Sõiduki ostmine või müümine on paljude inimeste jaoks emotsionaalne ja rahaliselt märkimisväärne tehing, mis nõuab tähelepanelikkust mitte ainult auto tehnilise seisukorra, vaid ka paberimajanduse osas. Kuigi sageli keskendutakse proovisõidule ja hinna tingimisele, on juriidiliselt korrektne ostu-müügileping ainus dokument, mis kaitseb mõlemat osapoolt hilisemate vaidluste ja sekelduste eest. Ebakorrektselt vormistatud dokumentatsioon võib kaasa tuua olukorra, kus ostja avastab end varastatud või arestitud auto omanikuna või müüja saab kuude viisi trahve võõra inimese liiklusrikkumiste eest. Seetõttu ei tohiks lepingu sõlmimist võtta kui tülika bürokraatia osa, vaid kui tehingu kõige olulisemat turvagarantiid.
Miks on kirjalik leping vältimatu?
Eesti seadusandlus lubab küll teatud juhtudel suulisi kokkuleppeid, kuid sõidukite puhul on kirjalik leping Transpordiametis omanikuvahetuse eelduseks. Veelgi olulisem on aga see, et kirjalik leping on ainus tõsiseltvõetav tõend, kui asjad peaksid minema valesti. Võlaõigusseadus reguleerib ostu-müügitehinguid, kuid ilma fikseeritud lepinguta on “sõna sõna vastu” olukorras väga keeruline oma õigusi kaitsta.
Korrektne leping täidab mitut eesmärki:
- Omandiõiguse üleminek: See fikseerib hetke, millal sõiduk ja sellega seotud vastutus (näiteks kindlustuskohustus) läheb müüjalt üle ostjale.
- Seisukorra fikseerimine: Lepingus saab ja tuleb kirjeldada sõiduki tegelikku seisukorda, mis vähendab riski, et ostja nõuab hiljem kompensatsiooni teadaolevate vigade eest.
- Rahalised kokkulepped: See tõestab, kui palju maksti ja millal, vältides hilisemaid vaidlusi võlgnevuste üle.
Lepingus nõutavad andmed: mida ei tohi unustada
Transpordiamet aktsepteerib nii digitaalselt allkirjastatud lepinguid kui ka paberil vormistatud dokumente, kuid sisu peab olema ühene. Poolikute andmetega lepingut võidakse registris mitte aktsepteerida või mis veel hullem, see võib osutuda kohtus tühiseks. Iga pädev ostu-müügileping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeblokke.
Osapoolte andmed
Lepingus peavad olema selgelt tuvastatavad nii ostja kui ka müüja. Eraisikute puhul tähendab see ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontakttelefoni. Juriidilise isiku (ettevõtte) puhul tuleb märkida ettevõtte nimi, registrikood, juriidiline aadress ning esindaja nimi, kes on volitatud tehingut tegema.
NB! Veenduge alati, et müüja on tõepoolest sõiduki omanik või omab kehtivat volikirja. Kui müüja väidab, et “auto on vanaema nimel”, aga volikirja pole, on tehingu tegemine äärmiselt riskantne.
Sõiduki tehnilised andmed
Lihtsalt automargist ja mudelist ei piisa. Lepingusse tuleb märkida:
- Mark ja mudel;
- Riiklik registreerimismärk;
- VIN-kood (tehasetähis) – see on kõige olulisem identifikaator;
- Esmase registreerimise aasta;
- Läbisõidumõõdiku näit tehingu hetkel.
Sõiduki hind ja tasumise viis
Üks sagedasemaid vaidlusküsimusi on raha. Lepingus tuleb fikseerida lõplik tehingu hind numbrite ja sõnadega. Äärmiselt oluline on märkida tegelik hind. Mõnikord soovitakse lepingusse kirjutada väiksem summa, et vähendada potentsiaalseid makse (kui neid peaks olema) või varjata tulusid, kuid see on ostjale ohtlik. Kui tehing peaks tühistatama ja auto tagastatama, on ostjal õigus tagasi nõuda vaid lepingus kirjas olev summa.
Samuti tuleks kirja panna tasumise viis:
- Kas tasutakse sularahas või pangaülekandega?
- Kas summa makstakse täies ulatuses kohe või osamaksetena?
- Kui toimub ülekandega maksmine, siis mis kuupäevaks peab raha laekuma?
Soovitatav on eelistada pangaülekannet, kuna see jätab maha selge “digitaalse jälje”, mida on vajadusel lihtne tõendada.
Sõiduki seisukord ja vastutus vigade eest
See on lepingu kõige kriitilisem osa. Väärarusaam on, et kasutatud auto müümisel kehtib alati põhimõte “ostja vastutusel”. Tegelikkuses kaitseb seadus ostjat varjatud puuduste eest. Kui müüja teab, et autol on mootoririke või avariiline minevik, on ta kohustatud sellest ostjat teavitama.
Et vältida hilisemaid pretensioone, tuleks lepingusse lisada eraldi punkt sõiduki tehnilise seisukorra ja puuduste kohta. Kui autol on teadaolevaid vigu (nt kliimaseade ei tööta, kerel on rooste, käigukast jõnksutab), tuleb need lepingus üles loetleda. See kaitseb müüjat – ostja on allkirjaga kinnitanud, et ta on nendest vigadest teadlik ja on nendega nõus.
Lause “Sõiduk on üle vaadatud ja ostja on selle seisukorraga rahul” on küll standardne, kuid ei vabasta müüjat vastutusest varjatud puuduste eest, millest ta teadlik oli, kuid mida ta tahtlikult varjas.
Üleandmise-vastuvõtmise akti olulisus
Sageli arvatakse, et ostu-müügileping ise on piisav, kuid juriidiliselt korrektsem on vormistada lisaks ka üleandmise-vastuvõtmise akt (või lisada vastav klausel lepingusse kellaajaliselt). See dokument fikseerib täpse hetke, millal sõiduki valdus läks üle ostjale.
Miks see on tähtis? Kujutage ette olukorda, kus leping allkirjastatakse hommikul, kuid auto antakse üle õhtul. Vahepeal teeb müüja autoga avarii või saab kiiruskaamera trahvi. Üleandmise akt fikseerib kellaaja ja kuupäeva, millest alates vastutab sõidukiga toimunu eest uus omanik. Selles aktis tasub fikseerida ka üleantavad dokumendid (tehniline pass, hooldusraamat) ja võtmete arv.
Omanikuvahetuse registreerimine Transpordiametis
Leping on sõlmitud, raha makstud ja auto käes – kuid tehing pole veel lõplikult vormistatud. Omanikuvahetus tuleb vormistada Transpordiameti liiklusregistris. Seaduse järgi peab ostja registreerima sõiduki oma nimele 5 tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut.
Tänapäeval on kõige mugavam ja soodsam teha seda e-teeninduses. Protsess näeb välja järgmine:
- Müüja alustab tehingut e-teeninduses, märkides ostja isikukoodi ja lepingu andmed.
- Ostja saab teate, logib sisse, kinnitab andmed ja tasub riigilõivu.
- Postiga saadetakse uus registreerimistunnistus või saab sellele büroosse järele minna.
Kui tehingut ei tehta e-teeninduses, peavad mõlemad osapooled minema koos büroosse või peab ostjal olema kaasas paberil originaalleping. Müüjal on tungivalt soovitatav kontrollida nädala möödudes, kas ostja on auto ümber registreerinud. Kui ei ole, saab müüja esitada Transpordiametile teatise sõiduki võõrandamisest, et vältida võõra vara eest vastutamist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas käsikirjas paberile kirjutatud leping kehtib?
Jah, kehtib. Leping ei pea olema trükitud blankett. Kui paberil on kirjas kõik vajalikud andmed (osapooled, auto andmed, hind, kuupäev) ja allkirjad, on see juriidiliselt siduv dokument ja Transpordiamet aktsepteerib seda.
Mida teha, kui müüja keeldub oma isikukoodi avaldamast?
See on tõsine ohumärk. Isikukood on vajalik omanikuvahetuse vormistamiseks riiklikus registris. Ilma selleta ei saa tehingut lõpule viia. Kui müüja varjab andmeid, tuleks tehingust loobuda.
Kas eraisikult ostes on mul õigus 14-päevasele tagastusõigusele?
Ei. 14-päevane tagastusõigus kehtib üldjuhul e-poest või sidevahendi teel ostetud kaupadele ja kehtib tarbija ning ettevõtja vahelises suhtes. Eraisikult eraisikule (C2C) tehingute puhul tagastusõigust vaikimisi ei ole, välja arvatud juhul, kui ilmnevad varjatud puudused või pettus.
Mis juhtub, kui ma ei registreeri autot 5 päeva jooksul?
Politseil on õigus teid trahvida registreerimata sõidukiga sõitmise eest. Samuti võib müüja teatada sõiduki võõrandamisest ja Transpordiamet võib sõiduki registrist ajutiselt kustutada, mis tähendab, et sellega ei tohi liikluses osaleda.
Kas lepingusse peab märkima ka kaasa tulevad lisad (nt talverehvid)?
Jah, kindlasti. Kõik, mis ei ole auto küljes kinni (nt teine jooks rehve, katuseraamid, turvatool), tuleks lepingus eraldi välja tuua. Vastasel juhul on hiljem raske tõestada, et need pidid hinnas sisalduma, kui müüja need üleandmisel “unustab”.
Digitaalse vormistamise eelised paberlepingu ees
Kuigi paberleping on klassikaline ja paljudele harjumuspärane, on tänapäeval soovitatav eelistada digitaalset vormistamist või vähemalt digiallkirjastatud faili. Digitaalne asjaajamine välistab mitmed riskid, mis paberimajandusega kaasnevad.
Esiteks on digitaalselt allkirjastatud dokument turvalisem – seda ei saa tagantjärele muuta ega “täiendada” ilma jälgi jätmata. Paberil on võimalik lisada ridu või muuta numbreid, mis võib viia võltsimissüüdistusteni. Teiseks on Transpordiameti e-teeninduses omanikuvahetust alustades koheselt näha, kas sõidukil on piiranguid (näiteks kohtutäituri arest või liisingukeeld). Paberil lepingut sõlmides võib selline info selguda alles siis, kui raha on juba makstud ja minnakse büroosse autot arvele võtma. Seetõttu pakub digitaalne kanal automaatset taustakontrolli, mis on ostja jaoks hindamatu väärtusega turvavõrk.
