Uue või kasutatud auto ostmine on sageli emotsionaalne otsus, kus määravaks saavad disain, värv ja brändi maine. Ometi peitub tõde sõiduki tegeliku võimekuse, mugavuse ja ülalpidamiskulude kohta just tehnilises passis ja spetsifikatsioonide tabelis. Paljude jaoks on need numbrid ja lühendid nagu võõrkeel, kuid nende mõistmine on kriitilise tähtsusega, et vältida hilisemat pettumust. See ei aita mitte ainult valida autot, mis sobib teie elustiiliga, vaid säästab pikas perspektiivis ka märkimisväärselt raha. Järgnevalt võtame pulkadeks lahti auto tehnilised andmed, selgitame lahti keerulised terminid ja vaatame, mida need numbrid tegelikult igapäevase sõidukogemuse kohta räägivad.
Mootori võimsus ja pöördemoment: kumb on tähtsam?
Auto tehnilistes andmetes on kaks numbrit, mida vaadatakse kõige esimesena: kilovatid (kW) ja njuutonmeetrid (Nm). Sageli aetakse need segamini või keskendutakse liigselt ainult ühele, jättes teise tähelepanuta.
Võimsus (kW ja hj) näitab, kui kiiresti suudab mootor tööd teha. Eestis ja Euroopas on ametlikuks mõõtühikuks kilovatt (kW), kuid rahvasuus kasutatakse endiselt laialdaselt hobujõude (hj). Nende suhe on lihtne: 1 kW on ligikaudu 1,34 hj. Suur võimsus on oluline eelkõige suurte kiiruste saavutamiseks ja hoidmiseks. Kui otsite autot, mis suudab Saksa kiirteel sõita 200 km/h, on kilovatid määravad.
Pöördemoment (Nm) on aga see jõud, mida tunnete kiirendamisel seljaga vastu istet surutuna. See on jõud, mis paneb rattad pöörlema. Igapäevases linna- ja maanteesõidus on pöördemoment sageli tähtsam kui maksimaalne võimsus. Suur pöördemoment madalatel pööretel tähendab, et auto kiirendab reipalt ka ilma gaasipedaali põhja vajutamata ja käike alla vahetamata. See teeb möödasõidud ohutumaks ja sõidu sujuvamaks.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, mis pööretel maksimumjõud ja -moment saavutatakse.
- Kui maksimaalne pöördemoment on saadaval vahemikus 1500–2500 pööret minutis (tüüpiline turbodiislile või kaasaegsele turbobensiinimootorile), tundub auto ergas ja jõuline.
- Kui maksimummoment saabub alles 4000+ pöörde juures (tüüpiline vabalthingavale bensiinimootorile), peate mootorit auto liigutamiseks “piinama” ehk hoidma kõrgeid pöördeid, mis suurendab müra ja kütusekulu.
Kütusekulu ja heitgaasid: WLTP vs tegelikkus
Aastaid olid autotootjate poolt esitatud kütusekulu numbrid pigem ulmevaldkonnast, kuna need põhinesid vananenud NEDC testil. Tänapäeval on kasutusel WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) standard, mis on tunduvalt realistlikum, kuid siiski laboratoorne mõõtmine.
Tehnilistes andmetes tuuakse tavaliselt välja kolm näitajat: linnasõit, maanteesõit ja kombineeritud kütusekulu. Kõige olulisem number keskmise tarbija jaoks on kombineeritud kulu, kuid ka siin tuleb arvestada mitmete teguritega:
- Sõidustiil: Agressiivne kiirendamine võib kütusekulu tõsta kuni 30% üle tehasenormi.
- Lisavarustus: WLTP andmed arvestavad konkreetse auto konfiguratsiooni. Suured veljed, katuseluuk ja laiemad rehvid suurendavad kütusekulu ja CO2 heitmeid.
- Ilmastik: Külmaga töötab mootor rikkama seguga ja vedelikud on paksemad, lisaks tarbivad elektrit istmesoojendused ja klaasipuhurid. Talvine kulu on alati kõrgem.
CO2 heitmete number on oluline eelkõige maksustamise seisukohalt. Paljudes riikides, sealhulgas Eestis plaanitava automaksu kontekstis, on just CO2 grammide arv kilomeetri kohta see, mis määrab auto ülalpidamise hinna.
Mõõtmed, mass ja teljevahe
Tihti vaadatakse auto pikkust, et teada, kas see mahub garaaži, kuid sõiduomaduste seisukohalt on olulisem näitaja teljevahe. See on vahemaa esi- ja tagarataste tsentrite vahel.
- Pikk teljevahe: Tagab stabiilsema sõidu maanteel ja tavaliselt rohkem jalaruumi tagaistujatele. Miinuseks on suurem pöörderaadius, mis teeb manööverdamise kitsastes oludes keerulisemaks.
- Lühike teljevahe: Muudab auto vilkamaks ja paremini juhitavaks kurvides, kuid võib maanteesõidul tunduda rahutum.
Teine kriitiline number on auto mass. Siin tuleb eristada kahte mõistet:
Tühimass on auto kaal koos juhtiga (arvestuslikult 75 kg) ja vedelikega. Mida väiksem tühimass, seda parem on reeglina dünaamika ja kütusekulu.
Täismass on maksimaalne lubatud kaal koos reisijate ja pagasiga. Nende kahe vahe on auto kandevõime. See on eriti oluline pereautode puhul – kui autos on viis inimest ja pagas, võib mõne väiksema linnamaasturi kandevõime piir ette tulla üllatavalt kiiresti, mis on ohtlik vedrustusele ja piduritele.
Samuti ei tasu alahinnata kliirensit ehkvähimat kaugust teepinnast auto madalaima punktini. Eestis, kus talved on lumerohked ja äärekivid kõrged, on alla 130 mm kliirensiga auto igapäevane kasutamine tülikas. Maasturitel algab see number tavaliselt 180-200 millimeetrist.
Kiirendus ja dünaamika: 0–100 km/h müüt
Kiirendus nullist sajani on klassikaline “baarijutu” number, kuid reaalses liikluses on see harva kõige olulisem näitaja. Vähesed juhid teevad foori tagant startides maksimaalse kiirenduse.
Palju olulisem on elastsus ehk vahekiirendus, näiteks 80–120 km/h. See näitab auto võimet sooritada möödasõite maanteekiirustel. Kahjuks ei tooda seda numbrit alati standardtabelis välja, kuid seda võib leida põhjalikumatest testiülevaadetest. Hea elastsus tähendab turvalisust.
Tippkiirus on tänapäeval enamasti teoreetiline väärtus, kuna enamikus riikides on piirkiirused tunduvalt madalamad. Siiski annab kõrge tippkiirus aimu mootori võimsusvarust – kui auto tippkiirus on 200 km/h, siis 110 km/h sõites töötab mootor pingevabalt ja vaikselt.
Veoskeem ja käigukastid
Tehniliste andmete realt leiab lühendeid nagu FWD, RWD ja AWD.
- FWD (Esivedu): Kõige levinum, ökonoomsem ja odavam toota. Talvel stabiilne, kuid suure võimsuse korral võib tekkida alajuhitavus (auto nina libiseb kurvist välja).
- RWD (Tagavedu): Pakub paremat kaalujaotust ja sõidunaudingut, kuid libedaga nõuab juhilt rohkem oskusi või häid elektroonilisi abimehi.
- AWD (Nelikvedu): Asendamatu rasketes oludes ja haagise vedamisel. Tuleb arvestada suurema kütusekulu ja hoolduskuludega (nt diferentsiaalide õlivahetused).
Käigukastide puhul on oluline eristada klassikalist automaati (hüdrotrafoga), topeltsiduriga kasti (DSG, DCT) ja variaatorit (CVT).
Klassikaline automaat on sujuv ja vastupidav, kuid veidi suurema kütusekuluga.
Topeltsiduriga kast vahetab käike välkkiirelt ja on ökonoomne, kuid võib ummikutes jõnksutada ja on remondi korral kallis.
CVT tagab mootori töö optimaalsetel pööretel, mis on väga säästlik, kuid paljudele ei meeldi sellega kaasnev “rollereffekt” kiirendamisel, kus mootori pöörded püsivad ühe koha peal.
Elektriautode spetsiifilised näitajad
Elektriautode tulekuga on tehniliste andmete tabelisse lisandunud uued ühikud, mida sisepõlemismootoriga harjunud inimene peab õppima lugema.
Aku mahtuvus (kWh) on sisuliselt kütusepaagi suurus. Siin on oluline eristada bruto- ja netomahtuvust. Netomahtuvus on see osa, mida auto tegelikult sõitmiseks kasutab. Suurem number tähendab pikemat sõiduulatust.
Laadimisvõimsus (kW) näitab, kui kiiresti saab energiat akusse tagasi. Kui auto toetab 150 kW kiirlaadimist, saate sobivas jaamas 10-80% laetud vähem kui poole tunniga. Kui auto laadimisvõimsus on piiratud 50 kW-ga, võtab see kolm korda kauem aega. See on ülioluline neile, kes plaanivad elektriautoga pikemaid reise.
Samuti tasub jälgida pardalaadija võimsust (tavaliselt 7 kW, 11 kW või 22 kW). See määrab, kui kiiresti laeb auto kodusest seinaboksist või avalikust vahelduvvoolulaadijast. 11 kW on tänapäeval standard, mis võimaldab ööga aku täis laadida, samas kui 3,6 kW laadijaga võib suure aku täitmine võtta ööpäeva.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mida tähendab VIN-kood ja miks see on tehnilistes andmetes?
VIN-kood (Vehicle Identification Number) on auto unikaalne “isikukood”. See 17-kohaline kombinatsioon sisaldab infot tootja, mudeli, mootori, varustustaseme ja tootmisaasta kohta. VIN-koodi abil saab kontrollida auto ajalugu, hooldusi ja avariilisust.
Kuidas teisendada kilovatte hobujõududeks?
Lihtne valem on: kW x 1,36 = hj. Näiteks 100 kW mootor on ligikaudu 136 hobujõudu. Vastupidi teisendamiseks tuleb hobujõud jagada 1,36-ga.
Kas suurem mootori töömaht tähendab alati suuremat kütusekulu?
Ei pruugi. Väike mootor suures keres peab auto liigutamiseks tegema rasket tööd ja töötama kõrgetel pööretel, mis suurendab kulu. Suurem mootor liigutab sama massi madalamatel pööretel ja võib maanteel olla isegi ökonoomsem. Tänapäevased turbod ja hübriidsüsteemid on selle seose veelgi keerulisemaks muutnud.
Mis vahe on väändetalal ja mitmikhoobvedrustusel?
Need terminid käivad tagasilla kohta. Väändetala on lihtsam, odavam ja võtab vähem ruumi (suurem pagasiruum), kuid on ebatasasel teel ja kurvides vähem stabiilne. Mitmikhoobvedrustus (Multilink) on keerulisem ja kallim, kuid pakub tunduvalt paremat sõidumugavust ja rataste kontakti teepinnaga.
Tehnilised andmed ja varjatud ülalpidamiskulud
Auto tehnilist passi uurides ei tasu piirduda vaid võimsuse ja kütusekuluga. Kogenud autoomanik loeb ridade vahelt välja ka tulevased hoolduskulud, mis võivad mudeliti erineda kordades. Üks sageli tähelepanuta jäetud number on rehvimõõt. Tehnilistes andmetes lubatud velgede ja rehvide suurus määrab otseselt jooksvad kulud. Kui autol on tehasest ette nähtud 19- või 20-tollised veljed haruldase rehvimõõduga, võib üks jooks rehve maksta sama palju kui väikeauto aastane kütus. Seevastu levinud 16- või 17-tolliste mõõtude hinnad on kordades soodsamad.
Teine aspekt on mootoriõli maht ja spetsifikatsioon. Mõne suurema mootori õlivhetus võib nõuda 8–9 liitrit kallist spetsiaalõli, samas kui teine, sarnase võimsusega mootor, lepib 4 liitriga. Samuti annab tehniline info vihjeid pidurisüsteemi kohta – suure võimsusega ja raske auto vajab suuremaid pidurikettaid ja -sadulaid, mille vahetamine on märgatavalt kulukam kui tavalisel pereautol.
Eestis ei saa mööda vaadata ka heitmenormidest tulenevast maksustamisest. Tehnilistes andmetes kirjas olev CO2 number on baasiks registreerimistasudele ja võimalikele tulevastele automaksudele. Seega, “odav” võimas kasutatud auto võib osutuda finantsiliseks lõksuks, kui selle CO2 näitaja on kõrge. Nutikas ostja vaatab numbritest kaugemale, analüüsides tervikut: kuidas teljevahe mõjutab mugavust, kuidas pöördemoment muudab linnasõidu sujuvaks ja kuidas tehnilised parameetrid kajastuvad rahakotis järgmise viie aasta jooksul.
