Igal sügisel ootavad sajad tuhanded Eesti autojuhid oktoobri keskpaika segaste tunnetega. Ühest küljest tähendab see jahedamaid ilmasid ja potentsiaalset libedust, teisalt aga märib see ametlikku luba vahetada suverehvid naastrehvide vastu. Kuigi seaduse järgi on naastrehvide kasutamine lubatud alates 15. oktoobrist, ei tähenda see automaatselt, et kõik peaksid esimesel päeval tormama rehvitöökodadesse. See kuupäev on pigem võimalus ennetada ootamatuid ilmastikuolusid, mitte kohustus. Tark autojuht hindab olukorda kriitiliselt, vaatab aknast välja ja teeb otsuse lähtuvalt oma sõiduvajadustest ning marsruutidest. Järgnevalt vaatame süvitsi, mida peaks iga sõidukiomanik teadma rehvivahetusest, rehvide seisukorrast ja talvisest liiklusohutusest.
Seadusandlus ja olulised kuupäevad: millal vahetada?
Eestis on talverehvide kasutamine rangelt reguleeritud, et tagada liiklusohutus meie muutlikes ilmastikuoludes. Kuigi paljud teavad peamisi kuupäevi peast, on oluline mõista ka erisusi naastrehvide ja lamellrehvide vahel. Segadus tekib tihti just selle vahel, millal on rehvivahetus lubatud ja millal see on kohustuslik.
Reeglid on järgmised:
- Naastrehvid: Nende kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. See paindlikkus on vajalik, kuna Eesti kevad võib olla väga heitlik.
- Lamellrehvid: Nendega (tähistatud kui M+S, MS, M.S. või M&S) on lubatud sõita aastaringselt. Siiski on suvel pehme seguga talverehviga sõitmine ebaökonoomne ja pikendab pidurdusteekonda, mistõttu on soovitatav kasutada neid siiski vaid talveperioodil.
- Kohustuslik periood: Talverehvide kasutamine on kohustuslik kõikidele sõidukitele alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See tähendab, et novembri lõpuks peavad kõik autod olema talvevalmiduses.
Oluline on siinkohal rõhutada, et kui ilmad püsivad oktoobris soojad ja plusskraadid on stabiilselt üle 5-7 kraadi, ei ole naastrehvide allapanekuga kiiret. Soojaga kuluvad naastrehvid asfaldil kiiremini, tekitavad liigset müra ja lõhuvad teekatet. Samas, kui teie igahommikune teekond viib läbi metsavaheliste teede või viaduktide, kus “must jää” tekib kergemini, on varajane vahetus igati õigustatud.
Kuidas hinnata oma vanade talverehvide seisukorda?
Enne rehvivahetusse minekut on kriitiliselt oluline kontrollida olemasolevate rehvide seisukorda. Paljud juhid teevad vea, uskudes, et kui rehvid on mustad ja ümmargused, on nendega kõik korras. Tegelikkus on aga keerulisem.
Mustrisügavus
Seadus nõuab talverehvide jääksügavuseks vähemalt 3 millimeetrit. See on absoluutne miinimum, millega tohib liikluses osaleda, kuid see ei pruugi tagada turvalisust lörtsis ja paksus lumes. Rehviasjatundjad ja ohutuse eksperdid soovitavad tungivalt mitte alustada talvehooaega rehvidega, mille mustrisügavus on alla 4-5 millimeetri. Talve jooksul kulub rehv paratamatult edasi ning kevadeks võib 4mm rehvist olla saanud juba ohtlikult sile “pastell”.
Naastude arv ja seisukord
Naastrehvide puhul tuleb visuaalselt kontrollida naastude olemasolu. Kui rehvist on puudu märkimisväärne hulk naaste (näiteks üle 25-30%) või kui need logisevad pesades, on rehvi pidamine jääl oluliselt halvenenud. Samuti ei tohi naastude arv erinevate rataste vahel erineda liiga suurel määral, kuna see võib pidurdamisel auto ebastabiilseks muuta.
Rehvi vanus ja kummisegu
Isegi kui mustrisügavus on ideaalne ja kõik naastud on alles, võib vana rehv olla ohtlik. Kummisegu vananeb ja muutub ajas kõvaks, kaotades oma elastsuse, mis on talverehvi puhul haardumise võti. Vaadake rehvi küljelt neljakohalist DOT-koodi (näiteks 3520 tähendab, et rehv on toodetud 2020. aasta 35. nädalal). Kui rehvid on vanemad kui 5-6 aastat, tasub tõsiselt kaaluda nende väljavahetamist, isegi kui muster tundub korralik.
Igavene vaidlus: naastrehv või lamellrehv?
See on ilmselt kõige sagedasem küsimus, mida autojuhid küsivad. Ühest vastust ei ole, sest valik sõltub suuresti autojuhi harjumustest ja sõidukeskkonnast.
Valige naastrehvid, kui:
- Sõidate sageli varahommikuti või hilisõhtuti, kui teed on hooldamata.
- Elate linnast väljas või sõidate palju kõrvalteedel, mis on tihti jääs või kinnisõidetud lumega kaetud.
- Olete algaja autojuht või tunnete end libedates oludes ebakindlalt – naastrehv annab jääl suurema eksimisruumi.
Valige lamellrehvid, kui:
- Sõidate peamiselt linnas, kus tänavad on soolatud ja lumest puhtad.
- Hindate vaikust ja sõidumugavust (lamellrehv on oluliselt vaiksem).
- Plaanite talvel reisida Kesk-Euroopasse (nt Poola, Saksamaa), kus naastrehvid on keelatud.
- Olete kogenud juht, kes oskab valida teeoludele vastava sõidukiiruse.
Lamellrehvide puhul on äärmiselt oluline jälgida, et tegemist oleks põhjamaiste olude jaoks mõeldud “pehme seguga” lamellidega. Kesk-Euroopa lamellrehvid on mõeldud suuremate kiiruste ja vihmasemate ilmade jaoks ning on Eesti käredas pakases ja jääl ohtlikult libedad.
Rehvivahetuse protsess ja ladustamine
Rehvivahetus ei ole pelgalt rataste ümbertõstmine. See on tehniline protseduur, mis mõjutab otseselt sõiduki juhitavust ja veermiku eluiga. Soovitatav on lasta rattad igal hooajal tasakaalustada. Tasakaalustamata rattad tekitavad vibratsiooni, mis väsitab juhti ja lõhub auto vedrustust ning roolisüsteemi.
Kui vahetate rehve velgedel, kontrollige kindlasti ka ventiilide seisukorda. Vanad ja pragunenud ventiilid võivad põhjustada aeglast õhuleket. Pärast rehvivahetust on soovitav umbes 50-100 kilomeetri läbimise järel rattapoldid üle kontrollida ja vajadusel pingutada.
Rehvide hoiustamisel kehtib kuldreegel: jahe, pime ja kuiv koht. Otsene päikesevalgus (UV-kiirgus) ja kokkupuude õlide või kemikaalidega on rehvidele surmavad. Velgedel rehve on soovitav hoida virnas või seinale riputatuna, velgedeta rehve aga püstiasendis, neid aeg-ajalt keerates, et vältida deformatsioone.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita naastrehvidega Soome ja Lätisse?
Jah, nii Soomes kui ka Lätis ja Leedus on naastrehvide kasutamine lubatud. Siiski tuleb jälgida kohalikke kuupäevi, mis võivad Eesti omadest veidi erineda. Näiteks Poolas ja Saksamaal on naastrehvid rangelt keelatud ja piirilt saadetakse teid tagasi või tehakse trahvi.
Mida tähendab märgis 3PMSF (kolm mäetippu ja lumehelves)?
See sümbol (Three-Peak Mountain Snowflake) näitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed lumistes oludes ja vastab kindlatele standarditele. See on usaldusväärsem märgis kui tavaline “M+S”, mis on tootja enda poolt antud hinnang. Eriti lamellrehvide puhul tasub otsida just 3PMSF märgistust.
Kas tohib kasutada ees naastrehve ja taga lamellrehve?
Ei, see on keelatud ja äärmiselt ohtlik. Seaduse järgi peavad kõikidel ratastel olema sama tüüpi rehvid (kas kõik naastud või kõik lamellid). Erineva haardeteguriga rehvide kasutamine muudab auto käitumise libedas kurvis ettearvamatuks ja võib põhjustada juhitavuse kaotuse.
Kui suur on trahv kulunud rehvidega sõitmise eest?
Politsei võib määrata trahvi kiirmenetluse korras, kuid ohtlikum on see, et politseil on õigus saata auto erakorralisele ülevaatusele. See tähendab lisaks trahvile ka ülevaatuse tasu ja ajakulu. Veelgi hullem stsenaarium on liiklusõnnetus – kui selgub, et õnnetuse põhjuseks olid nõuetele mittevastavad rehvid, võib kindlustusselts keelduda kahjude hüvitamisest.
Lisaks rehvidele: auto üldine talvevalmidus
Kuigi rehvid on ainus kontaktpind auto ja teepinna vahel, ei taga ainuüksi uued naastrehvid ohutut talve. Koos rehvivahetusega on mõistlik üle vaadata ka muud kriitilised sõlmed, mis külmade saabudes võivad alt vedada.
Esiteks tuleks kontrollida auto akut. Külmaga väheneb aku mahtuvus märgatavalt ning suvel veel toimiv aku võib esimese korraliku öökülmaga “otsad anda”. Kui aku on vanem kui 4-5 aastat, tasub selle seisukorda lasta testida.
Teiseks on oluline nähtavus. Vahetage välja kulunud kojamehed ja veenduge, et klaasipesuvedelik oleks vahetatud talvise (vähemalt -20°C) vastu enne, kui esimene pakane paagi ja torustiku lõhki külmutab. Samuti tasub üle vaadata tuled ja vajadusel tulesid poleerida, sest pimedal ajal on hea valgustus eluliselt tähtis.
Lõpetuseks tasub autosse varuda talvine “hädaabikomplekt”: lumehari, jääkaabits, kvaliteetsed käivitusjuhtmed ja väike labidas. Meelespea on lihtne – tehnika peab olema korras, kuid rooli taga istuv inimene ja tema valitud sõidukiirus on need, mis lõpuks määravad, kas sõit on turvaline või mitte. Naastrehvide luba on käes, kuid mõistust tuleb kasutada aastaringselt.
