Sügiseste ja talviste ilmade saabudes muutub meie liikluspilt tihti kirjuks mitte ainult langevate lehtede, vaid ka autode valgustuse tõttu. Kahjuks on see kirevus sageli tingitud teadmatusest või hoolimatusest. Iga autojuht on kogenud olukorda, kus selge ilmaga sõidab vastu auto, millel põlevad lisaks lähituledele ka eredad udutuled, või olukorda, kus tihedas vihmasajus särab eessõitja tagaosa nagu jõulupuu tänu asjatult sisse lülitatud tagumisele udutulele. Udutuled on sõiduki ühed olulisemad turvavarustuse elemendid, kuid nende väärkasutamine on Eestis äärmiselt levinud probleem. See ei ole mitte ainult teisi liiklejaid häiriv, vaid teatud olukordades lausa ohtlik ning võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi.
Paljud juhid, eriti need, kes on alles hiljuti load saanud või vahetanud automarki, ei pruugi täpselt teada, milline sümbol armatuuril millist tuld tähistab. Segadust tekitab asjaolu, et eesmiste ja tagumiste udutulede märgid on üsna sarnased. Veelgi keerulisemaks muutub asi siis, kui rääkida seadusandlusest – millal on tegelikult lubatud neid tulesid kasutada ja millal on see rangelt keelatud? Selles artiklis võtame detailselt luubi alla kõik udutuledega seonduva, alustades sümbolite äratundmisest ja lõpetades liiklusseaduse nüanssidega.
Kuidas tunda ära udutulede märk armatuurlaul?
Enne kui saame rääkida tulede kasutamisest, peame selgeks tegema, kuidas neid autos sisse ja välja lülitada ning kuidas kontrollida, kas need parasjagu põlevad. Armatuurlaud on täis erinevaid hoiatus- ja märgutulesid, kuid udutulede sümbolid on rahvusvaheliselt standardiseeritud. Siiski aetakse neid tihti segamini kaugtulede või isegi lähitulede märgiga.
Eristada tuleb kahte põhilist sümbolit:
- Eesmised udutuled: Selle sümboli ikoon kujutab tavaliselt laternat, millest väljuvad valguskiired (jooned) on suunatud vasakule ja on läbikriipsutatud lainelise joonega. See laineline joon sümboliseerib udu. Armatuurlaual on see märgutuli enamasti rohelist värvi. Oluline on jälgida kiirte suunda – eesmiste tulede valgusvihk on sümbolil suunatud allapoole ja vasakule.
- Tagumine udutuli: See on sümbol, mida paljud juhid kogemata sisse unustavad. Ikoon on sarnane eesmisele, kuid peegelpildis – valguskiired on suunatud paremale. Ka siin on kiired läbikriipsutatud lainelise joonega. Kõige olulisem erinevus on aga värv: tagumise udutule märgutuli armatuuril on alati kollane või oranž. See värv on valitud meelega hoiatavaks, et juht märkaks koheselt, kui see ere tuli on aktiveeritud.
Kaasaegsetel autodel on lülitid sageli ehitatud nii, et tagumist udutuld ei saa sisse lülitada enne, kui eesmised udutuled või vähemalt lähituled on aktiveeritud. See on ohutusmeede, kuid juhid peavad siiski olema tähelepanelikud, et armatuuril ei säraks asjatult oranž hoiatuslamp.
Millal tohib kasutada eesmisi udutulesid?
Eesti liiklusseadus on udutulede kasutamise osas üsna konkreetne, kuid jätab siiski juhile teatava otsustusõiguse vastavalt teeoludele. Eesmiste udutulede eesmärk on valgustada teed madalalt ja laialt, et valgusvihk “lõikaks” udu alt läbi ega peegelduks uduseinalt juhile tagasi silma, nagu juhtub kaugtuledega.
Eesmisi udutulesid võib kasutada järgmistel juhtudel:
- Halva nähtavuse korral: See on kõige levinum ja õigem kasutusviis. Halb nähtavus on defineeritud kui olukord, kus ilmastiku või muude nähtuste (udu, vihm, lumesadu) tõttu on teel nähtavus alla 300 meetri. Siia alla ei kuulu lihtsalt pimedus. Kui sõidate öösel selge ilmaga, ei ole udutulede kasutamine põhjendatud ega vajalik.
- Sõidul pimeda ajal valgustamata teel: Siin kehtib oluline kitsendus. Udutulesid võib kasutada koos lähituledega, kui see parandab nähtavust tee äärtes, näiteks metsavahelistel lõikudel metsloomade märkamiseks. Siiski tuleb meeles pidada, et udutuled valgustavad vaid auto lähiümbrust ja võivad tekitada silmadele liigse valguslaigu auto ette, mis vähendab silma võimet näha kaugemale pimedusse.
- Päevasel ajal lähitulede asemel: See on punkt, mida paljud juhid kasutavad auto välimuse parandamiseks. Seadus lubab valgel ajal kasutada eesmisi udutulesid lähitulede asemel. See tähendab, et põlevad ääretuled ja udutuled. See on lubatud, kuid tasub meeles pidada, et udutuled ei ole mõeldud päevasõidutuledeks ja nende energiatarve on tavaliselt suurem kui spetsiaalsetel LED-päevasutledel.
Suurim viga, mida tehakse, on sõitmine kombinatsiooniga: parktuled + udutuled pimedal ajal või tunnelis. See on äärmiselt ohtlik ja keelatud, kuna parktuled ei valgusta teed ja udutuled üksi ei ulatu piisavalt kaugele.
Tagumine udutuli – ohtlikum kui arvatakse
Kui eesmiste udutulede väärkasutus on pigem häiriv, siis tagumise udutule vale kasutamine on otseselt ohtlik. Tagumine udutuli on intensiivsusega, mis on võrreldav pidurituledega. Selle eesmärk on teha auto nähtavaks paksus udus või tihedas lumesajus, kus tavaline tagatuli “ära kaob”.
Selge ilmaga või kerge vihmaga on tagumine udutuli taga sõitvale juhile äärmiselt pimestav. See väsitab silmi, tekitab ebamugavust ja mis kõige hullem – see võib varjata piduritulede süttimist. Kui teie tagumine udutuli särab eredalt, ei pruugi taga sõitev juht märgata hetke, mil te tegelikult pidurdate, sest kontrasti erinevus on kadunud. See suurendab märgatavalt tagant otsasõidu riski.
Kuldreegel: Lülitage tagumine udutuli sisse ainult siis, kui nähtavus on tõesti kriitiliselt halb (näiteks alla 50 meetri). Niipea kui jõuate linnatulede valgusesse, sisenete tunnelisse või udu hajub, tuleb see koheselt välja lülitada. Samuti on viisakas lülitada tagumine udutuli välja ummikus seistes, isegi kui on udu, et mitte põletada taga ootava juhi silmi.
Udutuled ja kurvifunktsioon
Paljudel uuematel autodel on funktsioon, mida nimetatakse staatilisteks kurvituledeks. See tekitab liikluses sageli segadust ja kaasliiklejad võivad arvata, et autol on üks udutuli läbi põlenud. Süsteem toimib nii, et kui juht keerab rooli või lülitab sisse suunatule (tavaliselt kiirusel alla 40 km/h), süttib vastava poole eesmine udutuli.
See on täiesti seaduslik ja väga tänuväärne funktsioon, mis aitab valgustada pimedaid pöördekohti, hoove ja ülekäiguradasid. Autojuht ei pea selleks ise midagi tegema, automaatika hoolitseb valgustuse eest. Kui näete linnas autot, millel pöörates süttib üks udutuli, ei ole tegemist rikkega ega juhi omavoliga, vaid turvavarustusega.
Erinevused LED ja halogeenpirnide vahel
Tehnoloogia areng on toonud kaasa olukorra, kus paljud juhid soovivad asendada oma vanad kollaka tooniga halogeenpirnid eredate LED-pirnide vastu. Udutulede puhul on see teema libe tee. Udutulede efektiivsus udu korral sõltub suuresti valgusvihu värvitemperatuurist ja fookusest.
Klassikaline kollakas valgus (umbes 3000K) tungib udust ja vihmast paremini läbi kui kristallvalge või sinakas LED-valgus (6000K ja enam). Liiga valge valgus kipub veepiiskadelt tagasi peegelduma, tekitades juhi ette “valge seina” efekti, mis tegelikult halvendab nähtavust. Lisaks on enamik järelturu LED-pirne (kui need pole tehasest ette nähtud) udutulede reflektorites kasutamiseks ebaseaduslikud, kuna need hajutavad valgust valesti ja pimestavad vastutulijaid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Udutulede teema tekitab autojuhtides jätkuvalt palju küsimusi. Oleme koondanud siia kõige levinumad päringud koos selgete vastustega.
Kas ma võin kasutada eesmisi udutulesid koos päevasõidutuledega?
Jah, teatud tingimustel. Kui teie autol on eraldi LED-päevasõidutuled, siis tavaliselt lülituvad need lähitulede sisselülitamisel välja või hämarduvad. Kui kasutate udutulesid valgel ajal lähitulede asemel, peavad põlema ka ääretuled. Siiski, paljudel autodel lülituvad udutuled sisse vaid koos ääre- või lähituledega.
Kas udutulede vale kasutamise eest saab trahvi?
Jah, politsei pöörab sellele tähelepanu. Kõige sagedamini trahvitakse selge ilmaga udutulede (nii eesmiste kui tagumiste) põhjendamatu kasutamise eest. Trahvisumma võib ulatuda kuni 20 euroni (kiirmenetlus), kuid korduvate rikkumiste või ohtliku olukorra tekitamise puhul võib see olla suurem.
Miks mu autol on ainult üks tagumine udutuli?
See on tahtlik disainivalik ja vastab Euroopa Liidu nõuetele. Enamikul autodel on tagumine udutuli vaid vasakul pool (juhipool). Sellel on kaks põhjust: esiteks aitab see taga sõitval juhil hinnata auto vasakut gabariiti möödasõiduks, ja teiseks aitab see vältida segadust pidurituledega. Kui põleks kaks eredat udutuld, oleks neid pidurituledest veelgi raskem eristada.
Kas ma tohin parktulede ja udutuledega sõita pimedas?
Ei, see on rangelt keelatud. Pimedal ajal peavad sõidul põlema lähituled või kaugtuled. Udutuled on lisavalgustusallikas, mitte põhivalgustus. Parktuled ja udutuled ei valgusta teed piisavalt kaugele, et tagada ohutu sõit maanteekiirustel.
Regulaarne kontroll tagab ohutuse
Lõpetuseks on oluline rõhutada, et isegi kõige parematest tuledest pole kasu, kui need on valesti reguleeritud või mustad. Udutuled asuvad auto stanges madalal, mis tähendab, et need on pidevalt avatud porile, kivitäketele ja talvisele soolale. Määrdunud klaasiga udutuli ei valgusta teed, vaid hajutab valgust igas suunas, pimestades vastutulijaid ja pakkudes juhile vähem nähtavust.
Soovitatav on vähemalt kord aastas, soovitavalt enne sügist, kontrollida üle kõikide tulede korrasolek. Veenduge, et klaasid ei oleks tuhmunud ega pragunenud. Kui vahetate pirne, vahetage need alati paarikaupa, et valgustugevus oleks ühtlane. Pidage meeles, et udutuled on teie abimehed ekstreemsetes oludes – austage neid ja kasutage neid targalt, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate turvalisus meie muutlikes ilmastikuoludes.
