Tänapäeva autotööstuses on turbokompressor muutunud pigem standardiks kui erandiks. Olgu tegemist ökonoomse diiselmootoriga pereautoga või sportliku bensiinimootoriga sõidukiga, turbo ülesanne on lihtne: pumbata mootorisse rohkem õhku, et saavutada suurem võimsus ja parem pöördemoment väiksema kütusekuluga. Kuid autoomaniku jaoks võib see tehnoloogiline ime muutuda õudusunenäoks hetkel, kui armatuuril süttivad hoiatustuled või kapoti alt hakkab kostuma kahtlasi helisid. Turboremont on kurikuulus oma kõrge hinna poolest, ulatudes sageli neljakohaliste summandeni, kuid kogenud automehaanikuna võin kinnitada, et enamik neist riketest ei teki üleöö. Tavaliselt eelneb katastroofile rida hoiatusmärke, mida õigeaegselt märgates on võimalik päästa nii turbo kui ka rahakott.
Mis toimub turbo sees ja miks see on nii haavatav?
Enne sümptomite juurde asumist on oluline mõista, millistes tingimustes turbo töötab. See on üks mootori kõige suurema koormuse all töötavaid komponente. Turbo tiivik võib pöörelda kiirusega kuni 200 000 pööret minutis ning temperatuurid väljalaskekollektori poolses osas võivad ulatuda 900–1000 kraadini. Sellistes ekstreemsetes tingimustes on ainus asi, mis hoiab metallosi kokku sulamast või kinni kiilumast, üliõhuke õlikelme.
Just määrimine on turbo Achilleuse kand. Kui õli kvaliteet on halb, õlirõhk madal või õlituskanalid ummistunud, tekib metall-metalli kontakt sekunditega. Tulemuseks on võlli kulumine, tihendite purunemine ja lõpuks turbo täielik kinnikiilumine või purunemine, mis võib omakorda saata metallipuru mootori silindritesse, põhjustades mootori kapitaalremondi vajaduse.
Kriitilised märgid, et turboremont on möödapääsmatu
Paljud autojuhid lükkavad remonti edasi, lootes, et ehk “asi paraneb iseenesest”. Mehaanikuna pean tõdema, et turbo puhul iseparanemist ei eksisteeri. Kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest, on kahjustus juba tekkinud ja edasine sõitmine vaid suurendab kulusid.
1. Värviline heitgaas ja selle tähendus
Heitgaasi värvus on üks parimaid indikaatoreid turbo tervise hindamiseks. Terve auto heitgaas peaks olema soojenenud mootoriga nähtamatu.
- Sinine suits: See on kõige kindlam märk turbo tihendite või laagrite kulumisest. Kui turbo võlli tihendid ei pea enam õli kinni, lekib see sisselaskesse või otse väljalaskesse, kus see ära põleb. Tulemuseks on iseloomulik kärsahais ja sinakas vine, eriti kiirendamisel.
- Must suits: Viitab tavaliselt õhu ja kütuse segu tasakaalustamatusele. Kui turbo ei suuda lüüa piisavalt õhku (näiteks lekke või tiiviku kahjustuse tõttu), saab mootor liiga rikast segu. Diiselmootorite puhul tähendab see tahma, mis ummistab kiiresti ka DPF-filtri.
- Valge suits: Võib viidata jahutusvedeliku lekkele, kuid turbo puhul võib see tähendada ka õli sattumist kuuma väljalaskesse, kus see aurustub enne põlemist.
2. Võimsuskadu ja “avariirežiim”
Kui vajutate gaasipedaali ja auto ei reageeri harjumuspäraselt, on turbo tõenäoliselt oma töö lõpetanud või on mootori juhtaju lülitanud sõiduki avariirežiimi (Limp Mode). Sageli on põhjuseks muutuva geomeetriaga turbode (VNT/VGT) puhul labade kinnitahmamine. Kui labad jäävad kinni, ei saa turbo reguleerida rõhku vastavalt pööretele, tekitades kas liiga madala või ohtlikult kõrge ülelaadimisrõhu.
3. Ebaharilikud helid kapoti alt
Töökorras turbo teeb küll vaikset vilinat, kuid see peaks olema vaevukuuldav. Kui kuulete valju vilinat, mis meenutab hambaarsti puuri, või metallist kriipivat heli (nagu keegi saeks metalli), on olukord kriitiline. Kriipiv heli tähendab tavaliselt, et turbo tiivik käib juba vastu korpust, kuna laagrid on täielikult kulunud. Selles staadiumis on turbo taastamine sageli võimatu ja vajalik on uue agregaadi paigaldamine.
Peamised põhjused, miks turbod tegelikult purunevad
Turbode rikked on harva põhjustatud tootjapoolsetest defektidest. Kogemus näitab, et 90% juhtudest on süüdlaseks välised faktorid või puudulik hooldus. Siin on peamised “turbotapjad”:
- Õlinälg ja must õli: Pikad õlivahetusvälbad (30 000 km) on turbo surm. Vana õli kaotab oma määrimisomadused ja sisaldab tahmaosakesi, mis toimivad abrasiivina turbo õrnadele laagritele.
- Võõrkehad: Isegi väikseim liivatera või mutri seib, mis satub sisselaskesse (näiteks hooletu õhufiltri vahetuse käigus), purustab kompressori tiiviku labad hetkega, arvestades tiiviku pöörlemiskiirust.
- Kuum seiskamine: Kui mootor suretatakse välja kohe pärast suurt koormust (näiteks kiirteesõit), jääb turbo pöörlema, kuid õlipump lakkab töötamast. Turbo võllil olev jääkõli “kõrbeb” kuumuse tõttu (koksistub), ummistades aja jooksul õlituskanalid.
Kuidas vältida suuri kulusid: Automehaaniku kuldreeglid
Turboremondi vältimine on tunduvalt odavam kui tagajärgedega tegelemine. Siin on konkreetsed sammud, mida iga autoomanik peaks järgima, et pikendada turbo eluiga sadade tuhandete kilomeetrite võrra.
Lühendage õlivahetusvälpasid
Unustage tehaste poolt reklaamitud “Long Life” välbad. Eesti kliimas, kus on palju lühikesi otsi, külmkäivitusi ja niiskust, on optimaalne õlivahetusvälp turboautol 10 000 – 15 000 kilomeetrit. Kasutage alati tootja spetsifikatsioonile vastavat täissünteetilist õli. Kvaliteetne õli talub paremini kõrgeid temperatuure ja hoiab turbo kanalid puhtana.
Jahutage turbot enne mootori seiskamist
See on lihtsaim, kuid kõige sagedamini eiratud reegel. Pärast maanteesõitu või agressiivsemat kiirendamist laske mootoril töötada tühikäigul vähemalt 1-2 minutit enne süüte väljakeeramist. See võimaldab õlil ringelda ja jahutada turbo töötemperatuurini, vältides õli koksistumist laagrite ümber.
Kontrollige õhufiltrit ja sisselaset
Ummistunud õhufilter tekitab kompressori sissevõtus vaakumi, mis võib hakata õli tihendite vahelt välja imema. Vahetage õhufiltrit igal õlivahetusel. Samuti veenduge, et sisselasketorustik oleks hermeetiline – väikesed praod lasevad mootorisse filtreerimata õhku ja mustust, mis on turbole hävitav.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused küsimustele, mida kliendid töökojas kõige sagedamini esitavad.
Kas turbot saab remontida või peab alati ostma uue?
Enamikul juhtudel on turbo taastamine võimalik ja majanduslikult mõttekas. Taastamise käigus vahetatakse välja kõik kuluvad osad (laagrid, tihendid, võll, tiivikud) ning korpus puhastatakse. Tulemus on sageli samaväärne uuega, kuid hind on 30–50% soodsam. Kui aga turbo korpus on pragunenud või elektrooniline juhtplokk on hävinud, võib uus osa olla ainus valik.
Miks uus turbo läks katki kohe pärast vahetust?
See on klassikaline “põhjuse mitte-eemaldamise” juhtum. Kui vana turbo purunes õlinälja tõttu ja uus paigaldati ilma õlitustorusid puhastamata või vahetamata, puruneb ka uus turbo minutite või päevadega. Turbo vahetus eeldab alati ka õli, õlifiltri ja õhufiltri vahetust ning õlitussüsteemi kontrolli.
Kas ma võin sõita katkise turboga?
Ei, see on väga riskantne. Kui turbo võll murdub, võib õli sattuda mootorisse kontrollimatult, põhjustades mootori “lõhkumise” (engine runaway), kus mootor töötab omaenda mootoriõli peal maksimum pööretel kuni täieliku hävinguni. Lisaks ummistab katkine turbo kiiresti DPF-filtri ja katalüsaatori.
Mis on muutuva geomeetriaga turbo ja miks see kinni jääb?
Muutuva geomeetriaga (VNT) turbol on labad, mis muudavad asendit vastavalt mootori koormusele. Kuna need asuvad kuumas heitgaasis, ladestub sinna tahm. Linnasõidud ja “töristamine” madalatel pööretel soodustavad tahma teket, mis liimib labad kinni. Selle vältimiseks tuleb autoga aeg-ajalt sõita maanteel kõrgemate pööretega, et süsteem puhtaks põleks.
Remonditöökoja valik ja garantiitingimused
Kui olete jõudnud punkti, kus remont on vältimatu, on kriitilise tähtsusega valida töökoda, mis on spetsialiseerunud just turbodele või diiselmootoritele. Tavaline üldremonditöökoda võib vahetada küll detaili, kuid jätta tähelepanuta protseduurid, mis tagavad uue turbo pikaealisuse. Professionaalne paigaldus hõlmab enamat kui lihtsalt poltide keeramist.
Õige remondiprotsess peab sisaldama vahejahuti (intercooler) pesu või vahetust. Vana turbo purunemisel koguneb vahejahutisse sageli metallipuru ja vana õli. Kui seda ei eemaldata, imeb mootor esimesel käivitusel selle sodi sisse, rikkudes nii uue turbo kui ka mootori kolvirõngad. Samuti on kohustuslik kontrollida karterituulutuse toimimist, sest ülerõhk karteris takistab õli tagasivoolu turbost, põhjustades lekkeid isegi täiesti uue agregaadi puhul.
Lõpetuseks tasub alati uurida garantii tingimusi. Mainekas töökoda annab taastatud või uuele turbole vähemalt 12-kuulise garantii ilma läbisõidupiiranguta. Pidage meeles, et odavaim pakkumine ei ole turbo puhul kunagi parim lahendus – säästetud sada eurot võib hiljem tähendada tuhandeid eurosid lisakulu, kui töö tuleb uuesti teha. Investeerige kvaliteetsesse õlisse, jälgige hooldusvälpasid ja valige partneriks spetsialistid, kes mõistavad ülelaadimissüsteemi tervikuna.
