Oktoobri keskpaik tähistab Eesti liikluses olulist pöördepunkti, mil ilmastikuolud muutuvad heitlikuks ning öised miinuskraadid võivad hommikusi teekatteid üllatavalt libedaks muuta. Seetõttu on alates tänasest, 15. oktoobrist, ametlikult lubatud kasutada naastrehve. See kuupäev ei tähenda automaatset kohustust tormata rehvitöökotta, vaid pigem annab autojuhtidele võimaluse teha teadlik otsus vastavalt oma sõiduvajadustele ja ilmaprognoosile. Kuna Eesti sügis on ettearvamatu, on oluline mõista, millal on õige aeg suverehvid talviste vastu vahetada, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate ohutus, kahjustamata seejuures liigselt teekatet soojemate ilmade püsimisel.
Olulised kuupäevad ja seadusandlus
Iga sõidukiomanik peab olema kursis Eestis kehtivate rehvivahetuse tähtaegadega, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Kuigi naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist, ei ole talverehvide kasutamine sel hetkel veel kohustuslik. Kohustuslikuks muutub talverehvide (olgu need siis naast- või lamellrehvid) kasutamine alates 1. detsembrist ja see kestab kuni 1. märtsini.
Naastrehvide kasutamine on lubatud kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. See paindlikkus on vajalik, sest Eesti kevad võib olla petlik ning lumesadu aprillis ei ole haruldane nähtus. Seevastu lamellrehvidega, millel puuduvad naastud ja mis on tähistatud vastava märgistusega, on lubatud sõita aastaringselt, kuigi suvisel perioodil ei ole see nende pehmema kummisegu tõttu soovitatav.
Naastrehv vs. lamellrehv: kumba eelistada?
Igavene debatt naastrehvide ja lamellrehvide vahel sõltub suuresti autojuhi harjumustest ja peamisest sõidukeskkonnast. Õige valiku tegemiseks tuleb ausalt hinnata oma igapäevaseid marsruute.
Naastrehvide eelised ja puudused
Naastrehvid on loodud pakkuma maksimaalset pidamist kõige raskemates oludes – jääl ja kinnisõidetud lumel. Metallist naastud “hammustavad” end jäässe, tagades lühema pidurdusteekonna ja parema juhitavuse libedates kurvides.
- Plussid: Suurepärane pidamine jääl ja jäisel lumel; kindlustunne algajale juhile; parem läbivus kõrvalteedel, mida ei hooldata regulaarselt.
- Miinused: Suurem müratase salongis; teekatte kiirem kulumine (tolmu tekitamine); suurem kütusekulu võrreldes lamellrehviga; keelatud kasutada mitmetes Euroopa riikides (näiteks Poolas ja Saksamaal).
Lamellrehvide omadused
Põhjamaadesse mõeldud pehme seguga lamellrehvid on vaiksemad ja mugavamad. Nende pidamine põhineb spetsiaalsel kummisegul ja tihedal mustril (lamellidel), mis tekitavad hõõrdumist.
- Plussid: Vaikne sõit; väiksem kütusekulu; lubatud kasutada aastaringselt (ei pea esimese lume hirmus järjekorras seisma); lubatud sõita enamikus Euroopa riikides.
- Miinused: Pikem pidurdusteekond kiilasjääl võrreldes naastrehviga; pehmem segu kulub soojema ilmaga kiiremini; vajab juhilt suuremat ettenägelikkust ekstreemsetes oludes.
Millal on õige aeg rehve vahetada?
Kuigi seadus lubab naastrehve alates tänasest, soovitavad eksperdid jälgida ööpäevast keskmist temperatuuri. Kui temperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi, hakkavad suverehvide omadused halvenema. Suverehvi kummisegu muutub külmaga jäigaks ja “plastmassiks”, kaotades suure osa oma haardumisvõimest isegi kuival asfaldil.
Kui sõidate peamiselt linnas ja päevasel ajal, mil temperatuurid on veel plussis, ei ole kiirustamiseks põhjust. Kui aga teie sõidud toimuvad varahommikul või hilisõhtul, mil teedel võib esineda “musta jääd”, või kui elate linnast väljas, kus teehoolduse tase on madalam, on mõistlik rehvivahetus ette võtta esimesel võimalusel. Must jää on eriti ohtlik nähtus sügisperioodil, kus teepind tundub vaid märg, kuid on tegelikult kaetud õhukese ja nähtamatu jääkihiga.
Rehvide seisukorra kontrollimine
Enne vanade talverehvide alla panemist tuleb kriitiliselt hinnata nende seisukorda. Ainuüksi sellest, et rehvid on mustad ja ümmargused, ei piisa ohutuse tagamiseks. Siin on peamised punktid, mida kontrollida:
- Mustri sügavus: Seaduse järgi peab talverehvi jääksumter olema vähemalt 3 millimeetrit. Siiski on see absoluutne miinimum, millega sõitmine on juba riskantne. Rehviesperdid ja ohutuskoolitajad soovitavad talvele vastu minna rehvidega, mille mustrisügavus on vähemalt 4–5 millimeetrit. Sügava lumes ja lörtsis on mustri sügavus kriitilise tähtsusega vee ja lörtsi ärajuhtimiseks.
- Rehvide vanus: Isegi kui muster on korralik, vananeb rehvi kummisegu ajas. Kumm muutub rabedaks ja kaotab elastsuse, mis on talverehvi puhul haardumise aluseks. Soovituslik rehvi eluiga on kuni 5–6 aastat kasutamist või kuni 10 aastat tootmisest. Rehvi tootmisaja leiate küljelt DOT-koodi nelja viimase numbri järgi (näiteks “3220” tähendab, et rehv toodeti 2020. aasta 32. nädalal).
- Naastude arv: Naastrehvide puhul tuleb kontrollida, kui palju naaste on alles jäänud. Kui rehvist on puudu üle 25% naastudest või need on liigselt kulunud (logisevad pesades), ei toimi rehv enam ettenähtud viisil ning tuleks asendada.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Talverehvidega seoses tekib autojuhtidel igal sügisel mitmeid küsimusi. Oleme koondanud vastused levinumatele päringutele.
Kas ma võin sõita lamellrehvidega aastaringselt?
Jah, seadus lubab põhjamaiseid lamellrehve kasutada aastaringselt. Siiski ei ole see soovitatav, kuna pehme kummisegu kulub suvel kuumaga väga kiiresti ja pidurdusteekond soojal asfaldil on suverehviga võrreldes tunduvalt pikem. Samuti muutub auto juhitavus “ujuvamaks”.
Mis on M+S ja 3PMSF märgistuse vahe?
M+S (Mud and Snow) tähistab rehve, mis on mõeldud poris ja lumes sõitmiseks, kuid see ei taga alati vastavust karmidele talveoludele. Alates 2022. aasta detsembrist nõutakse Eestis talverehvidelt kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake). See märgistus tõendab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed lumistes oludes.
Kas ma tohin kasutada erinevaid rehve ees ja taga?
Telje ulatuses peavad rehvid olema identsed (sama tootja, sama muster). Kuigi seadus lubab teoreetiliselt kasutada erinevatel telgedel erineva mustriga rehve, ei ole see ohutuse seisukohalt soovitatav. Veelgi olulisem – naastrehve ja lamellrehve ei tohi ühel autol segamini kasutada. Kogu jooks peab olema kas naastud või lamellid.
Kas naastrehvidega tohib sõita välismaale?
See sõltub sihtriigist. Põhjamaades (Soome, Rootsi, Norra) on naastud lubatud. Lätis ja Leedus on naastud lubatud teatud perioodil, sarnaselt Eestile. Kesk-Euroopas, näiteks Poolas ja Saksamaal, on naastrehvide kasutamine rangelt keelatud. Kui plaanite autoreisi Euroopasse, on lamellrehv ainus turvaline valik.
Ettevalmistus rehvivahetuseks ja sõidustiili kohandamine
Rehvivahetuse hooaeg toob töökodadesse pikad järjekorrad. Tark on aeg broneerida varakult, et vältida olukorda, kus esimene lumi tabab teid suverehvidega. Kui vahetate rehve ise, veenduge, et teil on töökorras tungraud ja momentvõti. Rataste poldid või mutrid tuleks kinni keerata õige momendiga, et vältida nende lahtitulekut või ülekeeramist, mis võib rikkuda keermeid või pidurikettaid.
Oluline meelespea on ka see, et pärast rehvivahetust tuleks umbes 50–100 kilomeetri läbimisel rattapoldid üle kontrollida ja vajadusel pingutada. See kehtib eriti valuvelgede puhul, mis võivad temperatuuri ja vibratsiooni mõjul alguses veidi “sisse istuda”.
Lisaks tehnilisele ettevalmistusele on sama oluline vaimne ettevalmistus. Esimene libedus tuleb alati ootamatult. Naastrehvide lubamine on märk sellest, et on aeg muuta sõidustiili: hoida suuremat pikivahet, vältida järske manöövreid ja pidurdusi ning arvestada, et pidurdusteekond märjal ja lehtedega kaetud asfaldil on märgatavalt pikem kui suvel. Rehv on vaid vahend, mis aitab autot teel hoida, kuid füüsikaseaduste vastu ei saa ka parim naastrehv.
Rehvide õige hoiustamine pikendab nende eluiga
Kui suverehvid on auto alt võetud, ei tohiks neid lihtsalt suvalisse nurka visata. Õige hoiustamine tagab, et rehvid säilitavad oma omadused ka järgmiseks hooajaks. Enne hoiustamist tuleks rehvid ja veljed korralikult pesta ning kuivatada. Teedelt kogunenud pori, pigi ja piduritolm võivad pikema aja jooksul kummi kahjustada ning velgi korrodeerida.
Ideaalne hoiukoht on jahe, pime ja kuiv ruum, kus temperatuur on stabiilne. Vältida tuleks otsest päikesevalgust, kuna UV-kiirgus on üks suurimaid rehvimaterjali vaenlasi, tekitades pinnale mikropragusid. Samuti ei tohiks rehvid kokku puutuda kemikaalide, õlide ega kütustega.
Hoiustamisviis sõltub sellest, kas rehvid on velgedel või ilma. Velgedel rehve on soovitatav hoiustada horisontaalselt virnastatuna või riputatuna – nii ei teki rehvi karkassile liigset survet. Velgedeta rehve tuleks seevastu hoida vertikaalselt püstises asendis riiulil ning neid on soovitav iga paari kuu tagant veidi pöörata, et vältida lamedaks vajumist ühest kohast. Rehvihohotellide kasutamine on mugav alternatiiv neile, kellel puudub sobiv hoiuruum, kuna seal on tagatud optimaalsed tingimused ja rehvide seisukorda kontrollitakse enne igat hooajalist vahetust professionaalide poolt.
