Iga autojuht on vähemalt korra elus tundnud olukorda, kus kiirust vähendades hakkab auto rool, piduripedaal või kogu kere vibreerima. See ei ole mitte ainult ebamugav, vaid võib viidata tõsistele tehnilistele probleemidele, mis ohustavad sõiduki juhitavust ja ohutust. Pidurdamisel tekkiv värin on märguanne, mida ei tohiks kunagi ignoreerida, sest pidurisüsteem on auto kõige kriitilisem turvavarustus. Selles põhjalikus juhendis vaatame üle kõik peamised põhjused, miks auto võib pidurdamisel värisema hakata, kuidas neid diagnoosida ja millal on aeg pöörduda professionaalse mehaaniku poole.
Piduriketaste kõverdumine kui kõige sagedasem süüdlane
Kõige levinum põhjus auto värinale pidurdamisel on piduriketaste deformeerumine ehk rahvakeeli öeldes nende “kõveraks” minek. Piduriketas on valmistatud malmist ja see töötab äärmuslikes temperatuuritingimustes. Kui pidurdamisel tekkiv kuumus on liiga intensiivne ja jahtumine ebaühtlane, võib metall kuju muuta. Isegi mikroskoopiline kõverus ketta pinnal tekitab olukorra, kus piduriklotsid ei puutu kettaga kokku ühtlaselt, vaid hakkavad pööreldevat ketast vahelduva eduga haarama.
Kuidas ära tunda: Kui tunnete vibreerimist just piduripedaali kaudu, on probleem tõenäoliselt piduriketastes. Mida kõvemini pidurdate, seda tugevamini võib värin tunda olla.
Põhjused:
- Järsk pidurdamine ja sellele järgnev veeloiku sõitmine, mis tekitab metallis termošoki.
- Piduriklotside kinnikiilumine, mis hoiab ketta pidevalt kuumana ka siis, kui te ei pidurda.
- Odavate ja ebakvaliteetsete piduriketaste kasutamine, mis ei talu termilist koormust.
- Piduriketaste liigne õhenemine, mistõttu need ei suuda enam soojust piisavalt hajutada.
Piduriklotside ebaühtlane kulumine ja mustus
Teine sagedane probleem on seotud piduriklotsidega. Kui klotsid ei kulu ühtlaselt või kui pidurisadulas on kogunenud mustus ja roostekiht, ei liigu pidurimehhanism vabalt. Kui piduriklots jääb kinni, võib see tekitada ketta pinnale ebaühtlasi sadestusi, mis aja jooksul tekitavad värina. Samuti võib piduriklotside kulumine metallist alusplaadini põhjustada metalse hõõrdumise, mis annab tunda vibreerimisena ja ebameeldiva kriuksuva helina.
Oluline on meeles pidada, et iga kord, kui vahetatakse pidurikettad, peaks vahetama ka piduriklotsid. Uued kettad vana ja ebaühtlase pinnaga klotsidega paigaldades kuluvad kettad väga kiiresti uuesti kõveraks, kuna klotside pind ei sobitu ketta pinnaga.
Veermiku ja vedrustuse roll värina tekkimisel
Tihti eksitakse selles, et süüdistatakse ainult pidureid, kuid värin pidurdamisel võib peituda hoopis auto veermikus. Kui teie auto veermiku detailid on kulunud, võimendavad need igat väiksematki pidurite ebatasasust. Eriti tundlikud on siinkohal järgmised komponendid:
- Õõtshoova puksid: Kui kummist puksid on pragunenud või rebenenud, kaotab õõtshoob oma stabiilsuse. Pidurdamisel tekkiv jõud kandub edasi kulunud puksidele, mis hakkavad “mängima”, tekitades tunde, et auto väriseb.
- Rooliotsad ja sarniirid: Lõtkud roolimehhanismis põhjustavad rooli värisemist. Kui pidurdamisel tekib ebaühtlane takistus, kandub see vibratsioonina otse roolirattasse.
- Rattalaagrid: Kulunud rattalaager võib tekitada vibratsiooni, mis muutub märgatavaks just pidurdades, kui laagrile avaldatakse täiendavat survet.
Rattad, veljed ja nende tasakaalustamine
Kui värin esineb ka teatud sõidukiirustel ilma pidurdamata, tasub esmalt üle kontrollida rataste tasakaalustus. Küll aga võib juhtuda, et rattad on tasakaalus, kuid velg ise on saanud löögi ja on kõver. Sõidu ajal ei pruugi see tunduda nii drastiline, kuid pidurdamisel, kui auto raskuskese liigub ettepoole ja koormus ratastele suureneb, võib velje kõverus esile kutsuda tugeva vibratsiooni.
Samuti kontrollige rataste poltide kinnitust. Kui rattad ei ole nõuetekohase jõumomendiga kinni keeratud, võib see põhjustada nende ebaühtlase asetuse rummu suhtes, mis väljendubki pidurdamisel tekkiva värinana.
Pidurivedeliku ja ABS-süsteemi mõju
Harvematel juhtudel võib värina põhjustajaks olla ABS-süsteem. Kui ABS-andur on vigane või määrdunud, võib see saata ajule valeinformatsiooni, mistõttu süsteem hakkab pidurdamisel “tükeldama” pidurdusjõudu ka siis, kui rattad ei ole libisemise äärel. See tekitab sarnase tunde nagu oleksid pidurikettad kõverad. Samuti on oluline vahetada pidurivedelikku iga kahe aasta tagant, sest vana ja vettinud vedelik võib põhjustada pidurisadulate kinnikiilumist, mis omakorda viib ketaste ülekuumenemiseni.
Kuidas teostada esmast kontrolli kodustes tingimustes
Enne töökotta pöördumist saate teha mõningaid lihtsaid kontrolltoiminguid:
- Visuaalne kontroll: Vaadake läbi velje kodarate pidurikettaid. Kas näete ketta pinnal tumedaid laike, sügavaid kraapse või sinakaid toone, mis viitavad ülekuumenemisele?
- Puhastamine: Veenduge, et velje ja rummu vahel ei ole roostet või pori. Isegi väike tükk mustust võib jätta ratta viltu.
- Sõidutest: Proovige pidurdada õrnalt, kasutades käsi-pidurit (kui see on mehaaniline). Kui tunnete vibratsiooni tagaistmes, on probleem tõenäoliselt tagumistes pidurites. Kui aga ainult roolis, on viga eesmistel piduritel või veermikul.
Millal on hädavajalik pöörduda autoteenindusse
Teatud olukordades ei tohiks te kõhkleda ja peaksite viivitamatult professionaali poole pöörduma. Nendeks on:
Kui piduripedaal vajub põrandani või tundub väga pehme (“käsna” tunne). See viitab õhule pidurisüsteemis või lekkivale piduritorule, mis on eluohtlik. Kui pidurdamisel kostub tugevat metallset kriipimist või kolinat – see tähendab, et klotsid on täielikult läbi kulunud ja hävitavad piduriketast. Kui rool hakkab pidurdades kontrollimatult värisema või auto kisub tugevalt ühele poole. See on märk, et üks pidur ei tööta üldse või töötab liiga tugevalt, mis võib äkkpidurdusel auto juhitavuse kaotada.
Korduma kippuvad küsimused pidurite vibratsiooni kohta
Küsimus: Kas ma võin vibratsiooniga edasi sõita, kui see on väike?
Vastus: Esialgu võib tunduda, et väike värin ei ole ohtlik, kuid pidurisüsteemi probleemid kipuvad kiiresti süvenema. See koormab liigselt rattalaagreid ja vedrustuse osi ning pikendab pidurdusteekonda. Soovitatav on viga esimesel võimalusel kõrvaldada.
Küsimus: Kas piduriketaste treimine on mõistlik lahendus?
Vastus: Treimine on ajutine lahendus juhul, kui kettal on veel piisavalt materjali. Siiski on tänapäevased kettad tihti üsna õhukesed ja treimine võib muuta need liiga nõrgaks, mis põhjustab uue kõverdumise väga lühikese aja jooksul. Tavaliselt on uute kvaliteetsete ketaste ostmine pikemas perspektiivis säästlikum.
Küsimus: Miks värin tekib alles pärast pikemat sõitu?
Vastus: See viitab tavaliselt pidurisadula kinnikiilumisele. Kui sõidate, siis pidur soojeneb ja metall paisub, mis muudab kinnikiilumise efekti tugevamaks. Pärast auto seismist ja jahtumist võib vibratsioon ajutiselt kaduda, kuni pidurid uuesti soojenevad.
Küsimus: Kas talverehvid võivad vibratsiooni tekitada?
Vastus: Jah, eriti kui rehvides on puudu naaste või kui rehvi karkass on saanud kahjustada. Siiski, kui vibratsioon seostub otseselt piduripedaali vajutamisega, on süüdlane peaaegu alati pidurisüsteemis, mitte rehvides.
Pidurite hooldus ja ennetavad meetmed
Selleks, et pidurisüsteem toimiks laitmatult ja ei tekitaks ebameeldivat värinat, on oluline teostada regulaarset hooldust. See ei tähenda vaid klotside vahetust. Iga kord, kui autol vahetatakse rehve või teostatakse õlivahetust, tasub lasta mehaanikul üle vaadata pidurisadulate liikuvus. Pidurisadula juhtpoldid vajavad aeg-ajalt puhastamist ja spetsiaalse kuumakindla määrdega määrimist. See tagab, et klotsid vabanevad pärast pidurdamist õigeaegselt ega jää ketast “hõõruma”. Samuti vältige pärast intensiivset pidurdamist (näiteks kiirteelt mahasõidul) auto jätmist seisma seisupiduriga, kuna kuumad klotsid võivad ketta külge kinni jääda ja tekitada kettale ebaühtlase pinnase. Selle asemel jätke auto käiguga parkima ja laske piduritel loomulikult jahtuda.
