Sõiduki omamine ei tähenda vaid sõidurõõmu ja korralist hooldust, vaid ka vastutust selle eest, mis saab masinast tema eluea lõpus. Paljud autoomanikud seisavad silmitsi olukorraga, kus vana sõiduk on muutunud kasutuskõlbmatuks, müüdud varuosadeks või lihtsalt aastate eest silmapiirilt kadunud, kuid figureerib endiselt riiklikes andmebaasides. Arvestades Eestis kehtivaid regulatsioone ja üha suuremat tähelepanu keskkonnahoiule ning maksustamisele, on registriandmete korrastamine muutunud kriitilisemaks kui kunagi varem. Ebatäpsed andmed liiklusregistris võivad kaasa tuua ootamatuid kulusid, juriidilisi sekeldusi ja takistusi tulevikus, mistõttu on iga autoomaniku kohus mõista, millal ja kuidas sõiduk korrektselt registrist kustutada.
Ajutine peatamine või täielik kustutamine: mis on vahet?
Enne protseduuri alustamist on äärmiselt oluline teha vahet kahel mõistel: registrikande peatamine ja sõiduki täielik registrist kustutamine. Need on kaks juriidiliselt täiesti erinevat toimingut, millel on erinevad tagajärjed ja eesmärgid.
Registrikande peatamine on mõeldud olukordadeks, kus sõidukit ajutiselt ei kasutata, kuid see on füüsiliselt olemas ja omanikul on plaanis seda tulevikus uuesti liiklusesse tuua. Põhjused võivad olla erinevad:
- Sõiduk on pikaajalises remondis või restaureerimisel.
- Tegemist on hooajalise sõidukiga (näiteks kabriolett või mootorratas), mida talvel ei kasutata.
- Omanik viibib pikemat aega välismaal.
Ajutise peatamise puhul ei pea sõidukile tegema liikluskindlustust ega läbima tehnoülevaatust. Küll aga tasub teada, et ajutine peatamine on üldjuhul tähtajaline. Kui omanik ise tähtaega ei määra, taastub kanne automaatselt teatud aja möödudes või tuleb see käsitsi taastada Transpordiameti e-teeninduses.
Seevastu täielik registrist kustutamine on lõplik protsess. See tähendab, et sõidukit ei saa enam kunagi liikluses kasutada (välja arvatud väga harvadel erijuhtudel, mis nõuavad keerukat bürokraatiat ja uut tüübikinnitust). Täielik kustutamine toimub tavaliselt siis, kui sõiduk on muutunud romuks, on lammutatud, viidud riigist välja või on hävinud.
Romusõidukite nõuetekohane lammutamine ja lammutustõend
Kõige levinum ja seaduslikum viis vana auto registrist kustutamiseks on selle üleandmine litsentseeritud jäätmekäitlejale. Eestis on rangelt reguleeritud, kes tohib sõidukeid lammutada. Lihtsalt “põllu peal” auto lahti võtmine ja kere vanametalli viimine ei ole seaduse silmis aktsepteeritav viis sõiduki registrist eemaldamiseks, kuna see ei taga ohtlike jäätmete (õlid, akud, vedelikud) korrektset käitlemist.
Protsess näeb välja järgmine:
- Sõiduki üleandmine: Omanik viib sõiduki keskkonnaluba omavasse lammutuskotta või vanametalli kokkuostupunkti, millel on õigus väljastada lammutustõendeid.
- Lammutustõend: Jäätmekäitleja koostab elektroonilise lammutustõendi ja edastab selle otse liiklusregistrisse. See on dokument, mis kinnitab, et sõiduk on nõuetekohaselt utiliseeritud.
- Automaatne kustutamine: Kui register saab lammutustõendi, kustutatakse sõiduk andmebaasist automaatselt. Omanik ei pea ise Transpordiametisse minema ega täiendavaid avaldusi kirjutama.
On oluline märkida, et lammutustõendi saamiseks peab sõiduk olema identifitseeritav (VIN-kood loetav) ja komplektne. Kui autost on alles vaid kere, võib jäätmekäitleja keelduda seda tasuta vastu võtmast või nõuda osalist tasu käitlemise eest.
Probleem “fantoomautodega” ja automaks
Eestis on tuhandeid sõidukeid, mis eksisteerivad vaid paberil – nn fantoomautod. Need on masinad, mis on aastaid tagasi müüdud ilma dokumente vormistamata, varastatud, põlenud või lihtsalt metsa alla jäetud, kuid mille kohta pole registrisse märget tehtud. Seoses mootorsõidukimaksu tulekuga on see teema muutunud eriti teravaks, sest maksu hakatakse arvestama registriandmete põhjal, sõltumata sellest, kas auto füüsiliselt eksisteerib või mitte.
Omanikud, kelle nimel on sellised sõidukid, peavad tegutsema kiiresti, et vältida maksukohustust olematu vara eest. Transpordiamet on loonud ja täiustab võimalusi selliste sõidukite registrist eemaldamiseks ilma lammutustõendita, kuid see eeldab teatud tingimuste täitmist:
- Tuleb tõendada või kinnitada, et sõiduk on hävinud või lammutatud ajal, mil lammutustõendi nõue veel ei kehtinud või polnud rangelt kontrollitud.
- Võimalik on esitada taotlus sõiduki kustutamiseks, kui sellega pole aastaid tehtud ühtegi toimingut (ülevaatus, kindlustus) ja omanikul puudub teave sõiduki asukoha kohta.
Selliste “kadunud” autode kustutamine toimub tihti avalduse alusel, kus omanik peab andma selgitusi sõiduki saatuse kohta. Valeandmete esitamine on karistatav, seega tuleks avalduses olla aus.
Sõiduki viimine välismaale
Kui müüte auto välismaale või kolite ise teise riiki ja võtate auto kaasa, tuleb see Eestis arvelt maha võtta. See protsess erineb romusõiduki kustutamisest.
Tavaliselt toimub see kahel viisil:
- Teavitamine Eestis: Teavitate Transpordiametit sõiduki võõrandamisest välisriiki või väljaviimisest. Sõiduk kustutatakse registrist ekspordi eesmärgil.
- Registreerimine välisriigis: Kui registreerite auto uues asukohariigis, saadab selle riigi vastav ametiasutus info Eesti liiklusregistrisse (Euroopa Liidu siseselt toimib infovahetus üsna hästi, kuid võib võtta aega). Pärast info laekumist kustutatakse sõiduk Eesti registrist automaatselt.
Siiski on soovitatav mitte jääda lootma vaid automaatsele infovahetusele, eriti kui on oht, et uus omanik viivitab registreerimisega. Kindlam on vormistada müügiteatis või ekspordimärge ise, et vältida vastutust võimalike trahvide või maksude eest.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan ise oma auto registrist kustutada ilma lammutustõendita?
Üldjuhul mitte, kui auto on alles ja see pole “fantoomsõiduk”. Kehtiva korra kohaselt peab sõiduki lõplikuks kustutamiseks olema aluseks lammutustõend litsentseeritud käitlejalt. Erandiks on olukorrad, kus sõiduk on tõendatavalt hävinud (nt põleng, uppumine) ja selle kohta on olemas Päästeameti või politsei tõend, või kui tegemist on vana “kadunud” sõidukiga, millele kohalduvad eriregulatsioonid seoses registri korrastamisega.
Kas registrist kustutamine maksab midagi?
Kui viite sõiduki litsentseeritud lammutusse, on protsess omanikule üldjuhul tasuta (mõnikord makstakse vanametalli eest isegi raha). Transpordiameti e-teeninduses on teatud toimingud riigilõivuvabad, kuid spetsiifilised menetlused või dokumentide taastamine võivad olla tasulised. Sõiduki ajutine peatamine on e-teeninduses tasuta.
Mis juhtub numbrimärkidega pärast kustutamist?
Kui sõiduk lammutatakse, hävitatakse tavaliselt ka numbrimärgid. Kui soovite numbrimärki säilitada ja kasutada seda oma järgmisel autol, peate esitama Transpordiametile vastava avalduse ja hoiustama numbrimärgid enne sõiduki lammutamist. Hoiustamine on tasuline teenus.
Kas ma pean maksma automaksu, kui auto on registris, aga ma ei sõida sellega?
Jah, vastavalt uuele mootorsõidukimaksu kontseptsioonile maksustatakse registris olevaid sõidukeid. Seepärast ongi kriitiliselt oluline mitteaktiivsed sõidukid registrist kustutada, mitte neid lihtsalt nurgas hoida (v.a peatatud registriga vanasõidukid, millele võivad kehtida erisused).
Mida teha, kui müüsin auto aastaid tagasi, aga ostja ei vormistanud seda ümber?
Sellisel juhul tuleb Transpordiametile esitada võõrandamisest teatamise avaldus. Teil on vaja müügilepingut. Kui lepingut pole säilinud, peate pöörduma Transpordiameti poole ja selgitama olukorda, et algatada menetlus sõiduki omanikuvahetuse või kustutamise vormistamiseks teie nime alt.
Keskkonnariskid ja ebaseaduslik käitlemine
Sõiduki registrist kustutamine ei ole pelgalt bürokraatlik toiming; see on otseselt seotud keskkonnahoiuga. Romusõidukid liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks. Need sisaldavad aineid nagu plii, elavhõbe, happed, õlid ja jahutusvedelikud, mis loodusesse sattudes reostavad pinnast ja põhjavett aastakümneteks. Just seetõttu on riik muutnud reeglid rangemaks ja nõuab lammutustõendit.
Auto müümine “paberiteta” kokkuostjale või suvalisele metalliotsijale sotsiaalmeedia kuulutuse kaudu on riskantne. Esiteks jääb sõiduk teie nimele, mis tähendab, et vastutate selle eest ka pärast “müüki”. Teiseks, sellised illegaalsed lammutajad võtavad sageli vaid väärtusliku metalli ja viskavad ohtlikud osad (nt rehvid, armatuurid, istmed) metsa alla või põletavad need, tekitades mürgiseid gaase. Kui Keskkonnaamet tuvastab loodusest leitud romu VIN-koodi järgi viimase omaniku, on trahvid ebaseadusliku jäätmekäitluse eest väga krõbedad, ulatudes sadadesse ja isegi tuhandetesse eurodesse.
Seega on ainus turvaline ja vastutustundlik viis veenduda, et valitud partneril on olemas jäätmeluba ja õigus väljastada ametlik lammutustõend. See tagab hingerahu, et olete vabanenud nii vanast rauast kui ka juriidilisest vastutusest puhtalt ja seaduslikult.
