Kui võtate kätte oma auto registreimistunnistuse ehk rahvakeeli tehnilise passi, leiate sealt hulga lühendeid ja numbreid, mis esmapilgul võivad tunduda arusaamatud. Üks olulisemaid tähiseid on sõiduki kategooria, mis määrab ära nii selle kasutuseesmärgi, maksustamise kui ka tehnilised nõuded. Kõige levinum tähis meie teedel on kahtlemata M1. Kuigi enamik inimesi seostab seda automaatselt tavalise sõiduautoga, on selle kategooria definitsioon ja ulatus tegelikult märksa laiem ja nüansirikkam. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis peitub selle koodi taga, millised sõidukid sinna kuuluvad ja miks on oluline teada vahet näiteks M1 ja N1 kategooria vahel.
M1-kategooria ametlik definitsioon ja olemus
Liiklusseaduse ja Euroopa Liidu määruste kohaselt on sõidukite kategooriad paika pandud väga täpsete kriteeriumite alusel. M-kategooria tähistab üldiselt mootorsõidukeid, mis on konstrueeritud ja valmistatud peamiselt reisijate ning nende pagasi vedamiseks. See on esimene ja kõige olulisem eristus – tegemist on inimeste, mitte kaupade transpordiks mõeldud masinatega.
M1-kategooria on selle suure rühma kõige levinum alamliik. Definitsiooni kohaselt on M1-kategooria sõiduk:
- Mootorsõiduk, mis on kavandatud ja valmistatud reisijate veoks.
- Sõidukis ei tohi olla rohkem kui kaheksa istekohta lisaks juhiistmele. See tähendab, et maksimaalne kohtade arv on üheksa (8 reisijat + 1 juht).
Oluline on siinkohal tähele panna, et definitsioon ei sea otsest piirangut sõiduki täismassile, kuigi praktikas ja juhilubade kontekstis on 3500 kg sageli kriitiline piir. Siiski on M1-kategooria puhul määravaks just istekohtade arv ja kasutusotstarve. Kui sõidukil on juba 10 istekohta (koos juhiga), liigitub see M2-kategooriaks (bussid täismassiga kuni 5 tonni) või M3-kategooriaks.
Millised keretüübid kuuluvad M1 alla?
M1-kategooria on äärmiselt mitmekesine. See ei hõlma ainult klassikalisi sedaane või luukpärasid, mida igapäevaselt linnapildis näeme. Tootjad ja seadusandlus on jaganud selle kategooria erinevateks keretüüpideks, et paremini kirjeldada sõiduki ehitust.
Levinumad M1-kategooria sõidukid jagunevad järgmiselt:
- AA (Sedaan): Klassikaline kinnine kere, kus pagasiruum on sõitjateruumist eraldatud.
- AB (Luukpära): Sõiduk, millel on taga suur uks, mis avaneb koos aknaga, võimaldades ligipääsu salongile.
- AC (Universaal): Pikendatud katusega sõiduk, millel on suurem kaubaruum.
- AD (Kupee): Tavaliselt kaheukseline ja sportlikuma joonega sõiduk.
- AE (Kabriolett): Avatava katusega sõiduk.
- AF (Mitmeotstarbeline sõiduk): Siia kuuluvad paljud mahtuniversaalid ja linnamaasturid, mis ei vasta otseselt teistele kerekujudele, kuid on mõeldud reisijate veoks.
Lisaks tavapärastele sõidukitele kuuluvad M1-kategooriasse ka eriotstarbelised sõidukid. Need on masinad, mis vastavad küll istekohtade arvu ja üldehituse poolest M1 nõuetele, kuid on kohandatud spetsiifilisteks ülesanneteks. Näiteks kuuluvad siia matkaautod (elamubussid), kiirabiautod ja isegi matuseautod, eeldusel, et nende ehituslikud parameetrid (nagu täismass ja istmete arv) jäävad ettenähtud piiridesse.
M1G ehk maastikusõidukid
Tihti tekitab segadust tähis M1G. G-täht kategooria lõpus viitab ingliskeelsele sõnale “Geländewagen” või “Ground” ehk maastikule. M1G on seega M1-kategooria maastikusõiduk. Et autot saaks ametlikult liigitada M1G kategooriasse, ei piisa vaid nelikveo olemasolust. Sõiduk peab vastama kindlatele tehnilistele nõuetele:
- Vähemalt üks esi- ja üks tagatelg peavad olema samaaegselt veetavad (sh lülitatav nelikvedu).
- Sõidukil peab olema vähemalt üks diferentsiaalilukustus või samaväärne mehhanism.
- Sõiduk peab suutma (arvutuslikult) tõusta vähemalt 30% kallakust.
- Lisaks peavad olema täidetud kindlad geomeetrilised nõuded: pealesõidunurk, eemaldumisnurk, rambinurk või kliirens peavad vastama miinimumnõuetele.
See eristus on oluline, kuna maastikusõidukitele võivad teatud juhtudel kehtida leebemad nõuded (näiteks mürataseme või porikummi paigalduse osas) võrreldes tavaliste M1 sõiduautodega.
M1 ja N1 kategooria erinevus: miks see on oluline?
Üks kõige teravamaid teemasid Eesti autoomanike ja ettevõtjate seas on vahe tegemine M1 (sõiduauto) ja N1 (kaubik/veoauto kuni 3500 kg) kategooriate vahel. Visuaalselt võivad kaks autot olla identsed – näiteks suur maastur või väikekaubik (nagu Citroën Berlingo) –, kuid juriidiliselt on neil suur vahe.
Peamine erinevus seisneb otstarbes. N1 on mõeldud kaubaveoks, M1 reisijate veoks. Eestis on see teema eriti aktuaalne maksustamise tõttu. Ettevõtted eelistavad sageli soetada N1-kategooria sõidukeid, kuna nende sisendkäibemaksu saab teatud tingimustel täies ulatuses tagasi küsida, samas kui M1 sõiduautode puhul kehtivad rangemad piirangud (nt 50% käibemaksu tagastus, kui autot kasutatakse ka erasõitudeks).
Selleks, et sõidukit saaks liigitada N1 kategooriasse, peab selle “kandevõime valem” näitama, et kauba vedamise võimekus ületab reisijate vedamise oma. Lihtsustatult öeldes: kui autos on 4 reisijat, peab pagasiruumi kandevõime olema suurem kui nende 4 reisija arvestuslik kaal. See on põhjus, miks paljudel N1-kategooriana registreeritud luksusmaasturitel on passis vaid 2 või 4 istekohta, kuigi füüsiliselt mahuks sinna rohkem.
Tehnilised nõuded ja ülevaatus
M1-kategooria sõidukitele kehtivad ranged Euroopa Liidu ülesed tüübikinnitusnõuded. Need hõlmavad turvavarustust (turvavööd, turvapadjad, ABS, ESP), heitgaaside norme (Euro 6 standardid) ja mürataset. Sõiduki ümberehitamine on lubatud vaid piiratud mahus ja peab olema kooskõlas Maanteeameti (Transpordiameti) nõuetega.
Tehnoülevaatuse sagedus M1-kategooria sõidukitel Eestis on järgmine:
- Uue sõiduki esimene ülevaatus tuleb teha neljandal aastal pärast esmast registreerimist.
- Seejärel tehakse ülevaatus igal teisel aastal (kuni sõiduk saab 10-aastaseks).
- Vanematel kui 10-aastastel sõidukitel tuleb ülevaatusel käia iga aasta.
See tsükkel erineb näiteks N1-kategooria sõidukitest või taksodest, millele kehtivad tihedamad kontrollid. Seega on M1 omaniku elu uuema auto puhul ülevaatuse sageduse mõttes veidi mugavam.
Juhiload ja massipiirangud
Kuigi M1 tähistab sõiduki ehituslikku kategooriat, on selle juhtimisõigus seotud juhiloa kategooriaga, mis põhineb registrimassil. Siin tekib tihti väärarusaam, et B-kategooria luba lubab juhtida kõiki M1-kategooria autosid.
Tavaliselt on M1-kategooria sõiduki täismass alla 3500 kg, mis sobib ideaalselt B-kategooria juhiloaga. Kuid on erandeid. Näiteks suured ameerika pikapid (kui need on registreeritud M1-na), rasked soomustatud esindusautod või suured matkaautod võivad kaaluda üle 3500 kg.
Kui teie M1-kategooria sõiduki täismass ületab 3500 kg, ei piisa enam B-kategooria lubadest. Sellisel juhul on vajalik C1-kategooria (veoauto alamkategooria) juhtimisõigus, hoolimata sellest, et tegemist on endiselt tehnilises passis “sõiduautoga” (M1). See on oluline nüanss, mida tasub jälgida suurte ja raskete sõidukite importimisel või ostmisel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
M1-kategooria tekitab autojuhtides sageli spetsiifilisi küsimusi. Oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele päringutele.
Kas 9-kohaline väikebuss on M1 või M2?
Kui väikebussis on täpselt 9 istekohta (1 juht + 8 reisijat), on see veel M1-kategooria. See on ühtlasi M1-kategooria ülempiir. Kui istekohti on 10 või enam, muutub sõiduk automaatselt bussiks (M2 või M3) ning nõuab D-kategooria juhilube.
Kas ma võin oma M1 sõiduki istmeid ise eemaldada?
Ajutiselt (näiteks suurema kauba veoks) võib istmeid eemaldada, kui nende kinnituskohad jäävad alles ja istmeid on võimalik hiljem tagasi panna. Kui aga soovite istmete arvu püsivalt muuta (näiteks 7-kohalisest 5-kohaliseks), tuleb teha muudatus registreimistunnistusel Transpordiametis, vastasel juhul ei vasta auto enam registriandmetele.
Mis vahe on M1 ja L7e kategoorial?
L7e on neljarattaline mootorsõiduk (kvadricycle), mille tühimass on piiratud (tavaliselt kuni 400-550 kg ilma akudeta). Need on sageli “mopeedautod” või väikesed elektrisõidukid. Need ei ole M1-kategooria autod, neile kehtivad oluliselt leebemad turvanõuded (crash-testid jms) ja sageli ka teised juhtimisõiguse nõuded.
Kas M1 autoga tohib vedada haagist?
Jah, tohib, kuid haagise mass sõltub auto tehnilistest andmetest (lubatud haagise mass piduritega ja piduriteta) ning juhiloast. B-kategooria loaga võib autorong (auto + haagis) kaaluda kokku kuni 3500 kg (või teatud tingimustel kuni 4250 kg B-96 koodiga). Kui massid on suuremad, on vaja BE-kategooria luba.
Elektrisõidukite mõju ja tulevikuvaade
Autotööstuse kiire elektrifitseerimine on hakanud proovile panema traditsioonilisi kategooriate piire, eriti mis puudutab M1-kategooria massi. Elektriautode akupakid on rasked, mis tähendab, et isegi tavalised luksusklassi elektriautod või suured elektrilised maasturid lähenevad ohtlikult 3500 kg piirile.
Euroopa Liidus on juba arutatud ja kohati rakendatud erandeid, mis lubaksid B-kategooria lubadega juhtida alternatiivkütusel (sh elekter) töötavaid sõidukeid, mille täismass on kuni 4250 kg, eeldusel, et lisamass tuleb vaid akude arvelt ja kaubaruumi kandevõime ei suurene. See on vajalik samm, et M1-kategooria definitsioon püsiks ajakohasena ega sunniks tavalise elektriauto omanikku tegema veoautojuhilube.
Teine oluline suund on sõidukite autonoomia ja ühenduvus. M1-kategooria sõidukitele lisandub üha enam kohustuslikke turvaassiste (nagu automaatne hädapidurdus, rajahoidja), mis muudavad need autod sisuliselt liikuvateks arvutiteks. Tulevikus võib kategooria määratlus laieneda, et hõlmata ka “juhita” sõidukeid, kus traditsiooniline “juhiiste” kaotab oma juriidilise tähenduse, kuid reisijateveo funktsioon jääb samaks.
