Auto ostmine välismaalt on eestlaste seas jätkuvalt populaarne viis soetada endale sõiduk, mis on sageli parema varustuse, kontrollitavama ajalooga või lihtsalt soodsama hinnaga kui kohalikul turul pakutavad analoogid. Olgu sihtriigiks Saksamaa, Rootsi, Holland või hoopis mõni kaugem paik väljaspool Euroopa Liitu, toob see protsess endaga kaasa hulga bürokraatiat, millega mittearvestamine võib autoomaniku rõõmu kiiresti rikkuda. Eestisse toodud sõiduki arvele võtmine ei ole pelgalt vormistamise küsimus, vaid mitmeastmeline protseduur, mis nõuab täpsust dokumentidega, teadlikkust tehnilistest nõuetest ning valmisolekut erinevateks rahalisteks väljaminekuteks. Et vältida ebameeldivaid üllatusi Transpordiameti teenindusbüroos ja säästa väärtuslikku aega, on kriitiliselt oluline mõista kogu protsessi alates ostuhetkest kuni Eesti numbrimärkide kinnitamiseni.
Eeltöö ja dokumentide kontrollimine enne ostu
Edukas registreerimine Eestis algab tegelikult juba ostuhetkel välisriigis. Üks levinumaid probleeme, millega autoostjad Transpordiametis kokku puutuvad, on puudulikud või valesti vormistatud dokumendid. Kui paberid pole korras, ei aita ka auto suurepärane tehniline seisukord – sõidukit lihtsalt ei võeta registrisse.
Euroopa Liidust ostes peab müüja teile kaasa andma sõiduki registreerimistunnistuse originaalid. Paljudes riikides koosneb see kahest osast (näiteks Saksamaal Zulassungsbescheinigung Teil I ja Teil II, Rootsis Del 1 ja Del 2). Mõlema osa olemasolu on kohustuslik. Kui üks pool on kadunud, peab müüjariigi registripidaja kinnitama, et sõidukit võib registreerida, mis võib protsessi nädalateks venitada.
Lisaks tehnilisele passile on vaja korrektset ostu-müügilepingut või arvet (invoice). Lepingus peavad olema selgelt kirjas müüja ja ostja andmed, sõiduki VIN-kood, mark, mudel, tehingu hind, kuupäev ja allkirjad. Kui ostate auto eraisikult, on soovitatav kontrollida müüja isikut tõendavat dokumenti, et veenduda allkirja õigsuses.
Sõiduki registreerimiseelne nõuete kontroll
Kui auto on Eestisse jõudnud, on esimene samm suunduda Transpordiameti teenindusbüroosse sõiduki registreerimiseelsele nõuete kontrollile. See ei ole veel korraline tehnoülevaatus, vaid protseduur, mille käigus ametnikud veenduvad sõiduki andmete õigsuses ja vastavuses Eesti ning Euroopa Liidu nõuetele.
Selleks peate esitama sõiduki füüsiliselt ettenäitamiseks. Ametnik kontrollib:
- VIN-koodi ehtsust ja loetavust: Koodi võrreldakse dokumentides olevaga ning kontrollitakse, et seda poleks rikutud ega ümber löödud.
- Tehasetähise silti: See peab olema originaalne ja loetav.
- Üldist vastavust: Kontrollitakse tulede markeeringuid (eriti oluline USA-st või Inglismaalt toodud autode puhul), klaaside markeeringuid ja rehvide mõõtude vastavust tootja ettekirjutustele.
Juhul kui sõidukil puudub Euroopa tüübikinnitus (sageli probleemiks USA, Jaapani või teiste kolmandate riikide sõidukitel), tuleb läbida üksikkorras tüübikinnitus, mis on aeganõudev ja kulukas protsess, makstes sageli sadu või isegi tuhandeid eurosid. Euroopa Liidu siseste autode puhul on see mure haruldane, eeldusel et autot pole ebaseaduslikult ümber ehitatud.
Registreerimisprotsess ja vajalikud dokumendid
Pärast positiivset eelkontrolli saab alustada tegeliku registreerimisega. Seda saab teha sealsamas teenindusbüroos. Kaasa tuleb võtta järgmised paberid:
- Sõiduki registreerimistunnistuse originaal: Kõik osad, mis päritoluriigis väljastati.
- Omandiõigust tõendav dokument: Ostu-müügileping, arve või kinkeleping. See peab olema katkematu ahel. Kui ostsite auto vahendajalt, kes polnud passis omanikuna kirjas, peab olema leping ka eelmise omaniku ja vahendaja vahel.
- Isikut tõendav dokument: ID-kaart või pass.
- Volikiri: Vajalik vaid juhul, kui te ei ole ise auto omanik, vaid esindate kedagi teist.
Oluline on märkida, et Transpordiamet jätab endale õiguse kontrollida sõiduki tausta rahvusvahelistest andmebaasidest (näiteks varastatud sõidukite nimekirjast). See kontroll toimub tavaliselt automaatselt ja kiiresti, kuid kahtluste korral võib menetlus pikeneda kuni 30 päevani.
Riigilõivud ja muud rahalised kulud
Auto registreerimine ei ole tasuta ning kulud jagunevad otsesteks riigilõivudeks ja kaasnevateks kuludeks. Hinnad võivad ajas muutuda, kuid üldine suurusjärk on stabiilne.
Põhilised kulud on järgmised:
- Registreerimismärkide väljastamine: Üldjuhul maksab standardmõõdus numbrimärkide paar (kaks tükki) riigilõivu alusel 62 eurot. Kui soovite valida konkreetset numbrikombinatsiooni (nn “valiknumber”), on hinnad oluliselt kõrgemad, ulatudes sadadest eurodest kuni tuhandeteni eritellimuste puhul.
- Sõiduki registreerimine: Sõiduauto registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõiv, mis on tavaliselt 130 eurot. Seega, koos numbrimärkidega on standardkulu büroos 192 eurot.
Lisaks riigilõivudele tuleb arvestada korralise tehnoülevaatusega. Kuigi paljudel juhtudel kehtib Euroopa Liidu teisest riigist toodud autol veel vana ülevaatus, ei kandu see Eestis automaatselt üle täies mahus. Sageli tuleb läbida uus ülevaatus, mille maksumus jääb vahemikku 40–60 eurot. Erandiks on teatud juhtudel uued või vähekasutatud sõidukid, millele võib kehtida päritoluriigi ülevaatus kuni selle lõppemiseni, kuid see otsus tehakse büroos dokumentide põhjal.
Erisused väljastpoolt Euroopa Liitu toodud autodele
Kui teie unistuste auto pärineb riigist, mis ei kuulu Euroopa Liitu (näiteks Šveits, Norra, USA või Suurbritannia), muutub protsess keerukamaks ja kallimaks. Siin lisanduvad tollimaksud ja käibemaks, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile enne Transpordiametisse minekut.
Tollimaks: Tavaliselt on see 10% sõiduki väärtusest ja transpordikuludest. Sõiduki väärtus määratakse ostuarve alusel, kuid tollil on õigus kahtluse korral kasutada turuhinna statistikat.
Käibemaks: Eestis kehtiv käibemaks (22%) lisandub sõiduki hinnale, transpordikulule ja tollimaksule. See tähendab sisuliselt topeltmaksustamist (maks maksult), mis teeb kolmandatest riikidest toomise tasuvaks vaid väga eriliste või väga odavate autode puhul.
Pärast maksude tasumist ja tollideklaratsiooni vormistamist saate loa sõiduki registreerimiseks. Ilma tolli poolt antud “vabastamiseta” Transpordiamet toiminguid ei alusta.
Liikluskindlustus ja ajutised numbrid
Väga levinud küsimus on seotud kindlustuse ja numbrimärkidega auto toomise ajal. Kui ostate auto välismaalt ja soovite sellega Eestisse sõita (“omadel ratastel”), on teil vaja transiitnumbreid ja vastavat kindlustust.
Saksamaal on levinud kollased (lühiajalised, siseriiklikud, kuid teatud tingimustel aktsepteeritavad) ja punased (rahvusvahelised) numbrid. Eestis registreerimist alustades kaotavad välisriigi numbrid ja kindlustus juriidiliselt kehtivuse hetkel, kui sõiduk saab Eesti registrikande.
Pärast Eesti numbrimärkide kättesaamist tuleb sõlmida koheselt Eesti liikluskindlustus. Ilma selleta liikluses osaleda ei tohi. Soovitatav on võtta kindlustuspakkumised juba ootesaalis või eelnevalt interneti teel, et numbrite külge kruvimise hetkeks oleks poliis kehtiv.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui kaua võtab aega välismaise auto registreerimine?
Kui kõik dokumendid on korras ja auto on kohapeal olemas, saab registreerimise tehtud ühe külastusega, mis võtab aega umbes 30–60 minutit. Kui on vaja teha täiendavaid päringuid välisriiki või tuvastada tehnilisi andmeid, võib protsess venida kuni 30 päevani.
Kas ma võin sõita välismaa numbrimärkidega Eestis piiramatult?
Ei. Eesti resident tohib välisriigis registreeritud sõidukit Eestis juhtida piiratud tingimustel. Üldreegel ütleb, et kui auto omanik on Eesti elanik, tuleb sõiduk ümber registreerida 5 tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestisse toomist ja kasutusele võtmist.
Mida teha, kui autol puudub COC sertifikaat?
COC (Certificate of Conformity) on tootja vastavussertifikaat. Euroopa Liidu siseselt on see väga kasulik dokument, mis kiirendab andmete sisestamist. Kui seda pole, saab Transpordiamet andmed reeglina kätte ka oma andmebaasidest või tüübikoodi järgi, kuid teatud juhtudel (eriti haruldasemad mudelid) võidakse teilt nõuda selle tellimist margiesindusest, mis on tasuline teenus.
Kas parempoolse rooliga autot saab Eestis arvele võtta?
Jah, Eestis on lubatud registreerida parempoolse rooliga sõidukeid, mis on toodud näiteks Suurbritanniast. Küll aga peavad need vastama teatud tehnilistele nõuetele – eeskätt tuleb ümber vahetada või kohandada esituled ja tagumised udutuled meie parempoolse liikluse jaoks sobivaks.
Hooldus ja toimingud pärast registrisse kandmist
Kui bürokraatia on seljatatud ja läikivad Eesti numbrimärgid on autole kinnitatud, on oluline pöörata tähelepanu sõiduki heaolule meie kliimas. Välismaalt, eriti Lõuna- või Kesk-Euroopast toodud autod ei pruugi olla valmis Eesti karmiks talveks.
Esimese asjana on rangelt soovitatav teostada täielik vedelike ja filtrite vahetus. Isegi kui hooldusraamat väidab, et õli on hiljuti vahetatud, annab uus vahetus teile kindlustunde ja puhta stardipositsiooni. Samuti tasub kontrollida jahutusvedeliku külmakindlust – Lõuna-Itaaliast tulnud auto jahutusvedelik võib meie talvepakases külmuda ja mootorit kahjustada.
Teine kriitiline aspekt on korrosioonikaitse. Paljudes Euroopa riikides ei kasutata teedel soola nii agressiivselt kui Eestis. Seetõttu võib auto põhjaalune kaitsekiht olla õhem või olematu. Investeering korrosioonitõrjes või põhjalikus vahatamises aitab säilitada auto väärtust ja ennetada rooste teket esimestel Eesti talvedel. Lisaks tasub üle vaadata aku seisukord, kuna lühikesed linnasõidud ja külmad ilmad panevad vanema aku kiiresti proovile. Õigeaegne hooldus tagab, et välismaalt toodud auto pakub sõidurõõmu pikkadeks aastateks.
