Liikluses osalemine on paljude jaoks rutiinne tegevus, kus suurem osa otsuseid langetatakse automaatselt, tuginedes kogemusele ja lihasmälule. Ometi näitab liiklusstatistika ja igapäevane pilt tänavatel, et isegi staažikad autojuhid satuvad segadusse olukordades, kus liiklusmärgid puuduvad või foorid ei tööta. Just nendel hetkedel muutub kriitiliselt tähtsaks üks liikluse alustalasid – parema käe reegel. See on universaalne põhimõte, mis peaks tagama sujuva ja ohutu liiklemise reguleerimata olukordades, kuid paradoksaalsel kombel on see just koht, kus toimub enim plekimõkimisi ja arusaamatusi. Sageli eeldavad juhid ekslikult, et laiem tee või otsesõidusuund annab neile automaatselt eesõiguse, tekitades sellega ohtlikke olukordi.
Mis on parema käe reegel ja miks see on liikluse vundament?
Parema käe reegel ei ole lihtsalt soovituslik viisakusavaldus, vaid Liiklusseaduses kindlalt fikseeritud kohustus. Oma olemuselt on see “vaikimisi” reegel, mis rakendub alati siis, kui muud regulatsioonid – nagu liiklusmärgid, teekattemärgised või valgusfoorid – puuduvad või ei määra sõidujärjekorda teisiti. Selle reegli loogika on lihtne: juhil tuleb anda teed paremalt lähenevale sõidukijuhile.
Selle reegli tundmine ja õigeaegne rakendamine on hädavajalik, sest see välistab subjektiivsed hinnangud. Ilma selle reeglita peaksid juhid hakkama iga ristmiku puhul hindama, kelle tee on “tähtsam”, laiem või sirgem, mis tooks kaasa kaose. Parema käe reegel loob selge hierarhia olukordades, kus väline suunamine puudub. Oluline on mõista, et see reegel ei kehti mitte ainult autode vahel, vaid laieneb ka teistele liiklejatele, sealhulgas jalgratturitele ja kergliikuritele, kui nad asuvad sõiduteel samaväärses situatsioonis.
Samaliigiliste teede ristmikud: kus reegel kehtib kõige sagedamini
Kõige klassikalisem koht parema käe reegli rakendamiseks on samaliigiliste teede ristmik. Need on ristmikud, kus ei ole eesõigusmärke (nagu “Peatee” või “Anna teed”) ja kus teekatete tüübid on võrdsed (näiteks mõlemad teed on asfalteeritud või mõlemad on kruusateed). Eestis leidub selliseid ristmikke massiliselt just elamurajoonides, äärelinnades ja väiksemate asulate tänavatel.
Siin tekib sageli ohtlik illusioon, mida nimetatakse “otsesõitja eesõiguseks”. Paljud juhid usuvad ekslikult, et kui nad sõidavad otse ja ristuv tee tuleb küljelt (moodustades T-kujulise ristmiku), on otse liikujal eesõigus. See on müüt. T-kujulisel samaliigiliste teede ristmikul peab otse liikuv juht andma teed paremalt, ehk “T” harult tulevale sõidukile, kui liiklusmärgid ei näita teisiti.
Parklad ja kaubanduskeskused – plekimõkimise meelispaigad
Võib julgelt väita, et kõige rohkem parema käe reegli rikkumisi leiab aset suurte kaubanduskeskuste parklates. Parklad on liikluse mõttes hall tsoon paljude juhtide peades, kuigi seadus on siin ühene. Kui parklas puuduvad eesõigusmärgid (ja enamasti need puuduvad), on tegemist samaliigiliste teede võrgustikuga.
Tüüpilised eksimused parklates:
- Pikihoone fenomeen: Juhid, kes sõidavad piki parkla peamist “koridori” või kaupluse esist teed, eeldavad sageli, et neil on peatee parkimiskohtade vahelt väljuvate autode suhtes. Tegelikkuses, kui märgid puuduvad, peab piki peamist teed sõitja andma teed paremalt (parkimisridade vahelt) lähenevale autole.
- Kiirus ja laius: Ekslikult arvatakse, et laiem vahekäik annab eesõiguse kitsama ees. Parklas ei määra tee laius eesõigust.
Oluline on siinkohal eristada parkimiskohalt startimist ja parklateedel liiklemist. Kui juht alustab sõitu parkimiskohalt (ehk “boksist”), peab ta andma teed kõigile teistele. Kuid niipea, kui ta on juba parklateel liikvel ja jõuab ristumiskohani teise parklateega, rakendub parema käe reegel.
Reavahetus ja vastastikune reavahetus
Parema käe reegel ei piirdu vaid ristmikega; see on kriitilise tähtsusega ka mitmerealisel teel sõites. Üks keerulisemaid manöövreid on vastastikune reavahetus. See on olukord, kus kaks kõrvuti ridadest (näiteks 1. ja 3. reast) liikuvat autot soovivad mõlemad reastuda keskmisesse (2.) ritta.
Sellises situatsioonis kehtib reegel: juht, kes asub vasakul, peab andma teed juhile, kes asub temast paremal. Ehk siis kolmandast reast teise reastuja peab laskma läbi esimesest reast teise reastuja. Praktikas eksitakse siin tihti, kuna vasakpoolne juht võib tunda, et kuna ta on “kiiremas” reas või eespool, on tal õigus manööver esimesena sooritada.
Erandid: millal parema käe reegel EI kehti?
Et pilt oleks selge, tuleb tunda ka olukordi, mis välistavad parema käe reegli, isegi kui esmapilgul võib tunduda teisiti. Liikluses on hierarhia, ja teatud tegurid “sõidavad üle” parema käe reeglist.
- Erineva kattega teed: See on Eesti liikluses üks olulisemaid erisusi. Asfalteeritud (kõvakattega) teel liikujal on alati eesõigus kruusateelt (pinnasteelt) tulija suhtes, isegi kui kruusatee asub paremal. See ei ole samaliigiliste teede ristmik. Tähelepanu: lühike asfalteeritud jupp kruusatee lõpus enne ristmikku ei muuda teed veel võrdväärseks.
- Õuealalt või territooriumilt väljasõit: Kui sõiduk väljub teega külgnevalt alalt (hoov, bensiinijaam, parkimismaja), peab juht andma teed kõigile teel liiklejatele, sõltumata suunast.
- Tramm: Reguleerimata ristmikul on trammil eesõigus autojuhi suhtes, olenemata sellest, kas tramm läheneb vasakult või paremalt. Tramm on “kuningas”, välja arvatud juhul, kui tramm väljub depoost.
- Ringristmikud (ringliiklus): Kuigi tehniliselt võiks ring olla samaliigiliste teede jada, on Eestis valdav osa ringristmikke reguleeritud märkidega “Anna teed” enne ringile sõitu. See tähendab, et ringil olijal on eesõigus. Kui aga märgid puuduksid (mida juhtub harva), kehtiks ka ringil parema käe reegel, mis tähendaks, et ringil olles peaks andma teed ringile sõitjale.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) parema käe reegli kohta
Kas pinnastee ja kruusatee on samaliigilised?
Jah. Kruusatee, pinnastee ja killustikuga kaetud tee loetakse omavahel samaliigilisteks (kui kumbki pole kõvakattega). Nende ristumisel kehtib parema käe reegel. Küll aga on kruusatee vähem tähtis kui asfalttee.
Kes peab andma teed, kui kitsal teel ei mahu kaks autot teineteisest mööda?
See ei ole otseselt parema käe reegli küsimus, vaid vastassuunaline liiklus. Kui takistus on sinu suunavööndis, pead sina andma teed vastutulijale. Kui tee on lihtsalt kitsas ilma takistuseta, peavad juhid tegutsema vastastikuse viisakuse põhimõttel, kuid kallakul peab andma teed see juht, kes liigub allamäge (sest ülesmäge liikujal on raskem uuesti startida).
Kas hoovist välja tagurdavale autole kehtib parema käe reegel?
Ei. Hoovist või teega külgnevalt alalt väljasõitja peab andma teed kõigile teistele liiklejatele. Tagurdamine on lisaks manööver, mille ohutuses peab juht veenduma eriti hoolikalt, vajadusel kasutades abi.
Mis saab siis, kui ristmikule jõuavad korraga neli autot igast suunast?
See on klassikaline “patiseis” samaliigiliste teede ristmikul. Parema käe reegel siin otsest lahendust ei paku, kuna igaühel on keegi paremal. Lahendus on kokkuleppeline: üks juhtidest annab käega märku ja loobub oma eesõigusest (või pigem annab teistele võimaluse), lõhkudes sellega nõiaringi, misjärel saavad teised rakendada parema käe reeglit.
Kas öösel vilkuva kollase fooriga ristmikul kehtib parema käe reegel?
Jah, kui foorid on lülitatud vilkuvale kollasele režiimile või on välja lülitatud, muutub ristmik reguleerimata ristmikuks. Sel juhul tuleb juhinduda liiklusmärkidest (peatee/anna teed). Kui ka need puuduvad, kehtib parema käe reegel.
Ennetav sõidustiil olukordades, kus eesõigus on ebaselge
Liiklusseaduse tundmine on hädavajalik, kuid reaalses elus ei saa alati loota sellele, et teised juhid reegleid perfektselt teavad või järgivad. Eriti just parema käe reegli puhul on eksimused sagedased, sest harjumusest sõidetakse “peateel” ka seal, kus seda tegelikult ei eksisteeri. Seetõttu on parim kindlustuspoliis sinu enda tähelepanelikkus ja valmisolek teiste vigadeks.
Kui lähened ristmikule, mis tundub olevat samaliigiline, võta hoog maha ja veendu, et vasakult lähenev juht on sind märganud ja kavatseb teed anda. Ära kunagi suru oma eesõigust peale, kui näed, et teine juht ei pidurda. Silmside on üks tõhusamaid vahendeid segaste olukordade lahendamiseks – lühike noogutus või käeviibe võib ära hoida plekimõkimise, mis raiskaks tunde sinu ajast. Eriti ettevaatlik tasub olla talvisel ajal või halva nähtavusega, kus teekatte erinevused (asfalt vs kruus) ei pruugi lume alt välja paista, tekitades liiklejates väärarusaamu tee prioriteetsusest. Lõppkokkuvõttes on terve auto ja terved närvid alati olulisemad kui juriidiline õigus avariipaigal.
