Auto liisimine on Eestis üks populaarsemaid viise uue sõiduki soetamiseks, olgu tegemist kapitalirendi või kasutusrendiga. Paljude ettevõtete ja eraisikute jaoks saabub lepingu lõppedes otsustav hetk: kas tagastada sõiduk liisinguandjale, vahetada see uue vastu või realiseerida väljaostuõigus, et auto endale jätta. See protsess ei ole aga pelgalt finantsiline otsus, vaid toob endaga kaasa mitmeid maksualaseid nüansse, mida tuleb mõista, et vältida ebameeldivaid üllatusi maksu- ja tolliametiga. Käesolevas artiklis vaatleme süvitsi, kuidas toimub liisinguauto väljaostmine, millised maksud sellega kaasnevad ning millele peab tähelepanu pöörama nii eraisik kui ka ettevõtja.
Kapitalirendi ja kasutusrendi erisused väljaostmisel
Kõigepealt on oluline eristada kahte peamist liisinguliiki, kuna nende maksustamine ja juriidiline olemus on märkimisväärselt erinevad. Kapitalirent on sisuliselt järelmaksuga auto ostmine, kus liisinguperioodi lõppedes läheb auto omandiõigus automaatselt üle liisinguvõtjale, kui kõik maksed on tasutud. Kasutusrent seevastu on pigem pikaajaline rentimine, kus liisinguperioodi lõpus on kliendil tavaliselt võimalus sõiduk turuhinnaga välja osta, selle liisinguandjale tagastada või lepingut pikendada.
Ettevõtluse kontekstis on kapitalirent bilansiline vara, mida amortiseeritakse, samas kui kasutusrent kajastub rendikuluna. Väljaostmisel, eriti kasutusrendi puhul, kujuneb väljaostuhind vastavalt turuväärtusele lepingu lõppemise hetkel. Siinkohal peab olema ettevaatlik: kui väljaostuhind on oluliselt madalam turuhinnast, võib maksuhaldur seda tõlgendada kui varjatud soodustust, mis toob kaasa täiendava tulumaksukohustuse. Eraisikute puhul on olukord lihtsam, kuna nende jaoks ei ole tegemist ettevõtlusvaraga, kuid käibemaksuküsimused jäävad aktuaalseks igal juhul.
Käibemaksu roll auto väljaostmisel
Käibemaks on liisinguauto tehingute juures kõige sagedamini valesti mõistetud komponent. Kui ettevõte ostab liisinguauto välja, siis sõltuvalt sellest, kas auto on ettevõtluses kasutatav sõiduauto või tarbesõiduk, on käibemaksu mahaarvamise õigus erinev. Alates 2014. aastast on Eestis kehtinud reegel, et sõiduauto soetamisel ja sellega seotud kuludelt on võimalik käibemaksu maha arvata 50% ulatuses, eeldusel, et autot kasutatakse ettevõtluse tarbeks.
Väljaostmise hetkel peab ettevõte jälgima, et kogu tehing oleks korrektne. Kui liisinguandja esitab arve väljaostuhinna kohta, siis sellele lisandub käibemaks. Kui olete ettevõtja, saate sellelt summalt käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi küsida, kuid taas kord – sõiduautode puhul üldjuhul vaid 50% ulatuses. Oluline on silmas pidada, et kui auto on olnud kasutusrendis ja liisinguandja müüb auto teile välja, siis tehingu hinnaks on lepingu lõppjääk pluss võimalikud lisatasud. See hind peab vastama turuhinnale, et vältida probleeme siirdehindade või turuhinnast madalama müügiga seotud maksuriskidega.
Ettevõtte sõiduauto ja eratarbimine
Eestis on erisoodustuse maksustamine üks olulisemaid teemasid, mis puudutab ettevõtte autosid. Kui ettevõte ostab liisinguauto välja ja seda kasutatakse ka töötajate või juhatuse liikmete poolt isiklikuks otstarbeks, siis tekib erisoodustus. Erisoodustuse arvestamine põhineb auto võimsusel (kilovattidel). See tähendab, et ka pärast auto täielikku väljaostmist ei kao erisoodustuse maksmise kohustus, kui auto on jätkuvalt ettevõtte bilansis ja sellega sõidetakse erasõite.
Paljud ettevõtjad teevad vea, arvates, et kui auto on välja ostetud ja “makstud”, siis ei pea enam erisoodustust maksma. See on ekslik. Erisoodustus on seotud sõiduauto kasutusõigusega ettevõtte poolt, mitte auto omamise finantsmeetodiga. Seetõttu tuleb enne väljaostmist hoolikalt läbi mõelda, kas autot on otstarbekam hoida ettevõtte nimel või võõrandada see eraisikule. Kui auto on kavas peamiselt isiklikeks sõitudeks kasutada, võib olla maksuefektiivsem see väljaostmisel koheselt füüsilisest isikust omanikule vormistada, vältides nii pikaajalist erisoodustuse maksmise kohustust.
Mida teha, kui auto jääb isiklikku kasutusse?
- Analüüsige, kas sõiduki ülalpidamiskulud (remont, kütus, kindlustus) kaaluvad üles erisoodustusmaksu kulu.
- Kaaluge auto väljaostmist eraisikuna, et vältida ettevõtte bilansis hoidmise ja erisoodustuse bürokraatiat.
- Jälgige, et kui ostate auto ettevõtte nimel, oleks sõidupäevik või muu tõestusmaterjal ettevõtluses kasutamise kohta korrektselt vormistatud.
- Konsulteerige raamatupidajaga, et arvutada välja täpne maksukoormus erinevate stsenaariumite puhul.
Dokumentatsioon ja lepingu lõpetamise protsess
Lepingu lõpetamine ja auto väljaostmine nõuab korrektset dokumentatsiooni. Liisinguandja väljastab teile lõpparve, kus on eraldi välja toodud väljaostuhind ja käibemaks. See dokument on aluseks raamatupidamises ning selle alusel toimub ka sõiduki ümberregistreerimine Transpordiametis. Kui sõiduk on olnud kasutusrendis, siis omandiõigus läheb üle alles pärast viimase arve tasumist ja liisinguandja poolt vastava kinnituse väljastamist.
Ümberregistreerimine on protsessi viimane, kuid mitte vähem oluline etapp. Kuna liisinguauto on registris märgitud liisinguandja nimele, peate pärast väljaostmist esitama avalduse omaniku vahetuseks. See protsess on tänapäeval suures osas digitaalne, kuid eeldab, et kõik maksud on tasutud ja liisinguandja on andnud e-teeninduses vastava nõusoleku. Kui unustate auto ümber registreerida, võite sattuda olukorda, kus trahviteated või parkimistasud jõuavad endiselt liisinguandjani, kes omakorda esitab teile menetlustasu arve.
Korduma kippuvad küsimused ja vastused
Kas ma pean väljaostmisel maksma tulumaksu?
Eraisiku jaoks, kes ostab oma isikliku liisinguauto välja, tulumaksukohustust ei teki. Ettevõtte jaoks on aga oluline, et tehing toimuks turuhinnas. Kui ettevõte ostab auto liisinguandjalt, siis tulumaksu ei maksta, kuid kui ettevõte müüb auto pärast väljaostmist liiga odavalt edasi (nt omanikule), võib maksuhaldur nõuda turuhinna ja tehinguhinna vahelt tulumaksu tasumist erisoodustusena.
Kas käibemaksu saab auto väljaostmisel täies ulatuses tagasi?
Kui tegemist on sõiduautoga, siis üldreegel on 50% käibemaksu mahaarvamine. Täies ulatuses (100%) saab käibemaksu maha arvata vaid juhul, kui sõiduk on eranditult ettevõtluse kasutuses (nt takso, kulleriteenus või sõiduk, mida ei kasutata üldse erasõitudeks ja millel on vastav märge registris).
Kuidas mõjutab väljaostuhind auto edasist amortisatsiooni?
Pärast väljaostmist saab ettevõte autot edasi amortiseerida, lähtudes selle soetusmaksumusest. See on oluline maksueelise allikas, sest amortisatsioonikulu vähendab ettevõtte maksustatavat kasumit. Amortisatsiooniperiood peab vastama auto eeldatavale kasutuseale.
Mida teha, kui liisinguperiood lõpeb, aga ma ei taha autot välja osta?
Kui tegemist on kasutusrendiga, on teil võimalus auto tagastada. Sellisel juhul peab auto olema heas tehnilises seisukorras. Liisinguandja teeb sõidukile hindamise ja kui esineb liigset kulumist või kahjustusi, võidakse teilt nõuda remondikulusid. Oluline on üle vaadata lepingus toodud tagastamistingimused.
Kas väljaostmisel on võimalik liisingut edasi pikendada?
Jah, paljud liisinguandjad pakuvad võimalust lepingut pikendada või muuta väljaostusumma järelmaksuks. See on alternatiiv, kui te ei soovi korraga suurt summat välja maksta, kuid sellisel juhul lisanduvad lepingu haldustasud ja intressid.
Praktilised nõuanded optimaalseks tehinguks
Enne lepingu lõpetamist tasub alati suhelda oma liisinguhalduriga vähemalt kuu aega ette. See annab aega planeerida rahavoogusid ja vajadusel küsida täpsustusi väljaostuhinna kohta. Kui olete ettevõtja, arutage läbi oma raamatupidajaga, kas oleks kasulikum auto välja osta kohe või proovida liisingulepingut pikendada, et hajutada rahalist koormust ja optimeerida maksustamist.
Samuti tasub kontrollida, kas autoga on kaasnenud kohustuslikud hooldused. Sageli on liisingulepingutes sätestatud nõue, et auto peab olema hooldatud esinduses. Väljaostmisel ei pruugi see küll enam määrav olla, kuid korralik hooldusajalugu tõstab auto edasimüügiväärtust, kui plaanite sõiduki peagi pärast väljaostmist maha müüa. Samuti on oluline meeles pidada, et pärast väljaostmist jääb kogu edasine remondikulu ja tehnilise ülevaatuse eest vastutamine täielikult teie õlule.
Viimaseks soovituseks on kontrollida kõiki lepingujärgseid lisakohustusi. Mõnikord võivad liisingulepingud sisaldada varjatud klausleid, mis puudutavad lepingu lõpetamise tasusid või piiranguid sõiduki edasisele võõrandamisele teatud aja jooksul pärast väljaostmist. Kuigi Eestis on turg üsna läbipaistev, on alati targem lugeda lepingu “peenes kirjas” osa, et olla teadlik kõigist kohustustest, mis kaasnevad lepingu lõpliku vormistamisega. Mõistlik ettevalmistus tagab, et auto omandiõiguse üleminek toimub sujuvalt ja ilma täiendavate maksutülideta.
