Autoomanikuks olemine ei tähenda vaid sõidurõõmu ja korralist hooldust, vaid ka vastutust sõiduki elukaare lõpus. Üha karmistuvad keskkonnanõuded ja riiklikud regulatsioonid, sealhulgas palju kõneainet pakkunud automaks, on muutnud sõiduki registrist kustutamise protsessi teemaks, mida iga autoomanik peab detailselt mõistma. Paljud inimesed elavad endiselt eksiarvamuses, et auto seisma jätmine hoovinurka või selle müümine varuosadeks suvalisele huvilisele vabastab nad vastutusest. Reaalsuses võib aga valesti vormistatud või lõpetamata tehing kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi, alates ootamatutest maksuvõlgadest kuni trahvide ja juriidiliste vaidlusteni.
Korrektne asjaajamine Transpordiametiga ja teadlikkus oma õigustest ning kohustustest on võtmetähtsusega, et vältida olukorda, kus olete paberil endiselt sõiduki omanik, mida reaalsuses enam ei eksisteeri. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas navigeerida bürokraatias, mis vahe on ajutisel ja alalisel kustutamisel ning miks on lammutustõend muutunud üheks olulisemaks dokumendiks auto eluea lõpetamisel.
Erinevus ajutise ja alalise registrist kustutamise vahel
Esimene ja kõige olulisem samm on teha vahet kahel täiesti erineval protseduuril: sõiduki ajutine kustutamine ja täielik ehk alaline registrist kustutamine. Nende segamine on üks levinumaid vigu, mida autoomanikud teevad.
Ajutine registrist kustutamine on mõeldud olukordadeks, kus sõidukit teatud perioodil ei kasutata, kuid see on alles ja plaanitakse tulevikus uuesti liiklusesse tuua. Tüüpilised näited on hobiautod, mootorrattad talveperioodil või pikaajalist remonti vajavad masinad. Ajutine kustutamine peatab küll liikluskindlustuse kohustuse, kuid see ei kustuta sõidukit registrist lõplikult. Oluline on teada, et ajutine kustutamine on üldjuhul tähtajaline ning sõiduk taastatakse registris automaatselt teatud aja möödudes, kui omanik ei ole vahepeal teisiti taotlenud.
Alaline registrist kustutamine on aga pöördumatu protsess. See tähendab, et sõiduk on oma eluea lõpetanud või viiakse Eestist jäädavalt välja. Kõige levinum põhjus alaliseks kustutamiseks on sõiduki lammutamine ehk utiliseerimine. Siinkohal on reeglid viimastel aastatel märgatavalt karmistunud. Lihtsalt avalduse alusel sõidukit enamasti registrist kustutada ei saa – riik nõuab tõendit selle kohta, mis autost sai.
Romusõiduki nõuetekohane utiliseerimine
Vana ja kasutuskõlbmatu auto (romusõiduki) registrist kustutamine on võimalik vaid siis, kui see antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale. See nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja Eesti jäätmeseadusest, mille eesmärk on tagada ohtlike jäätmete (õlid, akud, vedelikud) keskkonnasäästlik käitlemine ja materjalide taaskasutus.
Miks on lammutustõend kriitilise tähtsusega?
Kui viite oma vana auto ametlikku lammutuskotta või vanametalli kokkuostu, mis omab vastavat keskkonnaluba, väljastatakse teile lammutustõend. Tänapäeval liigub see info enamasti digitaalselt otse käitlejalt Transpordiameti andmebaasi. See tõend on ainus juriidiliselt pädev alus, mis kinnitab, et sõiduk on nõuetekohaselt hävitatud.
Ilma lammutustõendita sõiduki registrist kustutamine on äärmiselt keeruline ja sageli võimatu. Kui müüte auto varuosadeks eraisikule, kes lubab selle ise “ära ajada”, kuid ei vormista dokumente, jääb auto registris teie nimele. See tähendab, et juriidiliselt vastutate teie selle sõiduki eest edasi, olgu see siis seotud tulevaste maksude või potentsiaalsete keskkonnareostuse nõuetega, kui auto vrakk leitakse kuskilt metsa alt.
Ohud “käest-kätte” müügi ja varuosadeks müümise korral
Sotsiaalmeedia ja kuulutusteportaalid on täis ostusoove, kus otsitakse autosid varuosadeks või vanarauaks, pakkudes sularaha ja lubades “paberid korda ajada”. Siin peitub suurim riskikoht.
- Omanikuvahetuse tegemata jätmine: Ebaausad kokkuostjad ei vormista sageli omanikuvahetust Transpordiametis. Nad võivad auto lammutada, müüa osadeks või halvemal juhul kasutada kere ja dokumente kriminaalsetel eesmärkidel (näiteks teise samasuguse varastatud auto legaliseerimiseks).
- Maksukohustus: Seoses automaksu kehtestamisega muutub iga registris olev sõiduk maksuobjektiks. Kui auto on teie nimel, maksate maksu teie, isegi kui auto on ammu “Vasjale” varuosadeks müüdud ja tegelikult juba pressi all käinud.
- Trahvid ja nõuded: Kui dokumentaalselt teile kuuluv auto on seotud liiklusõnnetusega, kütusevargusega või pargitakse valesti, saadetakse trahviteated esmalt registrijärgsele omanikule. Oma süütuse tõestamine võib olla aeganõudev ja närvesööv protsess.
Fantoomsõidukid ja registri korrastamine
Eestis on hinnanguliselt kümneid tuhandeid n-ö “fantoomsõidukeid” – autosid, mis on registris arvel, kuid mida füüsiliselt enam ei eksisteeri või mille asukoht on teadmata. Need on jäänukid aegadest, mil registrist kustutamine oli vabatahtlikum või kui autosid müüdi vaid tehnilise passi üleandmisega.
Riik on asunud seda olukorda jõulisemalt lahendama. Transpordiamet on loonud võimalusi registri korrastamiseks, eriti automaksu valguses. Kui olete olukorras, kus teie nimel on sõiduk, mille olete 10 aastat tagasi maha müünud või lammutanud, kuid mille kohta puuduvad dokumendid, tuleb tegutseda koheselt. Teatud juhtudel on võimalik taotleda sõiduki kustutamist, kui suudate tõendada või kinnitada, et sõiduk on hävinud või teie valdusest väljunud ammu enne praeguste rangete nõuete kehtestamist. Valetamine on siinkohal karistatav, seega tuleb esitada vaid tõest infot.
Sõiduki eksportimine välisriiki
Teine levinud põhjus sõiduki registrist kustutamiseks on selle müük või viimine välisriiki. Kui auto viiakse Eestist ära püsivalt, tuleb see siinsest registrist kustutada. Protseduur on järgmine:
- Müügileping: Sõlmige korrektne ostu-müügileping välisriigi kodaniku või ettevõttega.
- Transpordiameti teavitamine: Teavitage Transpordiametit sõiduki võõrandamisest ja riigist väljaviimisest.
- Numbrimärgid ja dokumendid: Üldjuhul tuleb registrimärgid ja registreerimistunnistus tagastada Transpordiametile, välja arvatud juhul, kui sõiduk lahkub omal jalal transiitnumbritega või kui sihtriigis on protseduur, kus nad ise saadavad dokumendid Eesti ametiasutustele tagasi (see toimib hästi Euroopa Liidu siseselt, kuid mitte alati).
Kõige kindlam on vormistada registrist kustutamine ekspordi eesmärgil Eestis enne auto füüsilist lahkumist, et vältida segadust hiljem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan ise oma hoovis auto lammutada ja seejärel registrist kustutada?
Ei, seadus ei luba enam ise autot lõplikult lammutada viisil, mis võimaldaks seda registrist kustutada ilma lammutustõendita. Isetegevus on keskkonnaohtlik ja keelatud. Registrist kustutamiseks on vaja litsentseeritud käitleja väljastatud lammutustõendit.
Mis saab siis, kui ma müüsin auto aastaid tagasi ilma ümbervormistamiseta?
Peate pöörduma Transpordiameti poole ja esitama avalduse võõrandamisest teatamiseks. Kui teil on alles ostu-müügileping, on asi lihtne – amet märgib omanikuvahetuse ja auto kaob teie nimelt (kuigi uus omanik peab selle oma nimele vormistama). Kui lepingut pole, on olukord keerulisem ja peate kirjutama seletuskirja, millal ja kellele sõiduk üle anti.
Kas ajutiselt kustutatud auto eest tuleb maksta automaksu?
See sõltub konkreetse seaduse redaktsioonist ja rakendusaktidest. Üldine põhimõte on, et maksustatakse registris olevaid sõidukeid. Küll aga on sageli ette nähtud erandid peatatud registriga sõidukitele või on maksustamine seotud liikluskindlustuse/ülevaatuse olemasoluga. Täpne info tuleb alati kontrollida kehtivast maksuseadusest.
Kuidas leida litsentseeritud lammutuskoda?
Eesti Autolammutuste Liidu kodulehelt või Transpordiameti partnerite nimekirjast leiate kõik ametlikult tunnustatud jäätmekäitlejad, kellel on õigus väljastada elektroonilist lammutustõendit.
Praktiline meelespea autoomanikule probleemide vältimiseks
Et vältida tulevikus kummituslikke maksuarveid või selgituste andmist politseile, tasub järgida lihtsat kontrollnimekirja iga tehingu puhul. Esiteks, ärge kunagi andke sõidukit ega selle dokumente käest ilma kirjaliku lepinguta. Isegi kui ostjaks on hea tuttav või sugulane, on paberil fikseeritud tehing teie kindlustuspoliis.
Teiseks, kontrollige alati e-teeninduses, kas omanikuvahetus on toimunud. Kui müüte auto, on teie kohustus veenduda, et ostja vormistaks selle oma nimele. Kõige turvalisem on teha omanikuvahetus kohe tehingu hetkel Transpordiameti e-teeninduses – see võtab vaid mõne minuti ja välistab hilisemad vaidlused.
Kolmandaks, kui auto läheb vanarauaks, nõudke lammutustõendit. Ärge leppige lubadustega. Kui vanametalli kokkuostja väidab, et nad “ei saa tõendit anda”, siis on tegemist illegaalse tegutsejaga ja te riskite sellega, et auto jääb igavesti teie nimele. Teadlik käitumine ja reeglite tundmine on ainus viis tagada, et vana auto ei muutuks aastate pärast kalliks koormaks.
