Auto aku on sõiduki hääletu kangelane, mille tähtsust märgatakse sageli alles siis, kui mootor enam käima ei lähe. Paljud autoomanikud teevad vea, ostes uue aku pelgalt välimuse või hinna põhjal, mõistmata, et tänapäevased sõidukid on muutunud tehnoloogiliselt keerukateks süsteemideks, mis nõuavad spetsiifilisi energialähteid. Õige aku valimine ei tähenda ainult seda, et auto käivitub külmal talvehommikul, vaid see mõjutab otseselt ka auto elektroonika pikaealisust ja kütusekulu. Selles põhjalikus juhendis selgitame välja, millised on peamised autoakude tüübid, kuidas need üksteisest erinevad ja mida peaksite silmas pidama, et teha oma sõidukile parim võimalik valik.
Autoaku roll tänapäevases sõidukis
Aastakümneid tagasi piisas autoakust vaid mootori käivitamiseks ja tulede töös hoidmiseks. Tänapäeval on olukord drastiliselt muutunud. Kaasaegsed autod on varustatud kümnete juhtplokkide, navigatsioonisüsteemide, istmesoojenduste, arenenud turvavarustuse ja start-stop süsteemidega, mis kõik vajavad pidevat ja stabiilset voolu. Kui aku ei suuda seda energiat pakkuda või kui valitud aku tehnoloogia ei sobi kokku auto laadimissüsteemiga, hakkavad probleemid ilmnema kiiresti. Vale tüüpi aku võib viia generaatori enneaegse kulumiseni või selleni, et auto elektroonika hakkab näitama valesid veateateid.
Peamised autoakude tehnoloogiad
Turul on mitmeid erinevaid akutehnoloogiaid, millest igaühel on oma unikaalsed omadused ja kasutusvaldkonnad. Siin on ülevaade kõige levinumatest tüüpidest.
Pliiakud ehk klassikalised märgad akud (SLI)
SLI tähistab inglisekeelset väljendit Starting, Lighting, Ignition. See on kõige traditsioonilisem akutehnoloogia, mida on autodes kasutatud juba aastakümneid. Need akud koosnevad pliist ja väävelhappe elektrolüüdist. Need sobivad suurepäraselt vanematele autodele, millel on lihtne elektrisüsteem ja puuduvad energiamahukad lisafunktsioonid. SLI akude eelisteks on madal hind ja lihtne hooldatavus. Samas ei talu nad süvatühjenemist eriti hästi ning nende tsükliline vastupidavus on piiratud.
EFB (Enhanced Flooded Battery) akud
EFB aku on sisuliselt edasiarendatud märgaku, mis on mõeldud toime tulema nõudlikumates oludes. Need on ideaalsed sõidukitele, millel on algtaseme start-stop süsteem. EFB akud suudavad pakkuda suuremat tsüklilist vastupidavust ja paremat laadimisvastuvõtlikkust kui tavalised pliiakud. See tähendab, et nad laevad end sõidu ajal kiiremini täis ja taluvad paremini sagedasi käivitusi, mis on iseloomulikud linnaliikluses sõitmisele.
AGM (Absorbent Glass Mat) akud
AGM tehnoloogia on tipplahendus autodele, mis on varustatud keerukate start-stop süsteemide ja suure hulga elektriseadmetega. Nendes akudes on elektrolüüt imendatud klaaskiudmatisse, mis muudab aku täiesti hooldusvabaks ja lekkekindlaks. AGM akude suurim eelis on nende erakordne tsükliline vastupidavus ja võime pakkuda suurt käivitusvoolu ka väga madalatel temperatuuridel. Samuti on neil märgatavalt pikem kasutusiga võrreldes tavaakudega, kuid nende hind on ka vastavalt kõrgem.
Geelakud (GEL)
Kuigi geelakusid kohtab autodes harvemini, väärivad nad äramärkimist. Nende elektrolüüt on viidud geelilaadsesse olekusse ränidioksiidi lisamise teel. Need akud on väga vastupidavad vibratsioonile ja süvatühjenemisele, mistõttu kasutatakse neid sageli matkaautodes, paatides ja spetsiaaltehnikas, kus aku peab toime tulema pikaajalise ja ühtlase voolutarbimisega.
Kuidas valida oma sõidukile õiget akut?
Aku valimine ei tohiks toimuda juhuslikult. On mitmeid tehnilisi parameetreid, millega peab arvestama, et vältida ebameeldivusi.
- Mahutavus (Ah): See näitab, kui palju energiat aku suudab salvestada. See peab vastama auto tootja ettekirjutustele. Kui panete liiga väikese mahutavusega aku, võib see kiiresti tühjeneda, eriti talvel.
- Käivitusvool (A): See on voolutugevus, mida aku suudab anda mootori käivitamisel. Diiselmootorid nõuavad reeglina suuremat käivitusvoolu kui bensiinimootorid.
- Mõõtmed ja klemmide asetus: Aku peab füüsiliselt mahuma oma kohale ja kaablid peavad ulatuma klemmideni. Eestis on levinud Euroopa standardi akud, kuid alati tasub kontrollida, kas pluss- ja miinusklemm on õigetel pooltel.
- Tehnoloogia vastavus autole: Kui teie auto on varustatud start-stop süsteemiga, peate kasutama kas EFB või AGM akut. Tavaline aku ei pea sellises süsteemis kuigi kaua vastu.
Millal on aeg aku vahetada?
Akud ei anna oma väsimusest alati järsult märku. Siiski on olemas teatud ohumärgid, mis viitavad vajadusele uus aku osta:
- Mootori käivitamine on muutunud vaevaliseks või võtab tavapärasest kauem aega.
- Armatuurlaual põleb aku kontrolltuli või vilguvad muud elektroonikahoiatused.
- Esituled tunduvad tühikäigul tuhmimad kui sõidu ajal.
- Aku korpus on paisunud või nähtavalt deformeerunud (see viitab sageli ülelaadimisele).
- Autol on olnud pikki seisakuid või aku on saanud korduvalt tühjaks.
Kui märkate neid sümptomeid, on soovitatav aku koheselt testida spetsiaalse testeriga. Paljudes autoosade poodides ja töökodades tehakse seda tasuta või sümboolse tasu eest. Testimine näitab, kas aku on veel heas konditsioonis või on selle mahutavus langenud kriitilise piirini.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan panna oma autole suurema mahutavusega aku kui ette nähtud?
Üldiselt võib panna veidi suurema mahutavusega aku, kui see füüsiliselt autosse mahub ja generaator suudab seda laadida. Liiga suur aku ei pruugi aga kunagi täielikult täis saada, mis võib viia aku sulfaattumiseni ja kiirema riknemiseni. Soovitame hoida auto tootja poolt soovitatud vahemikus.
Kas ma võin asendada EFB või AGM aku tavalise pliiakuga?
Ei, seda ei tohi teha. Start-stop süsteemiga autod on disainitud töötama kindla akutehnoloogiaga. Tavaline aku laguneb sellises süsteemis mõne kuu, mõnikord isegi mõne nädalaga, kuna see ei ole mõeldud nii sagedasteks tsüklilisteks laadimisteks ja tühjenemisteks.
Kuidas mõjutab külm ilm minu auto akut?
Külm ilm vähendab aku keemilist aktiivsust, mistõttu langeb selle mahutavus ja võime anda käivitusvoolu. Samal ajal muutub mootoriõli paksemaks, mis tähendab, et mootori käivitamiseks on vaja rohkem energiat. See on ka põhjus, miks paljud akud surevad just esimeste suurte külmadega.
Kui kaua autoaku üldiselt kestab?
Keskmine autoaku eluiga on 4 kuni 6 aastat. See sõltub aga suuresti sõiduharjumustest, kliimast ja auto elektrisüsteemi korrasolekust. Lühikesed sõidud linnas, kus aku ei jõua korralikult täis laadida, lühendavad aku eluiga märgatavalt.
Aku hooldus ja eluea pikendamine
Kuigi tänapäevased akud on enamasti hooldusvabad, ei tähenda see, et nende eest poleks vaja hoolt kanda. Peamine vaenlane on süvatühjenemine. Kui plaanite autot pikemalt seista jätta, on soovitatav kasutada akulaadijat või hoida aku täislaetuna. Samuti on oluline hoida akuklemmid puhtana ja korrodeerumata. Oksiidikiht klemmidel takistab voolu edastamist ja võib tekitada probleeme nii käivitamisel kui ka laadimisel. Kui aku on olnud tühjaks saanud, tuleks see võimalikult kiiresti uuesti täis laadida, sest tühjalt seisev aku hakkab kiiresti keemiliselt lagunema. Kasutades kvaliteetset ja intelligentset akulaadijat, saate aku eluiga märgatavalt pikendada, kuna need seadmed oskavad lisaks tavalaadimisele ka akusid desulfaattida, aidates taastada nende algset mahtuvust. See on väike investeering, mis võib säästa teid uue aku ostmisest mitme aasta võrra.
