Viimastel aastatel on Eesti majanduskeskkond olnud pidevas muutumises ning see on sundinud valitsust tegema mitmeid otsuseid, mis mõjutavad otseselt iga tööealise ja pensioniealise inimese rahakotti. Kui räägitakse riiklikest plaanidest, mis puudutavad sissetulekuid, siis enamasti on tähelepanu keskmes maksusüsteemi reformid. Praegune valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, mis paratamatult toob kaasa muudatusi maksukoormuses. Samas on nende muudatuste seas ka reforme, mis on mõeldud teatud sissetulekugruppide olukorra parandamiseks, tekitades olukorra, kus ühed võidavad ja teised kaotavad. On kriitiliselt oluline mõista, mis täpselt muutub, millal need muudatused jõustuvad ning kuidas see hakkab kajastuma igakuises netopalgas.
Maksuküüru kaotamine ja ühtne maksuvaba tulu
Üks kõige märgilisemaid ja laiaulatuslikumaid muudatusi, mida riik on ette valmistanud ja mis jõustub täies mahus 2025. aastal, on niinimetatud “maksuküüru” kaotamine. See on teema, mis on aastaid tekitanud segadust ja pahameelt, eriti keskmise sissetulekuga inimeste seas.
Kehtiva süsteemi puhul on maksuvaba tulu suurus sõltuvuses inimese aastasest brutosissetulekust. See tähendab, et sissetuleku kasvades maksuvaba tulu väheneb, jõudes nullini teatud palganumbri juures. See süsteem tekitas olukorra, kus palgatõus ei pruukinud tähendada proportsionaalset netopalga kasvu, sest kõrgem brutopalk vähendas maksuvabastust.
Uus süsteem toob kaasa järgmised põhimõttelised muudatused:
- Kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus (ehk 8400 eurot aastas).
- See maksuvaba tulu summa ei sõltu enam inimese sissetuleku suurusest (välja arvatud erandid pensionäridele, keda käsitletakse allpool).
- Muudatus on suunatud eeskätt keskklassi ostujõu taastamiseks ja maksusüsteemi lihtsustamiseks.
Selle reformi tulemusena võidavad rahaliselt kõige enam need töötajad, kelle sissetulek jääb vahemikku 1200 kuni 2100 eurot kuus. Just nemad kaotasid vana süsteemiga enim maksuvaba tulu arvestuses. Nüüdsest saavad kõik tööealised inimesed arvestada kindla summaga, millelt tulumaksu kinni ei peeta, muutes palgaarvestuse läbipaistvamaks ja õiglasemaks.
Tulumaksu ja käibemaksu tõus – mündi teine pool
Kuigi maksuküüru kaotamine jätab paljudele inimestele rohkem raha kätte, on riik eelarvepuudujäägi katmiseks otsustanud tõsta üldist maksukoormust. See tähendab, et “võit”, mis saadakse maksuvaba tulu reformist, ei pruugi olla nii suur, kui esmapilgul tundub, või võib teatud sissetulekute puhul muutuda isegi kaotuseks.
Tulumaksu määra muutus
Alates 2025. aastast tõuseb füüsilise isiku tulumaks seniselt 20 protsendilt 22 protsendile. See 2-protsendiline tõus mõjutab kõiki tulusid, mis ületavad maksuvaba miinimumi. See puudutab nii palgatulu, ettevõtlustulu, renditulu kui ka dividenditulu.
Lihtsustatud näide mõju kohta:
- Kui teenite alla maksuvaba miinimumi (nt 650 eurot), siis tulumaksu tõus teid otseselt ei mõjuta, kuna tulumaksu ei maksta.
- Kui teenite keskmist palka, on võit maksuküüru kaotamisest tõenäoliselt suurem kui kaotus tulumaksu protsendi tõusust.
- Kui teenite väga kõrget palka (näiteks üle 3000 euro), siis kuna maksuvaba tulu on fikseeritud 700 eurole ja ülejäänud summalt tuleb maksta kõrgemat maksu, võib teie netosissetulek veidi väheneda võrreldes varasemaga.
Käibemaksu mõju rahakotile
Lisaks otsestele palgamaksudele on riik juba tõstnud käibemaksu standardmäära 20 protsendilt 22 protsendile. Kuigi see ei vähenda otseselt teie pangaarvele laekuvat summat, vähendab see teie sissetuleku reaalset ostujõudu. Kallimad tooted ja teenused tähendavad, et sama palga eest saab osta vähem. See on varjatud viis, kuidas sissetulekute väärtus kahaneb, ning seda tuleb pere eelarve planeerimisel kindlasti arvesse võtta.
Pensionäride olukord muutuste tuules
Riigi plaanitavad muudatused puudutavad eraldi grupina pensionäre. Pensioniealiste inimeste sissetulekute maksustamine erineb tööealiste omast. Eestis kehtib põhimõte, et keskmine vanaduspension peab olema tulumaksuvaba.
Aastal 2024 ja edaspidi on vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu võrdsustatud prognoositava keskmise vanaduspensioniga. 2025. aastaks prognoositakse keskmise pensioni tõusu, mis tähendab ka pensionäride maksuvaba tulu suurenemist (näiteks 776 euroni või vastavalt indeksile). Oluline on märkida, et kui pensionär töötab, siis tema pensionile rakendub automaatselt maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses, kuid töötasule rakendub üldine tulumaksumäär (22% alates 2025).
See on oluline nüanss: pensionärid ei saa kasutada “topelt” maksuvaba tulu (üldist 700 eurot ja pensioni oma). Rakendub soodsam ehk pensioni maksuvaba tulu, mis katab pensioni, ja ülejäänud tulu maksustatakse esimesest eurost.
Mootorsõidukimaks kui uus püsikulu
Rääkides sissetulekutest ja väljaminekutest, ei saa mööda vaadata uuest mootorsõidukimaksust. See on täiesti uus maksuliik Eestis, mis hakkab hammustama tükki paljude perede aastasest sissetulekust.
Maks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Aastamaks tuleb tasuda iga aasta ning selle suurus sõltub auto CO2 heitest, massist ja vanusest. Kuigi see ei ole otsene tulumaks, vähendab see “vaba raha” hulka peredes, kus auto on hädavajalik tarbeese, eriti maapiirkondades elavate inimeste jaoks. Keskmise, veidi vanema sõiduauto omaniku jaoks võib see tähendada 50–150 eurost lisakulu aastas, võimsamate ja saastavamate autode puhul ulatuvad summad sadadesse eurodesse.
Kes on tegelikud võitjad ja kaotajad?
Et mõista riigi plaani tervikmõju, on kasulik vaadata konkreetseid sissetulekuvahemikke. Alljärgnev analüüs põhineb 2025. aasta reformidel (maksuküüru kaotamine + tulumaks 22%).
- Madalapalgalised (alla 1200 euro bruto): Nende võit on minimaalne või puudub. Kuna nad ei olnud ka varem “maksuküüru” ohvrid (nende maksuvaba tulu oli juba maksimaalne), siis tulumaksu tõus 20%-lt 22%-le võib nende netosissetulekut isegi paari euro võrra vähendada.
- Keskklass (1200 – 2500 eurot bruto): See grupp on reformi suurim võitja. Tänu sellele, et maksuvaba tulu ei hakka enam vähenema, võidavad nad kuus kätte sadu eurosid rohkem võrreldes vana süsteemiga, isegi arvestades kõrgemat maksumäära. Näiteks 1600–2000 eurot teeniv inimene võib võita ligikaudu 100 eurot kuus.
- Kõrgepalgalised (üle 3000 euro bruto): Kuna neil oli varem maksuvaba tulu 0, siis nüüd saavad nad kasutada 700-eurost maksuvabastust. See annab võidu. Samas, kuna 22% tulumaks rakendub kogu ülejäänud summale, sööb maksumäära tõus selle võidu suuresti ära. Väga kõrge palga puhul on lõpptulemus pigem neutraalne või kergelt negatiivne.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Uute maksureeglite rägastikus orienteerumine on keeruline. Siin on vastused peamistele küsimustele, mis inimestel seoses sissetulekute muutumisega tekivad.
Millal täpselt muutub tulumaksuvaba miinimum 700 euroks?
Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2025. See tähendab, et esimesed palgad, mis on arvestatud uue süsteemi järgi, laekuvad inimeste pangakontodele veebruaris 2025 (kuna jaanuari palk makstakse tavaliselt veebruaris) või jaanuari lõpus.
Kas ma pean esitama tööandjale uue avalduse?
Üldjuhul kehtivad vanad avaldused edasi, kuid on tungivalt soovitatav oma raamatupidajaga suhelda või vaadata üle avaldus tööandja juures. Kuna maksuvaba tulu summa ja tingimused muutuvad, võib olla mõistlik veenduda, et maksuvaba tulu rakendatakse just seal töökohas, kus te seda soovite (tavaliselt põhitöökohas).
Kuidas mõjutab reform dividenditulu?
Juriidilistele isikutele kehtiv tulumaks ja dividendide maksustamine muutub samuti. Regulaarsete dividendide madalam maksumäär (14%) kaotatakse ja üldine tulumaksumäär tõuseb ka ettevõtluses 22%-ni. See tähendab, et ettevõtjad, kes võtavad tulu välja dividendidena, peavad arvestama suurema maksukuluga.
Mis saab lasterikaste perede toetustest ja vanemahüvitisest?
Vanemahüvitis on maksustatav tulu, seega kehtib ka sellele uus 22% tulumaks ja 700-eurone maksuvabastus. Peretoetusi on riik samuti revideerinud, kuid need on reeglina maksuvabad. Siiski tasub jälgida jooksvaid poliitilisi otsuseid, kuna peretoetuste indekseerimise ja suuruste osas on toimunud tuliseid vaidlusi.
Strateegiad uue olukorraga kohanemiseks
Riiklikud maksuplaanid on fakt, mida üksikisik muuta ei saa, kuid oma isiklikku rahandust on võimalik sellega kohandada. Eelseisvad muudatused nõuavad teadlikumat lähenemist eelarvele kui kunagi varem. Passiivne lootus, et “küllap hakkama saab”, võib viia elatustaseme languseni.
Esiteks on mõistlik teha isiklik audit. Arvutage välja, milline on teie täpne netopalk uue süsteemi (2025) järgi. Internetis on saadaval mitmeid palgakalkulaatoreid, mis võimaldavad sisestada uued parameetrid. Kui selgub, et võidate rahaliselt (näiteks olete keskmise palga saaja), siis on tark see “lisaraha” mitte kohe tarbimisse suunata, vaid investeerida või suunata säästudesse, kompenseerimaks käibemaksu ja automaksu tõusust tulenevat hinnatõusu.
Teiseks tasub üle vaadata suuremad ostud. Kuna käibemaks on tõusnud, on suured investeeringud (kodutehnika, remont) muutunud kallimaks. Kui plaanite suuremaid väljaminekuid, tasub need hoolikalt läbi mõelda ja võrrelda hindu. Samuti muutub olulisemaks energiatõhusus ja säästlikkus, et vähendada püsikulusid.
Kolmandaks on ettevõtlikel inimestel õige aeg mõelda lisasissetulekutele. Kuna tööjõumaksud on kõrged, otsivad paljud ettevõtted teenusepakkujaid (B2B), mitte palgatöötajaid. Ettevõtluskonto või OÜ kaudu teenuste pakkumine võib teatud juhtudel olla maksuefektiivsem, kuigi ka siin tuleb arvestada tõusvate maksumääradega. Kokkuvõttes nõuab uus majanduskeskkond suuremat paindlikkust ja finantskirjaoskust, et säilitada ja kasvatada oma reaalset jõukust riigi muutuvate plaanide taustal.
