Iga autoomanik teab seda tunnet, kui esimesed öökülmad muudavad hommikuse töölesõidu ärevaks või kui kevadpäike on asfalti juba piisavalt soojendanud, et talverehvide klõbin muutub häirivaks. Rehvivahetus ei ole Eestis pelgalt tüütu kohustus, mille peab kalendri järgi ära tegema, vaid see on üks kriitilisemaid tegureid, mis tagab teie, teie reisijate ja teiste liiklejate ohutuse. Kuigi paljud juhid kipuvad broneerima aja esimeses ettejuhtuvas töökojas kohe, kui lumi maha tuleb või seadus lubab, tasub tegelikult enne tegutsemist võtta hetk ja hinnata olukorda põhjalikumalt. Õige ajastus, rehvide seisukord ja teadlik valik naast- ning lamellrehvide vahel määravad ära, kui turvaliselt ja mugavalt te järgmised pool aastat liigute.
Millal on tegelikult õige aeg rehve vahetada?
Eestis on rehvivahetuse ajad reguleeritud seadusega, kuid kogenud autojuhid teavad, et kalender ja tegelik ilmastik ei pruugi alati kokku langeda. Seadusandlus annab meile raamid, kuid loodus dikteerib tegeliku vajaduse. Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini, kuid naastrehve võib kasutada juba alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Lamellrehvidega ehk aastaringsete rehvidega on lubatud sõita terve aasta vältel.
Siiski ei tohiks lähtuda ainult kuupäevadest. Kuldreegel, mida rehvispetsialistid ja autoeksperdid soovitavad jälgida, on +7 kraadi reegel. Kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +7 soojakraadi, kaotavad suverehvid oma elastsuse ja haarduvuse, muutudes ohtlikult libedaks isegi kuival asfaldil. Vastupidiselt, kui kevadel tõuseb temperatuur püsivalt üle selle piiri, muutuvad talverehvid liiga pehmeks, kuluvad kiiresti ja pikendavad pidurdusteekonda.
Enne töökotta kiirustamist tasub jälgida pikaajalist ilmaprognoosi. Esimene öökülm oktoobri alguses ei tähenda tingimata, et talv on käes, kuid kui hommikused teed on juba regulaarselt härmas, on viimane aeg tegutseda.
Naastrehvid vs lamellrehvid: igipõline vaidlus
Üks sagedasemaid küsimusi enne rehvivahetust on valik naast- ja lamellrehvide vahel. Mõlemal tüübil on oma kindlad eelised ja puudused ning “õige” valik sõltub suuresti autojuhi harjumustest ja sõidukeskkonnast.
Naastrehvide eelised ja sobivus
Naastrehvid on loodud pakkuma maksimaalset haarduvust jäistes ja rasketes oludes. Nende peamine eelis avaldub kiilasjääl ja kinnisõidetud lumel, kus metallist naastud tungivad jääpinda ja tagavad pidamise, mida kummisegu üksi ei suuda pakkuda. Naastrehvid on parim valik, kui:
- Sõidate sageli kõrvalistel maanteedel, mida ei hooldata ega soolata regulaarselt.
- Teie sõidud toimuvad varahommikuti või hilisõhtuti, mil temperatuurikõikumised tekitavad “musta jääd”.
- Olete vähem kogenud juht ja soovite lisanduvat kindlustunnet ekstreemsetes oludes.
Lamellrehvide paindlikkus
Põhjamaadele mõeldud pehme seguga lamellrehvid on muutumas üha populaarsemaks, eriti linnasõitjate seas. Nende tööpõhimõte seisneb spetsiaalses kummisegus ja tihedas mustris (lamellides), mis “liimivad” rehvi teepinnaga. Lamellrehvide kasuks räägivad järgmised argumendid:
- Müravaba sõit: Lamellrehvid on oluliselt vaiksemad kui naastrehvid, mis vähendab sõiduväsimust ja säästab keskkonda mürasaaste eest.
- Paindlik vahetusaeg: Kuna lamellrehviga on lubatud sõita aastaringselt (kuigi suvel ei ole see soovitatav), ei pea te esimeste külmade saabudes sattuma paanikasse ega ootama seaduslikku kuupäeva.
- Reisimisvabadus: Paljudes Euroopa riikides (nt Poola, Saksamaa) on naastrehvid keelatud. Kui plaanite talvel autoga lõuna poole reisida, on lamellrehv ainus valik.
Olemasolevate rehvide kriitiline audit
Enne kui tõstate vanad rehvid garaažinurgast autosse, et need alla panna, tuleb teostada põhjalik kontroll. Liiga paljud juhid avastavad alles töökojas, et nende “vanad head” rehvid on tegelikult sõidukõlbmatud.
Mustrisügavus on elu ja surma küsimus
Seadus nõuab talverehvide mustrisügavuseks vähemalt 3 millimeetrit ja suverehvidel 1,6 millimeetrit. Reaalsus on aga see, et 3-millimeetrise mustriga talverehv ei toimi lumes ega lörtsis enam tõhusalt. Eksperdid soovitavad tungivalt vahetada talverehvid välja, kui nende jääksügavus on 4-5 millimeetrit. Suverehvide puhul kaotab rehv oma vesiliu vastase võime juba alla 3 mm sügavuse juures.
Rehvi vanus ja DOT-kood
Isegi kui mustrit on piisavalt, võib rehv olla vananenud. Kumm on orgaaniline materjal, mis ajas vananeb, muutub kõvaks ja praguneb. Kõva rehv ei haaku teega. Rehvi vanust saab kontrollida küljel oleva DOT-koodi järgi (neli numbrit ovaalses raamis). Näiteks kood “3220” tähendab, et rehv toodeti 2020. aasta 32. nädalal. Üldine soovitus on mitte kasutada rehve, mis on vanemad kui 5-6 aastat, isegi kui need näevad visuaalselt head välja.
Mida jälgida töökojas ja teenuse kvaliteedis?
Rehvivahetus ei ole pelgalt rataste alt võtmine ja uute poltidega kinnitamine. Kvaliteetne teenus sisaldab mitmeid etappe, mis mõjutavad sõidumugavust ja auto tehnilist seisukorda.
Tasakaalustamine on kohustuslik
Iga kord, kui rehv veljele pannakse või kui vahetatakse terveid rattaid, tuleb need tasakaalustada. Tasakaalustamata rattad põhjustavad vibratsiooni, mis kandub rooli ja keresse. See ei ole ainult ebamugav, vaid lõhub pikapeale ka auto veermikku (laagreid, pukse) ja põhjustab rehvide ebaühtlast kulumist.
Sillastend – millal see on vajalik?
Kui märkate, et vanad rehvid on kulunud ebaühtlaselt (näiteks siseserv on kulunum kui välisserv) või kui auto kisub sõidu ajal ühele poole, on hädavajalik teha sildade reguleerimine ehk sillastend. Rehvivahetuse aeg on parim hetk selle kontrollimiseks. Valesti reguleeritud sillad võivad uue rehvijooksu rikkuda vaid paari tuhande kilomeetriga.
Rehvide õige hoiustamine pikendab eluiga
Kui rehvid on vahetatud, tekib küsimus: mida teha teise jooksuga? Vale hoiustamine on üks peamisi põhjuseid, miks rehvid enneaegselt vananevad.
- Puhastamine: Enne hoiule panekut peske rehvid ja veljed pigist, soolast ja porist puhtaks. Kuivatage need korralikult.
- Asend: Velgedel olevaid rehve on soovitatav hoiustada virnastatuna üksteise peal või riputatuna. Ilma veljeta rehve tuleks hoiustada püstiasendis ja neid vahepeal pöörata, et vältida deformatsioone.
- Keskkond: Ideaalne hoiukoht on jahe, pime ja kuiv ruum. Vältige otsest päikesevalgust (UV-kiirgus hävitab kummi) ning kokkupuudet kemikaalide, õlide või kütustega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele, mis autojuhtidel rehvivahetuse hooajal tekivad.
Kas ma võin panna autole vaid kaks uut rehvi ja jätta kaks vana?
Seadus seda otseselt ei keela (kui mustrisügavus vastab nõuetele ja rehvid on samal teljel identsed), kuid ohutuse seisukohalt on see äärmiselt ebasoovitatav. Erineva pidamisega rehvid esi- ja tagateljel muudavad auto käitumise kriitilises olukorras ettearvamatuks, põhjustades kergemini külglibisemist. Kui siiski peate vahetama vaid kaks rehvi, soovitavad eksperdid panna parema mustriga rehvid alati tagasillale, et vähendada juhitavuse kaotamise riski kurvides, olenemata sellest, kas auto on esi- või tagaveoline.
Mis on trahv kulunud rehvidega sõitmise eest?
Kulunud või nõuetele mittevastavate rehvidega sõitmise eest võib politsei määrata rahatrahvi. Veelgi hullem tagajärg on aga see, et avarii korral võib kindlustusfirma keelduda kahjude hüvitamisest või esitada teile tagasinõude, kui ekspertiis tuvastab, et õnnetuse põhjuseks olid tehniliselt mittekorras rehvid.
Mida tähendab märgis 3PMSF?
3PMSF (Three Peak Mountain Snowflake) on lumehelbe sümbol kolme mäetipu taustal. See on ainus ametlik märgis, mis tõendab, et rehv on läbinud spetsiaalsed lumekatsed ja sobib kasutamiseks rasketes talveoludes. Lihtne “M+S” (Mud and Snow) tähis ei garanteeri enam piisavaid talviseid omadusi ja paljudes Euroopa riikides nõutakse talverehvidelt just 3PMSF märgistust.
Kas ma võin kasutada naastrehve, kui paljud naastud on välja tulnud?
Naastrehvi võib kasutada, kui naastude arv ei erine rehvidel rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga. Kui aga enamik naaste on puudu või kulunud, ei toimi rehv enam naastrehvina ning selle pidamine jääl on kordades halvem kui korralikul lamellrehvil. Sellised rehvid tuleks välja vahetada.
Ohutus algab pisiasjadest: rehvirõhk ja mutrite pingutamine
Rehvivahetus ei lõpe hetkel, kui auto töökojast välja sõidab. Üks kriitilisemaid, kuid sageli unustatud tegevusi on rataste järelpingutamine. Pärast rehvivahetust tuleks umbes 50–100 kilomeetri läbimist kontrollida rattapoltide või -mutrite kinnitust. Värskelt paigaldatud veljed võivad mustuse, temperatuurimuutuste või vibratsiooni tõttu veidi “settida”, mistõttu kinnitused võivad lõdveneda. See on lihtne protseduur, mida saab teha igas tanklas või töökojas, kuid see võib ära hoida ratta alt tulemise sõidu ajal.
Teine aspekt, mis vajab regulaarset tähelepanu, on rehvirõhk. Töökojas pumbatakse rehvid tavaliselt normi, kuid temperatuuri langedes langeb ka rõhk rehvides. Iga 10-kraadise temperatuurilangusega võib rehvirõhk väheneda umbes 0,1 baari võrra. Liiga madal rõhk suurendab kütusekulu, halvendab auto juhitavust ja põhjustab rehvi kiiremat kulumist. Kaasaegsetel autodel on küll rehvirõhu andurid (TPMS), kuid need annavad sageli häiret alles siis, kui rõhk on juba kriitiliselt madal. Seetõttu on tark harjumus kontrollida rõhku manuaalselt vähemalt kord kuus.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et rehvid on ainus kontaktpunkt auto ja teepinna vahel. See kontaktpind on vaid nelja peopesa suurune ala. Sellesse investeerimine – olgu see siis kvaliteetne rehv jooks, õigeaegne vahetus või korrektne hooldus – on otsene investeering teie enda ja teie lähedaste turvalisusesse. Ärge jätke seda otsust viimasele minutile ega juhuse hooleks.
