Autojuhtimine on enamasti rutiinne ja rahustav tegevus, kuid teatud märguanded auto armatuurlaual võivad isegi kõige kogenuma ja külmanärvilisema juhi pulsi hetkega kiirendama panna. Üks kõige ohtlikumaid, kriitilisemaid ja kiiremat reageerimist nõudvaid hoiatustulesid, mis võib sõidu ajal ootamatult süttida, on punane õlikannu kujutis ehk õlirõhutuli. Paljud autoomanikud ei tea täpselt, mida see sümbol tegelikult tähendab, ajades selle tihti segi madala õlitaseme hoiatusega. Tegelikkuses on punane õlituli auto viis karjuda appi, sest mootori õlitussüsteemis on tekkinud eluohtlik rike. Selles põhjalikus juhendis lahkame detailideni, miks õlirõhk kaob, milliseid samme tuleb koheselt astuda, kas sõidu jätkamine on mingilgi tingimusel lubatud ning kuidas sarnaseid kulukaid olukordi tulevikus vältida.
Miks on mootori õlirõhk sõiduki eluea jaoks kriitilise tähtsusega?
Mootoriõli nimetatakse sageli auto mootori elunesteks ja seda täiesti põhjendatult. Sisepõlemismootor koosneb sadadest liikuvatest metallosadest, mis töötavad tohututel kiirustel ja äärmuslikel temperatuuridel. Nende osade – nagu näiteks väntvõll, nukkvõll, kolvid ja saaled – vahel on vaid mikroskoopilised vahed. Ilma pideva ja tugeva õlisurveta puutuksid need metallpinnad omavahel otse kokku. Tekkiv tohutu hõõrdumine tõstaks temperatuuri loetud sekunditega nii kõrgele, et metallosad sulaksid ja kiiluksid üksteise külge kinni. Seda nimetatakse mootori kokkujooksmiseks.
Õlipumba ülesanne on imeda õlivannist õli ja suruda see läbi kitsaste kanalite mootori igasse nurka. Õlirõhk tagab selle, et õli jõuab ka kõige raskemini ligipääsetavatesse kohtadesse, isegi vastu raskusjõudu, mootori ülaossa. Õli ei toimi ainult määrdeainena; see on ka ülioluline jahutusvedelik, mis viib liikuvatelt osadelt liigse kuumuse eemale, ning puhastusvahend, mis kannab metallipuru ja põlemisjäägid õlifiltrisse. Seega, kui õlirõhk langeb alla tehase poolt määratud kriitilise piiri, kaotab mootor oma ainsa kaitsekihi enesehävituse vastu.
Punane või kollane õlituli armatuurlaual – õpi neid eristama
Üks sagedasemaid vigu, mida autojuhid teevad, on punase ja kollase (või oranži) õlitule tähenduse segamini ajamine. Kaasaegsetel autodel on sageli kaks erinevat hoiatustaset, mis nõuavad täiesti erinevat lähenemist ja reageerimiskiirust.
Kollane või oranž õlituli viitab tavaliselt madalale õlitasemele. See tähendab, et õli kogus mootori karteris on langenud miinimummärgi lähedale või veidi alla selle. Kuigi see on märguanne, et pead esimesel võimalusel (näiteks lähimas tanklas) sobivat mootoriõli juurde valama, ei ole tegemist kohese hädaolukorraga. Mootoris on veel piisavalt õli, et tagada vajalik rõhk ja määrimine, mistõttu tohib kollase tulega ettevaatlikult sõitu jätkata, eeldusel, et lahendad probleemi peagi.
Punane õlirõhutuli on aga absoluutselt teine äärmus. Punane värv auto armatuurlaual tähendab alati üht: peatu kohe! See tuli süttib, kui mootori õlirõhk on langenud tasemele, kus õli ei jõua enam mootori kriitiliste osadeni. Põhjuseks ei pruugi üldse olla õli puudumine – karter võib olla õli ääreni täis, kuid kui õlipump on katki, ei teki süsteemis rõhku. Punase tule eiramine kasvõi mõne kilomeetri vältel lõppeb peaaegu alati mootori täieliku hävinemisega.
Samm-sammuline tegevusplaan: mida teha kohe, kui punane tuli süttib
Kui näed sõidu ajal armatuurlaual süttimas punast õlikannu sümbolit, tuleb tegutseda kiiresti, kuid paanikavabalt. Iga sekund, mil mootor töötab ilma õlirõhuta, tekitab metallosadele pöördumatut kahju. Järgi neid samme mootori päästmiseks:
- Reageeri kohe ja säilita rahu: Ära oota, et tuli iseenesest kustuks. Lülita sisse ohutuled, et anda teistele liiklejatele märku oma erakorralisest olukorrast.
- Leia lähim ohutu peatumiskoht: Suuna sõiduk esimesel võimalusel teepervele, bussitaskusse või parklasse. Ära sõida kilomeetreid, et otsida “ilusamat” peatumiskohta. Iga meeter loeb.
- Lülita mootor viivitamatult välja: Niipea kui auto on ohutult seisma jäänud (või isegi juba veeredes, kui roolivõimendi ja pidurite raskem töö sind ei häiri), keera süüde välja. See peatab mootori ringikäimise ja hoiab ära edasise metall-vastu-metalli hõõrdumise.
- Oota mõni minut: Lase mootoril veidi jahtuda ja õlil karterisse tagasi valguda. See võtab tavaliselt viis kuni kümme minutit.
- Kontrolli õlitaset mõõtevardaga: Tõmba välja õlivarras, pühi see puhta lapi või salvrätikuga puhtaks, lükka uuesti lõpuni sisse ja tõmba taas välja. Kontrolli õlijälge varda miinimum- ja maksimummärgi vahel.
- Hinda olukorda: Kui õlivarras on täiesti kuiv, võib probleemi põhjuseks olla massiivne õlileke ja rõhu kadu tuleneb lihtsalt õli puudumisest. Kui aga õlitase on normis, on tegemist tõsise mehaanilise rikkega, näiteks õlipumba purunemisega.
Kas põleva õlirõhutulega tohib sõitu jätkata?
Lühike, konkreetne ja ainuvõimalik vastus sellele küsimusele on: ei, mitte mingil juhul. Põleva punase õlitulega edasi sõitmine on võrreldav auto põlema süütamisega – kahjud on garanteeritud ja tohutult kallid. Isegi kui mootor teeb esialgu normaalset häält ja tundub, et jõudu on, töötab ta tegelikult laenatud ajaga.
Ilma õlirõhuta hakkavad mootori sisemised komponendid kiiresti üle kuumenema. Esimesena annavad tavaliselt järele väntvõlli ja kepsude saaled, mis vajavad enda ja võlli vahele tugevat õlikiilu. Kui see kiil kaob, kraabib metall metalli, tekitades peenikest metallipuru, mis levib üle kogu mootori, kahjustades ka nukkvõlle ja silindriseinu. Juba mõneminutilise sõidu tulemuseks võib olla olukord, kus mootor teeb valju klõbisevat häält ja seiskub lõplikult. Uue mootori ostmine ja paigaldamine maksab tuhandeid eurosid, samas kui puksiirabi kutsumine maksab vaid murdosa sellest summast. Seega ei tohiks sa kunagi võtta riski sõita “vaid paar kilomeetrit lähima töökojani”.
Levinumad tehnilised põhjused, mis põhjustavad õlirõhu kadumise
Selleks, et mõista probleemi tõsidust, on kasulik teada, mis täpselt suletud õlisüsteemis valesti võib minna. Õlirõhu kadumisel on mitmeid võimalikke tekkepõhjuseid, alates väga lihtsatest kuni äärmiselt keeruliste mehaaniliste riketeni.
- Liiga madal õlitase: Kui õli on mootorist välja lekkinud (näiteks katkise tihendi või karteripõhja augu tõttu) või kui mootor põletab liigselt õli, ei ulatu õlipumba võttur enam õlini. Pump imeb õhku ja rõhk kaob.
- Õlipumba rike: Õlipump on mehaaniline seade, mis võib aja jooksul kuluda või puruneda. Kui pumba rootorid või ajam katkevad, lakkab õli ringlemine koheselt, isegi kui õlitase on ideaalne.
- Ummistunud õlivõttur või õlifilter: Õlivannis asub sõel, mis takistab suurema prahi sattumist pumpa. Kui mootoris on kasutatud vale spetsifikatsiooniga õli või hooldusvälbad on olnud liiga pikad, tekib karterisse paks õlimuda, mis ummistab sõela. Sama võib juhtuda pikalt vahetamata õlifiltriga.
- Kulunud mootori saaled: Kui mootor on vana ja palju sõitnud, kuluvad väntvõlli saaled. Vahe metallide vahel suureneb ning õli “voolab” sealt liiga kergelt läbi, mistõttu ei suuda süsteem enam vajalikku survet hoida, eriti tühikäigul ja sooja mootoriga.
- Vigane õlirõhuandur: See on kõige õnnelikum stsenaarium. Vahel puruneb andur, mis mõõdab rõhku, ja saadab auto ajule valet signaali. Süsteemis endas on rõhk täiesti olemas, kuid elektroonika arvab teisiti. Kuna aga juht ei saa seda tee ääres kindlaks teha, tuleb alati eeldada kõige hullemat.
Kuidas regulaarne hooldus ennetab ootamatuid mootoririkkeid
Kõige efektiivsem viis vältida tee ääres põleva õlitulega seismist on auto süsteemipärane ja korrektne hooldamine. Mootoriõli ja -filtri õigeaegne vahetus on autoomaniku kõige odavam elukindlustus. Kuigi paljud autotootjad lubavad tänapäeval isegi kuni 30 000 kilomeetri pikkusi hooldusvälpasid (nn LongLife hooldus), soovitavad sõltumatud mehaanikud ja mootorispetsialistid Eesti kliimas ja linnasõidu tingimustes vahetada õli iga 10 000 kuni 15 000 kilomeetri järel või vähemalt kord aastas.
Samuti on ülioluline kasutada täpselt sellise spetsifikatsiooni ja viskoossusega mootoriõli, nagu autotootja on ette näinud. Liiga vedel õli ei pruugi vanemas mootoris suuta piisavat survet hoida, samas kui liiga paks õli ei jõua külmkäivituse korral piisavalt kiiresti mootori ülaosani. Lisaks õlivahetustele peaks autoomanik kujundama harjumuse kontrollida mootori õlitaset mõõtevardalt vähemalt kord kuus, hoolimata sellest, kas armatuurlaual põleb mõni hoiatustuli või mitte. Õlilekete varajane avastamine hoiab ära olukorra, kus õlitase langeb märkamatult kriitilise piirini.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) seoses õlirõhutule ja mootoriõliga
Kas ma võin sõita lähimasse tanklasse õli ostma, kui õlituli süttib?
Kui süttis kollane või oranž tuli, mis viitab madalale õlitasemele, on rahuliku sõidustiiliga lähimasse tanklasse sõitmine üldjuhul ohutu ja lubatud. Kui aga süttis punane õlirõhutuli, pead mootori koheselt seiskama ja auto jätma sinna, kus ta on. Edasi sõitmine isegi üks kilomeeter tanklani võib mootori täielikult hävitada. Sellisel juhul tuleb õli tuua teise sõidukiga või tellida puksiirabi.
Mida tähendab see, kui õlituli vilgub tühikäigul, aga kustub gaasi andes?
See on väga klassikaline sümptom. Tühikäigul pöörleb õlipump aeglasemalt ja toodab vähem survet. Gaasi andes mootori pöörded ja pumba kiirus kasvavad, tõstes rõhu korraks normi piiridesse. Tavaliselt viitab see probleem mootori üldisele kulumisele (näiteks kulunud saaledele), vigasele õlipumbale või sellele, et õli on liiga vedel (kas halva kvaliteedi tõttu või kütusega segunemise tagajärjel). Igal juhul nõuab see kiiret sekkumist autotöökoja poolt.
Miks õlirõhutuli süttib ainult siis, kui mootor on täiesti soojaks sõidetud?
Külm mootoriõli on paks ja viskoosne, mis tähendab, et isegi kulunud õlipump või suurenenud vahedega mootoridetailid suudavad süsteemis kõrget rõhku hoida. Kui mootor saavutab oma töötemperatuuri, muutub õli vedelamaks ja voolab kergemini. Kulunud komponentide vahelt pääseb vedel õli liiga kiiresti välja ning pump ei suuda enam vajalikku survet säilitada, mis päädibki punase hoiatustulega armatuuris.
Kuidas ma saan aru, kas viga on lihtsalt anduris või on mootoril päriselt rõhk kadunud?
Ilma spetsiaalsete tööriistadeta ei olegi see tee ääres võimalik. Automehaanik ühendab anduri asemele manomeetri (mehaanilise rõhumõõdiku) ja mõõdab õlirõhku otse töötava mootoriga. Kui manomeeter näitab korralikku survet, aga auto oma süsteem karjub vea järele, on tegemist vigase anduri või juhtmestikuga. Kuna aga vastupidine variant (reaalne rõhukadu) on katastroofiliste tagajärgedega, ei tohi kunagi pimesi loota anduri veale.
Kas õli lisamisest piisab alati, et punane tuli kustuks?
Õli lisamine aitab ainult ja ainult siis, kui punane tuli süttis seetõttu, et õli oli füüsiliselt süsteemist otsa saanud (karter tühi). Kui sa kontrollid õlivarrast ja näed, et õlitase on juba maksimumi või miinimumi ja maksimumi vahel, siis ei muuda uue õli peale valamine absoluutselt midagi. Viga on mehaaniline – pump, filter või ummistus – ja vajab puksiiriga töökotta viimist.
Õigeaegne auto teisaldamine teenindusse hoiab ära katastroofilised kahjud
Igasugune tehniline rike teel olles on stressirohke, kuid õige teadmistepagas aitab vältida valede otsuste tegemist emotsioonide ajel. Olles olukorras, kus kapoti all on peidus potentsiaalne tuhandetesse eurodesse küündiv kahju, on auto pukseerimine lähimasse remonditöökotta ainuke loogiline samm. Autol on sadu komponente, mille purunemisel on võimalik lonkava sõidukiga vaikselt koju veereda – õlitussüsteem nende hulka kindlasti ei kuulu.
Kutselised mehaanikud rõhutavad pidevalt, et suurimad remondiarved saavad alguse juhi soovmõtlemisest ja lootusest, et hoiatustuli kustub sama iseeneslikult kui see süttis. Astudes targad sammud – peatudes viivitamatult, suretades mootori ja kutsudes abi – tagad sa selle, et parimal juhul piirdub remont vaid anduri vahetuse või ummistunud filtri eemaldamisega. Sinu sõiduk teenib sind ustavalt veel pikki aastaid, eeldusel, et austad auto elutähtsaid süsteeme ja ei sunni mootorit töötama tingimustes, kus see on määratud hävima.
