Tehnoülevaatus on iga autoomaniku jaoks kohustuslik ja perioodiline toiming, mis tagab, et liikluses osalev sõiduk on tehniliselt korras ning ohutu nii juhile, kaasreisijatele kui ka teistele liiklejatele. Üks kriitilisemaid osasid selle protsessi juures on auto turvavarustuse kontrollimine. Paljud autojuhid keskenduvad ülevaatusele minnes vaid mootori heitgaasidele või pidurite efektiivsusele, unustades seejuures, et turvavarustus on sageli esimene asi, mida ülevaataja põhjalikult uurib. Nõuetele mittevastav turvavarustus võib tähendada kordusülevaatusele minekut, mis on nii ajakulu kui ka lisakulu. Selles põhjalikus juhendis vaatame lähemalt, millised on peamised nõuded auto turvavarustusele, mida iga autoomanik peaks teadma enne ülevaatusele suundumist.
Turvavööd ja nende lukustusmehhanismid
Turvavööd on passiivse ohutuse kõige olulisem element. Ülevaatusel kontrollitakse iga turvavöö seisukorda väga hoolikalt. See tähendab, et iga istme juures peab olema toimiv turvavöö ning need peavad olema paigaldatud vastavalt tehase ettekirjutustele.
Mida kontrollitakse:
- Vööde seisukord: Vöö rihm ei tohi olla narmendav, lõigatud, väändunud ega keemiliste ainetega määrdunud. Kui turvavööl on nähtavad vigastused, mis võivad selle tugevust vähendada, loetakse see mittevastavaks.
- Lukustusmehhanism: Turvavöö peab sulguma ja avanema sujuvalt. Kui lukk kiilub kinni või ei fikseeru kindlalt, on tegemist ohtliku puudusega.
- Rullikud ja pingutid: Turvavöö peab välja tõmmates ja tagasi kerides liikuma vabalt. Äkilise tõmbe korral peab rullik vöö koheselt lukustama. Kui see ei juhtu, on tegemist tõsise ohutusnõuete rikkumisega.
- Kinnituspunktid: Kõik kohad, kus turvavööd on auto kere külge kinnitatud, peavad olema roostevabad ja tugevad. Kui kinnituskohad on läbi roostetanud, ei suuda turvavöö õnnetuse korral oma funktsiooni täita.
Airbag ja ohutuslampide kontroll
Tänapäeva autodes on turvapatjade süsteem (SRS – Supplemental Restraint System) lahutamatu osa turvavarustusest. Ülevaataja kontrollib armatuurlaual asuvaid hoiatustulesid, et veenduda süsteemi korrasolekus.
Kui auto süüte sisselülitamisel süttib turvapadja märgutuli ja jääb põlema, on see selge märk, et süsteemis on rike. See on üks levinumaid põhjuseid, miks autod ülevaatuselt läbi ei saa. Süsteem peab tegema enesekontrolli ja kustuma pärast mootori käivitamist või mõne sekundi möödumist.
Oluline on teada, et ülevaataja ei tohi süsteemi “tühistada” ega petta. Kui olete lasknud turvapadja süsteemi mingil põhjusel lahti ühendada, peab see olema ametlikult taastatud. Samuti ei tohi armatuurlaua pirne välja võtta või kinni katta – ülevaatajad on koolitatud märkama, kui hoiatustuli ei sütti üldse, ja ka see loetakse veaks.
Peatoed ja istmete kinnitused
Sageli alahinnatud, kuid elutähtsad turvaelemendid on peatoed. Nende peamine ülesanne on kaitsta kaelalülisid tagant otsasõidu korral. Ülevaatusel vaadatakse, kas kõikidel istmetel, kus on ette nähtud peatoed, need ka reaalselt olemas on.
Lisaks peatugedele kontrollitakse istmete endi kinnitusi. Iste peab olema kindlalt põranda külge kinnitatud. Kui iste logiseb, ei ole lukustusmehhanism korras või on siinid kahjustatud, võib see õnnetuse korral põhjustada reisija vigastusi, kuna iste ei püsi oma kohal. Eriti kriitiline on see juhiistme puhul, mis peab tagama stabiilse sõiduasendi.
Kohustuslikud turvavarustuse elemendid autos
Lisaks auto sisseehitatud turvasüsteemidele on Eestis kehtivate nõuete kohaselt kohustuslik kaasas kanda teatud turvavarustust. Nende puudumine on lihtne viis saada ülevaatusel märkus või halvimal juhul mitterahuldav tulemus.
- Tulekustuti: Tulekustuti peab olema nõuetekohaselt hooldatud, manomeetriga (kui see on ette nähtud) ja kehtiva kontrollkleebisega. Tulekustuti peab olema autosse paigutatud nii, et see oleks juhile kiiresti kättesaadav.
- Ohukolmnurk: Ohukolmnurk peab vastama E-reegli nõuetele (tähistatud vastava märgistusega). See peab olema terve, stabiilne ja peegeldama valgust vastavalt normidele.
- Esmaabikomplekt: Kuigi isikliku sõiduauto puhul ei pruugi esmaabikomplekti puudumine alati tähendada ülevaatuse ebaõnnestumist, on see siiski tungivalt soovitatav ja vajalik turvalisuse tagamiseks. Kommertsveokite puhul on see rangelt kohustuslik.
- Rattatõkiskingad: Suuremate sõidukite ja haagiste puhul on nõutud vähemalt kahe tõkiskinga olemasolu, mis peavad olema piisavalt tugevad sõiduki paigal hoidmiseks.
Klaasid, peeglid ja vaateväli
Turvalisus ei ole ainult see, mis juhtub õnnetuse ajal, vaid ka see, kuidas õnnetusi vältida. Vaateväli on siinkohal määrava tähtsusega. Esiklaas ei tohi olla pragunenud juhile vaatevälja jäävas alas.
Peamised kriteeriumid:
- Esiklaasi vigastused: Väikesed täkked on üldiselt lubatud, kuid pikad praod või mõrad, mis segavad nähtavust või mõjutavad klaasi tugevust, tuleb parandada või klaas välja vahetada.
- Klaasitoonid: Esiuste klaaside ja esiklaasi valgusläbivus peab vastama nõuetele (tavaliselt vähemalt 70%). Ülevaatusel võidakse seda mõõta vastava aparaadiga.
- Tahavaatepeeglid: Kõik kohustuslikud peeglid peavad olema terved, reguleeritavad ja stabiilselt kinnitatud. Kui peegel on katki nii, et see moonutab pilti, või kui see ei püsi seadistatud asendis, on see ohtlik.
Korduma kippuvad küsimused ja vastused
Kas turvavööde puhastamine aitab, kui need kerivad aeglaselt tagasi?
Mõnikord võib turvavööde aeglane tagasikerimine olla tingitud rihmale kogunenud mustusest ja tolmust. Kerge pesu neutraalse seebiveega võib olukorda parandada, kuid kui rullik on füüsiliselt väsinud või vedru on kaotanud oma elastsuse, on see vajalik välja vahetada. Ülevaataja hindab tulemust – kui vöö ei kerita end piisavalt kiiresti, on see ohtlik.
Kas ma võin tulekustuti ise üle kontrollida?
Tulekustuti kontrolli peab tegema selleks volitatud ja vastavat sertifikaati omav asutus. Ise manomeetri vaatamine on küll soovitatav, kuid ülevaatusel nõutakse ametlikku kinnitust, et tulekustuti on töökorras.
Kas klaaside toonimine on keelatud?
Eestis on keelatud esiuste klaaside ja esiklaasi toonimine selliselt, et nende valgusläbivus langeb alla lubatud piiri (70%). Tagumisi klaase tohib toonida vabalt, eeldusel, et autol on mõlemal pool väliskülje peeglid.
Mida teha, kui turvapadja tuli põleb?
Kõigepealt pöörduge kvalifitseeritud autoremonditöökotta, kus on diagnostikaseadmed. Tuli võib põleda lihtsa elektriühenduse vea tõttu istme all, kuid see võib viidata ka tõsisemale süsteemi rikele. Ärge püüdke tuld lihtsalt pirni eemaldamisega kustutada, kuna see on pettus, mida ülevaatajad märkavad.
Kas minu auto “isetehtud” muudatused turvavöödes on lubatud?
Ei, turvavarustuse osas on tehtud muudatused rangelt keelatud. Kõik turvasüsteemid peavad vastama tehase originaalspetsifikatsioonile. Igasugune isetehtud kinnitus või süsteemi muutmine tähendab automaatselt kordusülevaatust.
Nõuanded eduka ülevaatuse läbimiseks
Edukas tehnoülevaatus algab korralikust eeltööst. Ärge jätke kontrolli viimasele hetkele. Võtke endale nädal enne ülevaatust aega ja tehke ise väike “kodune kontroll”. Testige kõiki turvavöid, veenduge, et armatuurlaual ei põle ühtegi punast või oranži hoiatustuld, ning kontrollige üle tulekustuti ja ohukolmnurga olemasolu.
Kui märkate midagi kahtlast, näiteks kulunud turvavööd või logisevat istet, siis parandage see enne ülevaatusele minekut. See säästab teid korduvülevaatuse tasust ja annab meelerahu, teades, et sõidate ohutu ja nõuetekohase sõidukiga. Turvavarustus on teie elukindlustus maanteel, seega suhtuge sellesse vastutustundlikult ka väljaspool ülevaatuse perioodi.
Meeles tuleb pidada ka seda, et ülevaatus on vaid minimaalne nõue. See, et auto läbib ülevaatuse, ei tähenda, et see on “kõige uuem ja parem”, vaid see tähendab, et see vastab seaduses kehtestatud miinimumstandarditele. Hoolikas autoomanik hoiab turvavarustust heas korras ka siis, kui ülevaatuseni on veel mitu kuud aega. Regulaarne hooldus tagab, et vajadusel töötavad kõik süsteemid täpselt nii, nagu nad peavad.
