Kujutage ette olukorda: sõidate hommikul tööle, muusika mängib ja liiklus on sujuv, kui äkitselt süttib armatuurlaual kollane hüüumärgiga hobuseraua kujuline sümbol. Paljude autojuhtide jaoks on see hetk, mil tekib ärevus ja ebakindlus. Kas rehv on tühi? Kas ma võin edasi sõita? Või on tegemist lihtsalt elektroonilise rikkega? Rehvirõhu jälgimissüsteem ehk TPMS (Tire Pressure Monitoring System) on Euroopa Liidus müüdavatel uutel autodel kohustuslik olnud juba alates 2014. aasta novembrist, kuid vaatamata sellele tekitab see süsteem autoomanikele endiselt palju küsimusi ja kohati ka põhjendamatut peavalu. Hoiatustule süttimine ei tähenda alati katastroofi, kuid selle eiramine võib viia ohtlike olukordade, suurenenud kütusekulu ja rehvide enneaegse kulumiseni.
Mis on TPMS ja miks see teie autos on?
TPMS on turvasüsteem, mis on loodud jälgima õhurõhku sõiduki rehvides. Selle peamine eesmärk on hoiatada juhti, kui ühe või mitme rehvi rõhk on langenud ohtlikult madalale tasemele. Madal rehvirõhk on liikluses tõeline ohuallikas: see pikendab pidurdusteekonda, halvendab auto juhitavust kurvides ja suurendab rehvi purunemise riski ülekuumenemise tõttu.
Süsteemid jagunevad laias laastus kaheks ja on oluline teada, milline neist on teie sõidukil, sest sellest sõltub nii hooldus kui ka käitumine probleemide korral:
- Otsene (Direct) TPMS: See süsteem kasutab igas rattas (tavaliselt ventiili küljes või sees) asuvat füüsilist andurit, mis mõõdab reaalajas rõhku ja sageli ka temperatuuri. Andmed saadetakse juhtmevabalt auto keskarvutisse. See on väga täpne lahendus, kuid andurid vajavad patareisid ja võivad puruneda rehvivahetuse käigus.
- Kaudne (Indirect) TPMS: See süsteem ei mõõda otseselt rõhku. Selle asemel kasutab see auto ABS-pidurite andureid, et mõõta rataste pöörlemiskiirust. Tühjem rehv on väiksema läbimõõduga ja pöörleb seetõttu kiiremini kui täis rehv. Kui süsteem tuvastab erinevuse pöörlemiskiiruses, süttib hoiatustuli. See lahendus on odavam ja hooldusvabam, kuid vähem täpne ning vajab käsitsi kalibreerimist (nupule vajutust) iga kord, kui rõhku muudetakse või rehve vahetatakse.
Levinumad põhjused, miks hoiatustuli süttib
Kui kollane tuli armatuuris põlema läheb, on loomulik reaktsioon arvata, et rehvis on auk. Kuigi see on üks võimalus, ei ole see sugugi ainus. Siin on peamised stsenaariumid, mis tule aktiveerivad:
1. Temperatuuri järsk langus
Eestis on see sügisel ja talve hakul kõige levinum põhjus. Füüsikaseadused ütlevad, et gaasi rõhk langeb koos temperatuuri langusega. Rusikareegel on, et iga 10 kraadi temperatuuri langust vähendab rehvirõhku umbes 0,1 baari võrra. Kui väljas läheb soojast sügisest krõbedaks talveks, võib rõhk langeda alla süsteemi seatud piirväärtuse, isegi kui rehv on terve. Hommikul külma autoga sõitma hakates võib tuli põleda, kuid rehvide soojenedes sõidu ajal võib see uuesti kustuda.
2. Loomulik rõhukadu
Rehvid ei ole hermeetiliselt täiuslikud anumad. Aja jooksul imbub õhk läbi kummi molekulaarstruktuuri ja ventiili tihendite. See protsess on aeglane, kuid kuude jooksul võib rõhk langeda piisavalt, et aktiveerida andur. See on meeldetuletus, et rehvirõhku tuleks kontrollida vähemalt kord kuus, mitte ainult hoolduse ajal.
3. Anduri rike või patarei tühjenemine
Otsese TPMS-süsteemi puhul töötavad andurid väikeste patareide toitel. Need on tavaliselt valatud anduri korpusesse ja ei ole vahetatavad. Andurite eluiga on keskmiselt 5–7 aastat või 100 000–150 000 kilomeetrit. Kui patarei saab tühjaks, kaotab auto ühenduse anduriga ja annab veateate. Sageli hakkab sellisel juhul TPMS-tuli esmalt vilkuma ja jääb seejärel püsivalt põlema.
Mida teha, kui sõidu ajal süttib rehvirõhu tuli?
Paanikaks pole põhjust, kuid tegutseda tuleb koheselt. Järgige seda samm-sammulist juhendit:
- Ärge pidurdage järsult: Hoidke rooli kindlalt ja vähendage sujuvalt kiirust. Vältige järske manöövreid.
- Leidke ohutu peatuskoht: Sõitke esimesel võimalusel tanklasse või parklasse. Kui tunnete, et auto kisub ühele poole või on kuulda ebatavalist müra, peatuge koheselt tee ääres (veendudes ohutuses).
- Visuaalne kontroll: Käige ümber auto ja vaadake kõiki rehve. Kas mõni tundub silmnähtavalt tühjem kui teised? Kuulake, kas on kuulda susinat.
- Mõõtke rõhku: Visuaalne kontroll on petlik, eriti madala profiiliga rehvide puhul. Kasutage manomeetrit (tanklates tavaliselt olemas). Kontrollige rõhku kõigis neljas rehvis ja võrrelge seda autotootja soovitustega (need leiate tavaliselt juhiukse postilt või kütusepaagi luugilt).
- Täitke rehvid: Kui rõhk on madal, pumbake rehvid normini. Kui tuli kustub mõne kilomeetri pärast, oli tegemist ilmselt loomuliku kao või temperatuuri mõjuga.
- Kui rehv on tühi: Kui üks rehv on täiesti tühi või tühjeneb kiiresti, tuleb kasutada varuratast või rehviparanduskomplekti.
Probleemid andurite ja nende hooldusega
Rehvirõhuandurid asuvad agressiivses keskkonnas. Nad puutuvad kokku vee, pori, tiesoola, piduritolmu ja äärmuslike temperatuuridega. Üks levinumaid probleeme on ventiili südamiku oksüdeerumine. Paljud otsesed andurid on valmistatud alumiiniumisulamist. Kui kasutada messingist või terasest ventiilikorke ilma määrdeta, võib tekkida galvaaniline korrosioon, mis “keevitab” korgi ventiili külge kinni. Tulemuseks on sageli see, et korgi eemaldamisel murdub kogu ventiil ja vahetada tuleb terve andur, mis on kulukas.
Seetõttu on soovitatav kasutada alati plastmassist ventiilikorke või spetsiaalseid alumiiniumkorke, mis on mõeldud TPMS-ventiilidele, ning vältida odavaid metallkorke.
Talverehvid ja “topeltpeavalu”
Eesti kliimas, kus kasutame kahte jooksu rehve, tekib TPMS-süsteemidega lisaküsimusi. Kui teil on teine komplekt velgi talverehvide jaoks, on teil kaks valikut:
Esimene variant on tõsta andurid ümber, kuid see on töömahukas, riskantne (tihendid kuluvad, andur võib puruneda) ja pikas perspektiivis kulukas. Mõistlikum on soetada teine komplekt andureid.
Siin tuleb mängu andurite “õpetamine”. Paljud kaasaegsed autod suudavad uued andurid ise tuvastada pärast 10–20 minutilist sõitu. Teatud automarkide (eriti Aasia ja mõned Prantsuse tootjad) puhul tuleb aga uute andurite ID-koodid sisestada auto ajusse diagnostikaseadmega. See tähendab, et iga kord rattaid vahetades peaksite külastama esindust.
Lahendusena pakuvad paljud rehvitöökojad nn kloonitavaid andureid. Need on universaalsed andurid, millele programmeeritakse täpselt samad ID-koodid nagu teie suverataste anduritel. Auto jaoks ei muutu midagi – ta “näeb” samu andureid ega vaja ümberprogrammeerimist. See on kõige mugavam ja soodsam lahendus kahe veljekomplekti omanikele.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita, kui TPMS-tuli põleb?
Kui olete veendunud, et rehvides on füüsiliselt õige rõhk (mõõtnud manomeetriga), siis võite sõita. Tuli annab sel juhul märku süsteemi rikkest, mitte tühjast rehvist. Siiski peaksite vea esimesel võimalusel parandama, sest rikkis süsteemiga ei saa te hoiatust, kui rehviga päriselt midagi juhtub.
Kas auto läbib tehnoülevaatuse põleva rehvirõhu tulega?
Ei. Eestis kehtivate tehnoülevaatuse reeglite kohaselt peab alates 2014. aasta novembrist esmaregistreeritud autodel TPMS-süsteem olema töökorras. Armatuuris põlev hoiatustuli loetakse veaks ja see võib takistada ülevaatuse läbimist või märgistatakse see väheolulise veana, mis tuleb likvideerida.
Kui palju maksab uue anduri vahetus?
Originaalandurid esinduses võivad maksta 50–100 eurot tüki eest, millele lisandub paigaldus ja programmeerimine. B-varuosa või universaalsed programmeeritavad andurid on tavaliselt soodsamad, jäädes vahemikku 30–50 eurot. Oluline on jälgida, et andur ühilduks konkreetse automargiga.
Miks tuli süttib, kui ma just rehvid täis pumpasin?
Kaudse (ABS-põhise) süsteemiga autode puhul tuleb pärast rehvide täitmist süsteemile “öelda”, et rõhk on nüüd õige. Selleks on menüüs tavaliselt valik “Reset TPMS”, “Calibrate” või “Set Tyre Pressure”. Kui seda ei tehta, arvab auto vana info põhjal, et midagi on valesti.
Kas ma võin rehvirõhuandurid lihtsalt välja lülitada?
Enamikel kaasaegsetel autodel ei ole võimalik seda süsteemi kasutaja poolt välja lülitada, kuna see on seotud auto üldise turvasüsteemiga. Isegi kui see õnnestub tarkvaraliselt “pimedaks” teha, on see seadusevastane autodel, millel süsteem on kohustuslik.
Kuidas korras süsteem tegelikult raha säästab
Kuigi rehvirõhuanduritega seotud kulutused – olgu need siis uued andurid teisele veljekomplektile või patareide vahetus – võivad tunduda tüütu lisaväljaminekuna, tasub vaadata suurt pilti. TPMS ei ole loodud autojuhtide kiusamiseks, vaid reaalsete kulude kokkuhoiuks ja turvalisuseks. Alarõhuga sõitmine on üks peamisi põhjuseid, miks rehvid kuluvad ebaühtlaselt ja vajavad oodatust varem väljavahetamist. Juba 20% madalam rõhk vähendab rehvi eluiga märgatavalt, rääkimata suurenenud veeretakistusest, mis tõstab kütusekulu.
Hoides oma auto rehvirõhu jälgimissüsteemi töökorras, väldite olukorda, kus avastate tühja rehvi alles siis, kui velg on juba rehvi küljed läbi närinud ja taastamine võimatu. Korras andur annab teile võimaluse reageerida aeglasele lekkele enne, kui see muutub teeäärseks hädaolukorraks. Seega on see “tüütu tuluke” tegelikult teie rahakoti ja tervise valvur, mis väärib pigem tänu kui pahameelt. Regulaarne manuaalne kontroll koos töötava elektroonilise süsteemiga tagab meelerahu igal kilomeetril.
