Kuigi kalender võib näidata sügise keskpaika, on Eesti ilmastik ettearvamatu ning autojuhtide jaoks tähendab 15. oktoober märgilist kuupäeva – alates sellest päevast on naastrehvide kasutamine liikluses ametlikult lubatud. See uudis tekitab igal aastal elevust, kuid toob endaga kaasa ka hulgaliselt küsimusi ja sagimist rehvitöökodades. Oluline on mõista, et “lubatud” ei tähenda “kohustuslik”. See üleminekuperiood on mõeldud selleks, et juhid saaksid oma sõidukid talveks ette valmistada vastavalt reaalsetele teeoludele ja oma sõiduvajadustele, vältides olukorda, kus esimene ootamatu lörts või öökülm tabaks liiklejaid suverehvidega. Enne kui tormate esimest vaba aega broneerima, on mitmeid nüansse, mida tasub kaaluda, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate ohutus.
Seadusandlus ja olulised kuupäevad rehvivahetusel
Eestis on talverehvide kasutamine reguleeritud kindlate kuupäevadega, kuid seadus jätab autojuhtidele piisavalt paindlikkust, et otsustada lähtuvalt ilmastikust. On kriitilise tähtsusega teha vahet naastrehvide ja lamellrehvide kasutamise reeglitel, kuna need erinevad teineteisest oluliselt.
Naastrehvid on lubatud kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. See paindlikkus on vajalik, kuna Eesti kevad võib olla heitlik ning põhja- ja lõunaosa vahel võivad valitseda suured temperatuurierinevused.
Kohustuslik talverehvide periood kestab aga 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See tähendab, et detsembri alguseks peavad kõigil sõidukitel all olema nõuetele vastavad talverehvid, olgu need siis naastudega või ilma.
Lamellrehvid ehk naastudeta talverehvid on Eestis lubatud aastaringselt. Siiski ei soovita eksperdid nendega suvel sõita, kuna pehme kummisegu kulub kuumal asfaldil kiiresti ning pidurdusteekond pikeneb märgatavalt võrreldes suverehviga. Küll aga annab lamellrehv eelise sügisesel üleminekuperioodil, võimaldades rehvivahetuse teha varakult, ilma et peaks muretsema naastude kulumise või teekatte kahjustamise pärast.
Naastrehv vs põhjamaise seguga lamellrehv: kumba eelistada?
Igavene debatt naastrehvi ja lamellrehvi vahel taandub tegelikult ühele põhiküsimusele: kus ja millal te peamiselt sõidate? Ühest ja ainsat “parimat” rehvi ei ole olemas, on vaid sobivaim valik konkreetsetesse tingimustesse.
Millal valida naastrehvid?
Naastrehvid on vaieldamatult parim valik rasketes jäistes oludes. Nende peamised eelised avalduvad:
- Jäätunud teedel: Metallnaastud “hammustavad” jäässe, pakkudes füüsilist haardumist seal, kus kummisegu üksi hätta jääb.
- Kinnisõidetud lumel: Maapiirkondades, kus sahkamine on harvem ja teedele tekib kõva lumekiht, on naastud kindlam valik.
- Algajale juhile: Naastrehvi käitumine on libisemise piiril sageli etteaimatavam ja andestavam kui lamellrehvil.
Millal eelistada lamellrehve?
Kvaliteetne põhjamaise seguga lamellrehv on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks, eriti linnasõidukitel. Nende trumbid on:
- Mugavus: Lamellrehvid on oluliselt vaiksemad, vähendades mürataset salongis.
- Paindlikkus: Saate rehvid vahetada varem sügisel ja sõita kauem kevadel, kartmata trahve või naastude väljakukkumist.
- Linnasõit ja lörts: Soolatud ja märgadel linnatänavatel on lamellrehv sageli parema pidamisega kui naastrehv, kuna kontaktpind teega on suurem.
Oluline on siinkohal rõhutada, et räägime põhjamaisest lamellrehvist (sageli nimetatud ka “pehmeks seguks”). Kesk-Euroopa lamellrehvid, mis on mõeldud Saksamaa kiirteedele ja vihmasele talvele, ei sobi Eesti kliimasse, kuna need muutuvad miinuskraadidega liiga jäigaks ja kaotavad jääl pidamise.
Kuidas hinnata kasutatud talverehvide seisukorda?
Paljud autojuhid kasutavad talverehve mitu hooaega. Enne kui vanad rehvid uuesti velgedele monteerida, tuleb neid kriitilise pilguga hinnata. Seaduslik miinimum ei ole alati ohutu miinimum.
Mustri sügavus
Seaduse järgi peab talverehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit. Reaalne elu ja rehvieksperdid soovitavad aga tungivalt mitte alustada talvehooaega rehvidega, mille mustri sügavus on alla 4-5 millimeetri. Lörtsis ja paksus lumes on mustri sügavus kriitiline tegur, mis juhib vee ja lörtsi rehvi alt välja. Kulunud rehviga tekib vesiliug ja lörtsiliug oluliselt madalamatel kiirustel.
Rehvi vanus ja kummisegu
Mustri sügavus pole ainus näitaja. Talverehvi puhul on määrav kummisegu elastsus. Aja jooksul kumm vananeb ja muutub “plastmassiks”, kaotades oma haardevõime isegi siis, kui muster on korralik. Soovituslik talverehvi eluiga on kuni 5 aastat kasutamist. Rehvi tootmisaja leiate rehvi küljelt DOT-märgistuse nelja viimase numbri järgi (nt “3421” tähendab, et rehv toodeti 2021. aasta 34. nädalal).
Naastude seisukord
Kui kasutate naastrehve, lugege üle allesjäänud naastud. Kui rehvist on puudu üle 25% naastudest või need logisevad pesades, ei toimi rehv enam ettenähtud viisil. Samuti on oluline, et naastude arv vasakul ja paremal pool autot ei erineks drastiliselt, kuna see võib pidurdamisel auto teelt välja kiskuda.
Rehvivahetuse protsess: mida silmas pidada töökojas?
Rehvivahetus ei ole pelgalt rataste ümbertõstmine. See on tehniline protseduur, mis nõuab täpsust. Hooletus siin võib maksta kätte vibratsiooni või isegi ratta alt tulemisega.
Üks olulisemaid aspekte on balanseerimine ehk tasakaalustamine. Isegi kui rehvid on velgedel seisnud garaažis, tuleks need enne alla panemist pingist läbi lasta. Tasakaalustamata rattad tekitavad vibratsiooni, mis lõhub auto veermikku ja muudab sõidu ebamugavaks. Lisaks kuluvad rehvid ebaühtlaselt.
Teine kriitiline moment on poltide pingutamine. Korralik töökoda kasutab lõplikuks pingutamiseks dünamomeetrilist võtit, et poldid saaksid täpselt õige tugevusega kinni. Liiga lõdvad poldid võivad lahti tulla, liiga kõvasti kinni keeratud poldid aga venitavad keermeid või muudavad tee ääres rehvi vahetamise võimatuks.
Meelespea: Pärast rehvivahetust on soovitatav umbes 50–100 kilomeetri läbimise järel rattapoldid üle kontrollida ja vajadusel pingutada. See on eriti oluline valuvelgede puhul.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita talvel M+S tähisega rehvidega?
Ainult tähisest M+S (Mud and Snow) enam ei piisa. Alates 2022. aasta detsembrist peavad naastrehvideta talverehvidel olema lisaks M+S märgisele ka kolme mäetipu ja lumehelbe sümbol (3PMSF). See tähis kinnitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed talvekatsetused. Kontrollige kindlasti, kas teie lamellrehvidel on see sümbol olemas.
Kas Eestis tohib kasutada Kesk-Euroopa lamellrehve?
Seadus seda otseselt ei keela, kui neil on nõutavad märgistused, kuid see on äärmiselt riskantne. Kesk-Euroopa rehvid on disainitud sõitmiseks vihmaga ja suurtel kiirustel, mitte Põhjamaade jääs ja lumes. Eesti oludes on need libedad ja ohtlikud.
Mis on trahv kulunud rehvidega sõitmise eest?
Kui politsei peatab sõiduki, mille rehvid ei vasta nõuetele (nt muster alla 3mm talvel), on tegemist tehniliselt mittekorras sõidukiga. Trahv võib ulatuda kuni 3000 euroni (juriidilistele isikutele) või lühimenetluse korras füüsilisele isikule väiksemate summadeni, kuid suurem oht on see, et politsei võib keelata sõiduki edasise kasutamise ehk saata auto erakorralisele ülevaatusele.
Kas naastrehvid lõhuvad teekatet?
Jah, uuringud näitavad, et naastrehvid kulutavad teekatet kordades intensiivsemalt kui lamellrehvid. See tekitab roopaid ja kevadeks palju tervistkahjustavat tolmu. Seetõttu soovitab riik eelistada lamellrehve, kui sõidud toimuvad peamiselt linnas ja hooldatud maanteedel.
Ettevalmistus ootamatuteks olukordadeks teel
Isegi parimad rehvid ei asenda juhi valvsust ja õigeid sõiduvõtteid. Esimene libe on alati kõige ohtlikum, sest suvine sõidustiil on veel lihasmälus. Üleminekuperioodil on eriti salakaval nähtus “must jää” – õhuke ja nähtamatu jääkiht asfaldil, mis tekib sageli sildadel, viaduktidel ja metsavahelistel teelõikudel varahommikuti.
Lisaks headele rehvidele tasub üle vaadata auto talvevarustus. Kas autos on olemas jääkaabits ja lumehari? Kas aknapesuvedelik on vahetatud talvise (külmumiskindla) vastu? Suvine vedelik võib esimeste miinuskraadidega süsteemis jäätuda ja lõhkuda pumba või paagi. Samuti tasub kontrollida kojameeste seisukorda – kui need jätavad klaasile triipe või ei pühi vett korralikult, on nähtavus pimedatel sügisõhtutel tugevalt häiritud.
Sõidustiili kohandamine on rehvivahetusega sama oluline. Pikendage pikivahet vähemalt kahekordseks võrreldes suvega. Vältige järske manöövreid ja pidurdamisi. Kui teil on võimalus, leidke esimese lumega turvaline ja tühi plats, kus proovida auto käitumist libedal – see annab hea tunnetuse sellest, kus on pidamise piirid teie konkreetsete rehvide ja autoga. Teadlikkus ja ettevaatlikkus on parimad kaaslased talvisel teel.
