestada teatud järeleandmistega tarkvara kiiruses, laadimisvõimsuses külma ilmaga ja salongi materjalides. Kuid linnaautona või teise peresõidukina võib just selline “mõistlik valik” olla tiitli “parim” vääriline.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Elektriauto valimine tekitab endiselt palju küsimusi. Siin on vastused kõige levinumatele murekohtadele, mida ostjad autoekspertidelt küsivad.
Kas elektriauto aku vajab paari aasta pärast väljavahetamist?
See on üks levinumaid müüte. Tänapäevased vedelikjahutusega liitiumioonakud on loodud kestma kogu auto eluea. Statistika näitab, et isegi pärast 200 000 – 300 000 kilomeetri läbimist on aku mahtuvus säilinud tavaliselt 80-90% ulatuses. Enamik tootjaid annab akule garantii 8 aastat või 160 000 km.
Kuidas valida autot Eesti talveks?
Eesti kliimas on kriitiliselt oluline jälgida, et autol oleks soojuspump ja aku eelsoojenduse võimalus. Soojuspump säästab energiat salongi kütmisel, aku eelsoojendus aga tagab, et kiirlaadijasse jõudes suudab auto energiat kiiresti vastu võtta ka -20 kraadiga. Ilma eelsoojenduseta võib talvine laadimiskiirus olla suvisest kordades aeglasem.
Kas kodune laadimine on hädavajalik?
Kuigi avalik laadimisvõrk areneb kiiresti, on elektriauto omamine kõige mugavam ja soodsam siis, kui on olemas kodune või töökohal laadimise võimalus. See võimaldab igal hommikul alustada “täis paagiga” ja kasutada soodsat ööelektrit, mis viib kilomeetri hinna drastiliselt alla võrreldes bensiiniautoga.
Mida tähendab WLTP ja miks reaalne läbisõit on väiksem?
WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) on laboratoorne standard. Reaalne elu sisaldab aga tuuletakistust, kõrguste vahesid, kütteseadmete kasutamist ja kiirteel sõitmist. Rusikareegel on arvestada WLTP numbrist maha umbes 20-30% suvel ja kuni 40-50% karmil talvel (lühikeste otste puhul), et saada reaalne, murevaba sõiduulatus.
Elektriline mobiilsus ja tulevikuvaade
Kui peaksime täna välja kuulutama ühe võitja, siis vastus sõltub teie profiilist. Ratsionaalsele inimesele, kes otsib parimat hinna, ruumikuse ja tehnoloogia suhet ning kindlustunnet laadimisvõrgustiku osas, on Tesla Model Y jätkuvalt raskesti ületatav ning hoiab “rahvaauto” tiitlit õigustatult.
Tehnoloogiahuvilisele ja sagedasele pikamaasõitjale on parim valik 800V süsteemiga Hyundai Ioniq 5 või Kia EV6, mis pakuvad tulevikukindlat laadimiskiirust. Premium-klassi mugavuse ja sõidunaudingu otsijale jäävad aga troonile Saksa autotööstuse tipud nagu BMW ja Mercedes-Benz, kes on suutnud oma sajandipikkuse kogemuse edukalt elektrilisse vormi valada.
Valdkond areneb aga tormiliselt. Juba on laborites testimisel tahkisakud (solid-state batteries), mis lubavad kahekordistada sõiduulatust ja vähendada laadimisaegu veelgi. Samuti muutub tarkvara roll üha olulisemaks – auto, mis suudab end ise uuendada ja ajas paremaks muutuda, hoiab oma väärtust paremini. Seega, parim elektriauto on see, mis vastab teie igapäevastele vajadustele täna, kuid on tehnoloogiliselt piisavalt võimekas, et olla relevantne ka viie aasta pärast.
